PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss
1847. jääb ka tema tutvumine Janos Arany'iga, kes jätkab Petöfi elutööd pärast poeedi surma.15, märtsil 1848 sai tema ,,Rahvus laul" Euroopa ainsa veretu revolutsiooni sümboliks ning Petöf'i oli revolutsiooni üks algatajatest Ungaris ja 12-punktilise nõudmiste nimekirja kaasautor. 1848. aastalotsusta kandideerida riigikokku, mis ebaõnnestus. Sell aastal algas ka vabadusõda, mille tõttu ta liitus taas kindral Jozef bemi ungari sõiaväega võitluses Habsburgidega. 1849 aastal kaotast ta sõja käigus mõlemad vanemad, mis sundis teda loobuma oma auastmest ning pühendada oma elu perele ja kirjandusele, kuid 31.juuli asus ta mingil põhjusel uuesti teenistusse ja Segesvari lahingus jäi ta kadunuks
Et Selim I oli 1517. aastal valutanud Mamelukkide riigi, sai Suleiman endale võtta ka kaliif tiitli. 2. Peamised vallutused Erinevalt oma isast pööras ta peatähelepanu Euroopale, alustades kohe pärast võimule saamist sõda Ungariga. 1521. aastal vallutas ta ungarlaste piirikindluseks olnud Belgradi ning 1526. aastal purustasid türklased Ungari väe Mohacsi lahingustäielikult, kuningas Lajos II langes ning riik jagunes türklaste ja Habsburgide vahel. Suleiman jätkas aga ka sõda Habsburgidega ning 1529. aastal piirasid ta väed Viini. Halbade sügisilmade tõttu see siiski ebaõnnestus. Pärast Viini sõjaretke läbikukkumist pööras Suleiman rohkem tähelepanu Aasiale, eriti võitlustele Pärsiaga, kuid kuni oma valitsusaja lõpuni tegeles ta pidevalt ka Habsburgidele läinud Ungariga, haarates seda järk-järgult enda kätte. Ka surm tabas sultanit siis, kui ta oli parajasti sõjaretkel Ungaris. 1523. aastal vallutasid sultani väed ka Rhodose saare, kus resideeris Johanniitide
soosikute hooleks. Prantsuse riik seisis väga tõsiste vastuolude ees. Esiteks: aadel ja monarhia. Aadel taotle oma eesõiguste kaitset ja laiendamist, tõusev kuningavõim aga kuningavõimu tugevdamist. Teiseks: aadel ja tõusev kodanlus. Kolmandaks : katoliiklus ja hugenotid, samas aga ka suhted riigi ja kiriku vahel. Võis karta, et jätkuvad 16. sajandil maad laastanud ususõjad. Neljandaks: välispoliitilised probleemid, eelkõige Prantsusmaa suhted Austria ja Hispaania Habsburgidega. Riigile raskes olukorras kutsuti 1614. aastal kokku seisuste esindus generaalstaadid: vaimulikud, aadel, ja kolmas seisus. Kolmandasse seisusese kuuluvatel talupoegadel ei võimaldatud siiski generaalstaatide valimistel osaleda, mistõttu neid esindasid eelkõige ametnikud, osalt ka juristid ning viis kuus kaupmeest. Seisused olid üksmeelsed riigiametite müüki kaotades, teistes küsimustes ilmnesid erimeelsused. Kõige mõjukamalt taotles muutusi komas seisus.
