Kodutöö(ehituse alused) 1. Erimassiks nim tinglikult 1cm3 absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1cm3 vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järg...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
annaabi.ee 
