paranemis periood (haigustunnused kaovad) STLH : -suguhaigused- *sfilis e. lues *gonorra e. tripper *trihhomanoos *klamdioos *genitaalherpes -suguliselteel lekanduvad haigused- *AIDS (HIV) *hepatiit (B; C; D; E; F) SFILIS tekitaja: spiraalitaoline mikroorganism-kahkjas spiroheet peiteperiood: 1ndal-3kuud 1kuu-2aastat 3-4aastat/aastakmneid tunnused: vike tihke slm, mis tekib kohal, kust haigustekitaja organismi tungis. Slm haavandub, ~ndal hiljem suurenevad lhedal a0suvad lmfislmed. vrske teine sfilis avaldub ulatusliku lbena nii nahal kui ka limaskestadel. Lve vib esineda roosade laikude, punakate slmede vi mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskestadel. Piirdunud alal tekivad gummad, vivad haavanduda, levida luudele, phjustada luude hrenemist. ravi: antibiootikumid, mrab arst. GONORRA e. tripper
6. Fotodünaamiline ravi(BK ravi) 7. Diklofenak geel Diclofenak hüaluroongeelina on uuem ravimeetod, mida on efektiivselt AK ravis kasutatud. Ravim ei ole Eestis saadaval. Prognoos: Üldiselt on üksikud Aktiinilised keratoosid ohutud. Murettekitav fakt on aga see, et AK-st võib arenema hakata naha lamerakk-kartsinoom. 0,2-1% AK-st võib muutuda lamerakk-kartsinoomiks. Inimesel, kellel on rohkem, kui 10 AK-d, on risk LK tekkeks 10-15%. Kui Aktiiniline keratoos muutub tihedamaks või haavandub, tuleb kindlasti kontrollida kasvaja suhtes. 1. Kasuta regulaarselt laia spektriga päikeseblokaatoreid ja kaitse nahka riietuse ning mütsiga. 2. Jälgi regulaarselt oma nahka ja sellel tekkivaid moodustisi. 3. Pöördu nahaarsti poole, kui märkad püsivaid või kasvavaid laike või sõlmi. Basaalrakk-kartsinoom Basaalrakk-nahavähk on kõige sage- damini esinev nahavähi tüüp. Nahale tekib sõlmjas vohand või punetav ja ketendav laik, mis hiljem haavandub.
e tugevam limaskestade turse, düsuuria. Voolus villini 4-6 punetus, turse ja munajuhapõletikk sümptoomitust muutusteni, b valgevoolus tüüpiline on võib olla mulliline ööpäeva, vill kollakas eritis. u, pärasoole septilise millega kaasneb u (kalalõhnaline). teraline ja vahutav. haavandub 5-6 Limaskesta põletikku. infektsioonini. kasvaja eelaste või s Tupeeritis limaskestadele Kaasneda võib ka ööpäeva jooksul. puudutamisel tekib Alakõhuvalud. kasvaja teke. e hallikas, piimjalt kleepunud parauretaalsete Haavandid kergesti veritsus. d homogeenne, valgevoolus, näärmete põletik mõlemapoolsed ja Kaasneb tihti
vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt sageli tekivad siirded e. metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele. Ennetamine: Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine.
● Inimeselt inimesele haigus ei levi. ● Üks vorm on tapvam kui teine. Olenevalt nakkusvärava asukohast võib inimene põdeda siberi katku kolme vormina. Nahapõrnatõbi, mis lõi konkreetsel juhul välja kaelal. 1. vorm- nahapõrnatõbi Nahakaudsel nakatumisel areneb haiguse nahavorm: nakkusvärava kohas tekib väike kubel nagu sääse või kirbu hammustuse korral, ent juba paari tunni möödudes muutub see mõõtmetelt suuremaks, värvuselt punakaspruuniks ja haavandub. ● Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga. ● Haavand kattub söetükki meenutava musta korbaga. Põrnatõve nahavorm avaldub 3-5 päeva jooksul nakkusest. Ravita sureb umbes 20% siberi katku nahavormi põdevatest inimestest. 2. vorm- gastrointestinaal-põrnatõbi Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2-5 päeva möödudes kujuneda
Lagundamata ained avaldavad toksilist mõju soole limaskestale, mille põhiliseks sümptomiks on kõhulahtisus. Ravi: eluaegne dieet. Laktoositalumatus ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab piimasuhkurt. Imendumata piimasuhkur liigub jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Haavandiline koliit - krooniline soole limaskesta haigus, mille puhul soole limaskest haavandub. Vähirisk. Pankreatiit - pankrease e. kõhunäärme põletik. Pankrease poolt toodetav ensüüm on liigselt aktiivne, tekib pankrease koe kahjustus. Ensüüm aktiveerub juba pankreases. Maksapõletikud viirushepatiidid. Fekaaloraalsel teel leviv viirus. Tüsistused - maksatsirroos ja primaarne maksarakuline vähk. Maksatsirroos - krooniliste maksahaiguste hilistüsistus, kui maksarakud on täielikult hävinud ja asendunud sidekoega
