Kraed on ümardatud, et vältida trossi järsku murdumist. Sildumisotsa hõõrdumis vähendamiseks on kasutusel ka rullikutega klüüsid. Kiibid: on mõeldud otsa juhtimiseks üle teki- või umbreelingu ääre. (kasutatakse väiksematel laevadel) Juhtrullik: on vertikaalsel tugipostil asetsev rullik. Mõeldud otsa suunamiseks sildumistekil. Troosipool: kujutab endast trumlit, mis mõeldud sildumisotste hoidmiseks. Vahendid Sildumisotsad: (haalamisotsad) võivad olla taimkiust (manilla, kanep, herkules), terastrossid või sünteetilised (polüpropüleen, kapron) otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi.
Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.2. Sildumisseadme üksikosad: 1- kahe postiga pollar, 2- kahe postiga ristpollar, 3- trossiklüüs umbreelingus, 4- kahe rulliga kiip, 5- kolme rulliga kiip, 6- pöördklüüs, 7- trossipool, 8- trossipidur, 9- viskeliin, 10- kantav vender, 11- automaatne kinnitusvints haalamiskopaga. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Joon. 10.6.3. Mitmesugused valatud ja keevitatud kahepostilised- ja ristpollarid
Poomid ja kraanad peavad olema paigutatud pesadesse. Veenduda,et vajalikud dokumendid oleks vormistatud. Kogu kaup kinnitatud,vältimaks selle liikumist merel. Määrata süvis ja vee soolsus sadamas. Kontrollida laeva vile korrasolekut. Seada valmis vajalikud signaallipud. Kontrollida,et meeskond ja reisijad oleks pardal. 47)Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel: Valmis panna vajalikud lipud. Seada valmis lootsitrepp(kui on vaja),haalamisotsad ja viskeliin. Valmistada ette kaubadokumendid. Hoiatada mehhaanikuid vähemalt 1 tund enne masinate peatamist. 48)Millistele laevadele kehtib ISPS Code? Reisilaevadele,kaasa arvatud kiirlaevad. Kaubalaevad suurusega 500 GT ja rohkem. Iseliikuvad puurtornid. 49)Nõuded lootsitrepile: Peab tagama lootsi ohutu laevale tuleku ja äramineku. Peab olema puhas ja hästi hooldadut. Tuleb kinnitada nii et trepile ei satuks heitmeid. Iga trepiaste peab olema kindlalt vastu poorti
.................................................................................19 Näited kuidas korrektselt kaupa kinnitada.............................................................................20 Sildumine ...................................................................................................................................21 Ohutus sildumisoperatsioonidel ............................................................................................22 Haalamisotsad ........................................................................................................................24 Laeva tuleohutus ja päästevarustus ...........................................................................................27 Häired ja häiresignaalid .............................................................................................................27 Häirenimistu ...............................................................................
Runnerite vaheline nurk ei tohi olla üle 120°. Pilet No. 14 1. Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel Valmistada ette kõik vajalikud lipud; Valmistada ette kaubadokumendid – nimekiri, hulk; Valmistada ette kraanad ja poomid viivitamatuks töö alustamiseks; Hoiatada mehaanikuid vähemalt 1 h enne masinate peatamist; Valmistada ette landgang ja vendrid kasutamiseks; Seada valmis lootstrepp (kui on vaja); Seada valmis haalamisotsad, samuti viskeliinid, mis on soovitav kinnitada springidele. 2. Taimkiudkõite liigid, iseloomustus Kanepitrossid- valmistatakse Kanepi kiududest. Valmistatakse ka tõrvatuna, mis kaitseb mädanemise eest, kuid muudab raskemaks ja nõrgemaks. Venib kuni 10%, kuid ei muutu sellest nõrgemaks. Sobiv kasutada talides, päästepaadi vangliinina jne. Manillatross- valmistatakse metsiku banaani leherootsudest saadavast kiust. Võib venida kuni 15 %.
9. jääolud (visuaalselt) 10. laeva jäätumine (visuaalselt) Vaatluste tulemused kantakse logiraamatu vastavatesse lahtritesse. Sadamavaht. Ringkäik laevas, kinnitusotste ja landgangi kontroll. Vahiohvitser peab kindlustama endale informatsiooni vahi liikmete asukohtade üle laevas, et oleks võimalik operatiivselt reageerida avariiolukorras haalamisotste pingutamiseks, vajadusel haalamisotste äraandmiseks Vahiohvitser on kohustatud: Kindlustama, et haalamisotsad on pidevalt pingul nii, et oleks kindlustatud, et laev ei liiguks kaist eemale. Jälgima vendrite olukorda kai ning laeva vahel Kindlustama, et trepid ning kaldteed oleks korrektselt paigaldatud, ning laeva pääs oleks ohutu Kindlustama, et ramp oleks asetunud korrektselt Tuleohutuse/ohutusringkäik seisaku ajal sadamas: Vahitüürimees peab veenduma, et tuletõrje ja ohutusringkäik toimib vastavate graafikute järgi ning vastava väljaõppe saanud isikute poolt
Kinnitusotste ja abivahendite nimetused. Laeva kinnitamine kai äärde. Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud ou. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari
Madalikul olev laev pikkusega alla 12 m ei ole kohustatud kandma nõutud tulsid ja märke. Pilet 18 1. Haalamisseade , hooldus, kasutamine, ohutustehnika Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjesuspinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi. Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
annaabi.ee 
