aktiivne, hea värvuseta, lahusti, kõrge siirupjas vedelik soojusmahtuvu s Kloor Rohekas- (Cl2) NaCl Veepuhastusp (Cl2) reageerib HCl värvuseta, kollakas gaas, vesilahuse rotsessid, osaliselt veega, teravalõhnaline, vees terav lõhn, või pleegitusaine andes hästilahustuv gaas, sööbiv, mürgine sulatatud d hüpokloorishapp soola e elektrolüüsi l Broom Pruunikas aurav (Br2) Ravimid, HBr gaasiline, vees vedelik, terav merevee värvainete hästi lahustuv,
Missugused on tähtsamad ohutusnõuded aluste kasutamisel ? Käes tuleks kanda kindaid, silmade kaitseks prille ja keha võimalikult kinni katta. Kuidas liigitatakse aluseid ? Kas kõik alused on hüdroksiidid ? On vees hästilahustuvad tugevad alused leelised ja nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustumatud ). Kõik alused ei ole hüdroksiidid aga nad kõik sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. Mis on leelis ? Mille poolest nad erinevad teistest alustest ? Leelis on vees hästilahustuv aluseliste omadustega hüdroksiid. Nad erinevad lahustuvuse poolest. Kuidas käitub enamik hüdroksiide kuumutamisel ? Enamik hüdroksiide lagunevad oksiid + vesi 'ks . Kuidas on võimalik saada järgmisi hüdroksiide : LiOH, Cu(OH)2 ? LiOH tugevalt aluseline oksiid + vesi, saaduseks on hüdroksiid ( Li2O + H2O = 2 LiOH ) Ca(OH)2 metalli reageerimine veega, saaduseks on hüdroksiid + lenduv vesinik ( Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 )
Keemia tunnikontroll 29.01 Alused Mõisted: Alus, hüdrooksiid, leelis, neutralisatsioon Saamine (3 viisi), Reeglid, võrrandid, keemilised omadused Alus – Aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone(üaine mis seob vesinikioone ehk prootoneid) Hüdroksiid- Anorgaaniline ühend mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH või hüdroksiidrühmad Leelis – Vees hästilahustuv tugev alus (ehk hüdroksiid) Neutralisatsioon – Aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi Aluste saamine – Leelise saamine metalli reageerimisel veega (Veega reageerivad ainult aktiivsed metallid. Se on redoksreaktsioon, mille käigus eraludb vesinik). 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 (lendub) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega. Siis saadakse leelis kui vesi reageerib metalliga, mis asub IA-s või IIA metallidega, mis on Ca,Sr,Ba
Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis vees hästilahustuv tugev alus Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik Sool kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest 5. Määra aineklassid; anna ainetele nimetused: Cu(OH)2 alus, vask(II)hüdroksiid; NO2 oksiid, lämmastikdioksiid; Na3PO4 sool, naatriumfosfaat; HNO3 hape, lämmastikhape; K2O oksiid, kaaliumoksiid; CuSO4 sool, vask(II)sulfaat;
Kovalentne aine-aine milles aatomid on seotud kovalantse sidemetega Kovalantne side-aatomitevaheline keemiline side mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel Kristallvõre-ruumiline struktuur mis vastab ioonide aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Lahus-(tõeline lahus) lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane segu Lahusti-aine milles lahustunud aine pihustub ja ühtlaselt jaotub Lahustunud aine-aine mis on ühtlaselt jaotunud teises aines Leelis-vees hästilahustuv tugev alus(hüdroksiid) Metalliline side-keemiline side metallides;tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil Metallvõre-metallides esinev kristallvõre tüüp kus võre sõlmpunktides asuvad metalli aatomid Mittemetall-lihtaine millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemolekulaarne aine-aine mis ei koosne molekulidest Mittepoolarne aine-mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine
Keemia kokkuvõtva töö küsimused Hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Samuti liitaine, mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist). Tugevad happed on (HNO3, H2SO 4, HBR, HI, HCL). Alus aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: (NaOH, LiOH jne). Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole. Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe aniooonidest. Näiteks: ( ZnCl2, ZnSo4, NaCl jne) Oksiid- liitaine, mis koosneb kahest elemendist ja millest üks on hapnik (o.-a. II). Näiteks: ( Li2O- liitiumoksiid, Na2O- naatriumoksiid, Fe2O3- raud (III) oksiid jne). Hüdroksiid aine, milles metallikatioonid on seotud hüdroksiidioonidega. Näiteks: NaOH, Ca(OH)2.