Tundlik penitsilliini suhtes. 50.Epidemioloogia Esineb kogu maailmas. Reservuaariks on inimene. Levib ainult sugulisel teel. Võimalik on kaasasündinud süüfilis 51.Patogenees · Spiroheedid paljunevad sissetungiväratis, tekitades endarteriidi ja periarteriidi. Edasi satuvad verre. 2-10 päeva peale nakatumist tekib spiroheetide sissetungikohas lokaalsetest reaktsioonidest tingituna paapul, mis haavandub, moodustades kõva, sileda põhjaga ja tõusnud servadega haavandi - ulcus durum'i, mis paraneb ilma ravita 3-8 nädalaga · 2-8 nädala vältel kliinilisi nähte ei ilmne. Spiroheedid levivad organismis ja peatuvad nahas. Seal tekivad lokaalsed vaskulaarse iseloomuga põletikud, kliiniliseks väljenduseks on lööbe ilmnemine kehapinnal (teine staadium). Süüfilise kolmas staadium ilmneb mitme aasta möödudes
shigelloos. Jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Bakter tungib jämesoole limaskesta epiteelirakkudesse fagotsütoosiga. Vabanevad epiteelraku tsütoplasmasse (lüüsivad fagosoomi mebraani hemolüsiiniga), paljunevad ja levivad ka kõrvalrakkudesse, kuid epiteelialusesse koesse ei tungi. NB! Ka temal on näidatud, nagu Listeria monocytogeneselgi, et ta saab peremeesraku aktiini polümeriseerida ja selle abil rakust rakku liikuda. Epiteelis tekib äge põletik, sooleepiteel haavandub. Tekib palavik, mida 8 põhjustab endotoksiin, ja kõhulahtisus, mida põhjustab enterotoksiin. Väljaheide vedel, limane, verine. NB! Shigella verre ei tungi! Shigella invasiivsust epiteelirakkudesse kodeerib plasmiid (suur, ca 220 kb). Inimene on Shigella'le väga tundlik ja ei ole vaja suurt hulka rakke sisse süüa, et haigestuda. Maohape Shigellat ei tapa. Raviks kasutatakse AB, nagu
13 Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda värvi. Pahaloomulisusele viitab ka sünnimärgi sügelus ja kirvendus. (Niin 2009.) Sünnimärgi muutumine pahaloomuliseks võib olla tingitud tema vigastamisest või pidevast ärritamisest hõõrdumisel. Sünnimärk hakkab siis suurenema, eendub, muutub tumedamaks, haavandub, kattub kärnaga ja veritseb. ( Niin 2009.) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) raporti järgi sureb maailmas igal aastal melanoomi tõttu 48 000 inimest. Meestel asub mlanoom kõige sagedamini seljapiirkonnas ja pea- kaelapiirkonnas. Naistel aga jalasäärtel ja reienahal. (Tampere I.a.) Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis nahale annab pigmendi ehk värvuse ning mille ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus, mis tuleb päikesest või
vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi. Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt sageli tekivad siirded e. metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele. Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine. Kaitsta end ülemäärase
komplemendi juuresolekul või ilma immobiliseerivad või isegi hävitavad need. § Antikehad ei kaitse kordusinfektsiooni eest! § Süüfilise hilises staadiumis on kahjustuste tekkes oluline osa rakulist tüüpi immuunvastusel. Patogenees § Esmases staadiumis spiroheedid paljunevad sissetungiväratis, tekitades endarteriidi ja periarteriidi. Edasi satuvad verre. 2-10 päeva peale nakatumist tekib spiroheetide sissetungikohas lokaalsetest reaktsioonidest tingituna paapul, mis haavandub, moodustades kõva, sileda põhjaga ja tõusnud servadega haavandi - ulcus durum'i, mis paraneb ilma ravita 3-8 nädalaga. § Siis edasi 2-8 nädala vältel mingeid kliinilisi nähte ei ilmne. Spiroheedid levivad organismis ja peatuvad nahas. Seal tekivad lokaalsed versoonte kahjustusest tingitud põletikud, kliiniliseks väljenduseks on lööbe ilmnemine kehapinnal (teine staadium). § Süüfilise kolmas staadium ilmneb mitme aasta möödudes.
Suurenenud valulikud lümfisõlmed, pehmed moodustised näol, jalgadel. Tekib omapärane kõnnak. Raviks penitsilliin G. • Pinta - T. carateum. Kesk- ja Lõuna-Ameerika. Kõigis vanusgruppides. Levib otsesel kontaktil, kärbeste, mutukatega. Primaarne kahjustus on mittehaavanduv paapul, kuude pärast tekivad pigmenteerunud keratiniseeruvad alad. Raviks ühekordne penitsilliin G. Primaarne süüfilis: sissetungiväratis (nahk, limaskestad) tekib paapul, haavandub – tekib valutu kõrgenenud äärtega ulcus durum. Tekitaja paljuneb lokaalselt sissetungiväratis, põhjustab endarteriiti, periarteriiti. Haavandite spontaanne paranemine 2 kuuga ei tähenda paranemist! Hematogeenne disseminatsioon viib sekundaarsele süüfilisele. Esinevad gripilaadsed sümptomid – kurgu- ja peavlau, palavik, müalgia, anoreksia, lümfadenopaatia, generaliseerunud mukokutaanne lööve. Nagu ka primaarne haavand, on lööve väga infektsioosne
annaabi.ee 