rohkem kannatasid rahva laiad massid, kes soovisid rahu igal tingimusel. Vahepeal hellitati lootust, et Rootsimaa loobub sõjalisest tegevusest, kuna vaherahu Poolaga oli lõppemas ja ta võis seal uuesti hakata sõda pidama. Kuid prantslased oskasid Poola-Rootsi vahekordi nii korraldada, et vaherahu kestis edasi ja Rootsi võis uusi vägesid Poolast Saksamaale tuua. Üldse hakkas nüüd Prantsusmaa aktiivsemalt ise osa võtma sõjast Habsburgidega ja kuulutas sõja ka Hispaaniale. Viimane suurem lahing oli 17. mail 1648. a., millest võtsid osa austerlased, baierlased, rootslased. Praha pärast võideldi rootslaste ja keisri vägede vahel kuni 3. novembrini, siis saabus teade üldise rahu sõlmimisest Münsteris 24. oktoobril 1648. a. Seda rahu nimetatakse Vestfaali rahuks, mis kindlustas paljukannatanud rahvastele rahulikuma elu- olu. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) Habsburgid ja Katolik liiga
kujutades endast ohtu Prantsusmaa terviklikkusele ja põhimõtteliselt isegi iseseisvusele. Samas oli Itaalia – seekord pigem Põhja-Itaalia, eriti Milano - endiselt ahvatluseks Pranstsumaale. 1515 tungis Francois Itaaliassse ja hõivas Milano. Kui Karl V 1519 keisriks sai algas vahelduva eduga ja ajuti vaibuv sõjategevus Francois ja Karl V vahel, mis lisaks Itaaliale toimus ka Püreneedes, Flandrias ja mujal. Pigem Habsburgidega oli liidus Inglismaa, kes hõivas Calais’. Samas toetas Prantsusmaa shotlaste võitlust Inglismaa vastu ja paljusid Saksa keisri-vastaseid vürste. 1525 sai Francois rängalt lüüa, langes koguni vangi ja oli sunnitud allakirjutama alandava Madridi rahu. Karl V olukorda halvendas aga türklaste jõudmine Viini alla 1529. Sõda puhkes uuesti 1536. Seekord oli Francois sõlminud liidu türklastega. Habsburgid
1840-ndatel poliitiliseks faktoriks Lajos Kossuth Pesti Hírlap - Pesti Uudiste toimetaja: esimene kaasaegne ajaleht, reformimeelsete jõudude põhiline häälekandja , 1844: ametlikuks riigikeeleks sai ungari keel Romantism Ungaris · Romantism Euroopas: rõhutati individuaalsuse väärtust see puudutas nii isikuid kui ka rahvaid rahvuslikud iseseisvuspüüded tugevnesid · Ungari aadel opositsioonis Habsburgidega ajaloolise temaatika kasutamine rahvusliku ajaloolise draama, romaanikirjanduse ja rahvusliku eepose loomine · Ungari romantism: Euroopa romantismi tunderikkus, kirglikkus, monumentaalsus ja paatos + ungari rahvuslikke väärtusi dokumenteerivad sangarilaulud rahvaluule on ka Ungaris romantismi üks tähtsamaid allikaid. teoreetik ja folklorist Johann Gottfried von Herder kirjutas ungarlaste kohta järgmist: ,,. ungarlased elavad nüüd slaavlaste,
saj lõpul saab valitsevaks manerism, millest sai vastureformatsiooni tööriist Välispoliitilised arengud 1500. a paiku oli Euroopa suurriigiks Hispaania. Edule annab kaasa koloniaalimpeerium. Hispaania kõrval pakub konkurentsi Portugal. Hispaanias ei eksisteerinud reformatsiooni, võõrausuliste tagakiusamisega taandareneb Hisp majandus. Itaalia jääb varauusajal killustatuks. Hispaania satub personaaluniooni Habsburgidega, mille tagajärjel mood maailma võimsaim riik. Habsburgid olid ühtlasi ka Saksa-Rooma keisrid. Selle ühenduse valitsejaks saab Karl V, kes on ema poolt Hispaania troonipärija ja isa poolt Saksamaa valitseja. Karl V pärib veel Madalmaad, Ladina-Ameerika ning Itaalia. Karl V võitles uute rahvusriikide vastu, teda toetas paavst ning Karl toetas omakorda vastureformatsiooni. Habsburgide käes püsis Hispaania a-ni 1700. Vastu Hispaania tahtmist iseseisvus Holland 1581
venis pikale, kuid edus kaldus selgelt Rootsi ja Prantsuse poolele. Samas üritas Prantsusmaa, nüüd juba Mazarini juhtimisel, vältida Rootsi liigset tugevnemist. Tapeti palju sakslasi, riik oli kurnatud. Saksamaa elanike arv langes sõja ajal 15-16 miljonilt 10 miljonile. Üldine soovimatus sõda jätkata. Vestfaali rahulepingud Tegemist oli õieti kahe rahulepinguga. Osnabrückis sõlmisid rahu keiser ja Rootsi, Münsteris keiser ja Prantsusmaa. Prantsusmaa sõda Hispaania Habsburgidega jätkus. Rahuleping saavutati pikaajaliste läbirääkimiste (3 aastat) tulemusel ja selles võeti arvesse teataval määral kõigi osapoolte huve, kuid selle peamised arhitektid olid Prantsusmaa, Madalmaad ja Rootsi, kelle huve kõige enam arvestati. Ühtlasi olid Vestfaali läbirääkimised esimene peaaegu Üle- Euroopaline diplomaatiline kongress, kus olid esindatud ka iseseisva välispoliitikavõimega Saksa vürstid. Osmanid, kelle võimsus oli üks peamisi
türklaste piiramisest Belgradi. Hunyadi on ungari, rumeenia ja serbia rahvalaulude lemmikkangelasi. Mátyás I Corvin Hunyadi Ungari kuningas 1458-90, Janos Hunyadi poeg. Tugines väike- ja keskaadlile ning linnadele. Ajas tsentraliseerimispoliitikat (moodustas alalise sõjaväe, võimaldas linnade esindajail osa võtta riigipäevast). Sõdis aastast 1468 Tsehhiga, sai sellest 1478 Moraavia, Sileesia ja Luzica. Sõjas Türgiga vallutas osa Bosniast, Moldova ja Valahhia, sõjas Habsburgidega 1485 Austria koos Viiniga. Asustas Pressburgi (Bratislava) ülikooli, ühe Euroopa suurimaid raamatukogusid ja trükikoja.
Hispaania vahel jätkusid 1659. aasta Püreneede rahuni, mis lõpetas Hispaania ülemvõimu ja avas Prantsusmaa hegemoonia Euroopas. „Gallia looduslike piiride taastamine“. Esimeseks sihiks seadis Louis XIV „Gallia looduslike piiride taastamise”, kaugemas perspektiivis nähti Prantsusmaa jõudmist Karl Suure aegsete piirideni. Et Püreneede mäestikuni oli Prantsusmaa piir juba jõudnud, sai uueks looduslikuks tähiseks Reini jõgi, milleni jõudmine tähendas võitluse jätkumist Habsburgidega. „Kui vägi Brandenburgi läks“. Hollandi sõjas(Reuniooni 2.sõda) toetasid Prantsusmaad Rootsi, Poola, Ungari ja Türgi. Rootslased saatsid küüdimeestena Saksamaale ka arvukalt eesti talupoegi, kellest paljud jäid sõjakeerises kaduma. „Kui vägi Brandenburgi läks” sööbis kauaks rahva mällu ning kujunes koguni rahvapärase ajaarvamise tähiseks. Hispaania pärilussõda, selles osalevad pooled ja troonipretendendid.
Belgradi. Hunyadi on ungari, rumeenia ja serbia rahvalaulude lemmikkangelasi. Mátyás I Corvin Hunyadi Ungari kuningas 1458-90, Janos Hunyadi poeg. Tugines väike- ja keskaadlile ning linnadele. Ajas tsentraliseerimispoliitikat (moodustas alalise sõjaväe, võimaldas linnade esindajail osa võtta riigipäevast). Sõdis aastast 1468 Tsehhiga, sai sellest 1478 Moraavia, Sileesia ja Luzica. Sõjas Türgiga vallutas osa Bosniast, Moldova ja Valahhia, sõjas Habsburgidega 1485 Austria koos Viiniga. Asustas Pressburgi (Bratislava) ülikooli, ühe Euroopa suurimaid raamatukogusid ja trükikoja. Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada
Prantsusmaa omaga. Erinevalt Inglismaast või Hollandist ei olnud 17. saj. Prantsusmaa huvisfääriks niivõrd koloniaalvallutused, kui Euroopa. Esimeseks sihiks seadis Louis XIV Gallia looduslike piiride taastamise, kaugemas perspektiivis nähti Prantsusmaa jõudmist Karl Suure aegsete piirideni. Et Püreneede mäestikuni olid Prantsusmaa piirid juba välja jõudnud, sai uueks looduslikuks tähiseks Reini jõgi, milleni jõudmine tähendas võitluste jätkumist Habsburgidega. 17. saj. viimase nelja aastakümnega kasvas Prantsusmaa armee 160 tuhande meheni, muutudes Euroopa suurimaks. Markii de Louvois, sõjaminister aastatel 166691, pani armee mundrisse ja andis sellele modernse struktuuri, kus jalavägi sai taas olulisimaks väeliigiks. Sõjaväeinsener markii de Vaubani juhtimisel ehitati välja piirikindlustuste vöönd uut tüüpi ilma nn. surnud tsoonideta bastionidega
annaabi.ee 