Lahus- ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Hape- aine, mis annab lahusesse vesinik ioone (üldisemas tähenduses aine, mis loovutab vesinikioone ehk prootoneid). Koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. pH < 7 Nt: HCl, HI, H2S,H2CO3 Alus- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (üldisemas tähenduses aine, mis seob vesinikioone ehk prootoneid). Koosnevad metalli- ja hüdroksiidioonidest. pH > 7 Nt: KOH, NaOH, CuOH, Zn(OH)2 Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid). Nt: LiOH, Ba(OH)2, KOH Sool- kristalsed aine, mis koosnevad metallikatioonidest ja happeanioonidest. Nt: K2CO3, Fe(NO3)3, Na2SO4, FeSO4 Oksiid- kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik. Nt: CaO, NO, Fe2O3 Indikaator- aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest (vesinikioonide sisaldusest); kasutatakse lahuse pH määramisek. Nt: lakmus, fenoolftaleiin, metüüloranz
0 Värvitu uimastava pruun terava Füüs- kalised Värvitu, kergesti veelduv (-35 C – lahustumatu gaas. Vees märgatavalt ei toimega gaas. Lahustub lõhnaga gaas, oma vesinikside!) hästilahustuv ,terava Tüüpiline mittepolaarne lahustu märgatavalt vees, kuid dilämmastiktetraoksiid -dused lõhnaga gaas molekulivõrega aine Oksüdeerib vere ei reageeri veega värvitu kerglenduv vedelik
mürgised ja väga tugevad redutseerijad. Tähtsamad ühendid: fosfor(V)oksiid, fosforhape ja fosfaadid. Fosforhape ja fosfaadid on väga püsivad ja võivad redutseerida tugevate redutseerijate toimel. Neile on iseloomulik moodutada polümeere (fosfori aatomid on omavahel seotud hapniku aatomite kaudu). Fosfori(V)oksiid esineb üksikmolekulidena P4O10, mis võivad liituda suuremateks polümeerideks. Fosforhape H3PO4 on vees hästilahustuv keskmise tugevusega hape. LÄMMASTIKU JA FOSFORI SAAMINE o Lämmastiku saamine Tööstuses 1. Lämmastiku saadakse kõrvalsaadusena hapniku saamisel õhust fraktsioneerival destilleerimisel. 2. Eraldub gaarina, kuna on madala keemistemperatuuriga gaas. Laboris 1. Saadakse ammooniumnitriti kuumutamisel. o Fosfori saamine Tööstuses 1. Kaltsiumfosfaadi redutseerimisel koksiga elektriahjus kõrgel temperatuuril.
mürised ja väga tugevad redutseerijad. Tähtsamad ühendid: fosfor(V)oksiid, fosforhape ja fosfaadid. Fosforhape ja fosfaadid on väga püsivad ja võivad redutseerida tugevate redutseerijate toimel. Neile on iseloomulik moodutada polümeere (fosfori aatomid on omavahel seotud hapniku aatomite kaudu). Fosfori(V)oksiid esineb üksikmolekulidena P4O10, mis võivad liituda suuremateks polümeerideks. Fosforhape H3PO4 on vees hästilahustuv keskmise tugevusega hape. LÄMMASTIKU JA FOSFORI SAAMINE o Lämmastiku saamine Tööstuses 1. Lämmastiku saadakse kõrvalsaadusena hapniku saamisel õhust fraktsioneerival destilleerimisel. 2. Eraldub gaarina, kuna on madala keemistemperatuuriga gaas. Laboris 1. Ammooniumnitriti kuumutamisel saadakse. o Fosfori saamine Tööstuses 1
Kordamisküsimused (kasuta vastamisel ka tabeli abi) 1) Selgita mõisteid: leelis: vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid) redutseerumine: elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- vähenemine sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine
vesinikioone ekh prootoneid. Happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid, mis reageerib alustega. Tugev hape hape, mis dissotsieerub vees täielikult (HI; HClO4; HBr; HCl; H2SO4; HNO3). Nõrk hape hape, mis ei lahustu vees täielikult (H2CO3; H2S; H3PO4; HNO2; CH3COOH). Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone; seob vesinikioone ehk prootoneid. Aluseline oksiid hüdroksiidile vastav oksiid, mis reageerib hapetega. Leelis vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid): NaOH; KOH; Ca(OH)2; Ba(OH)2. Neutralisatsioonireaktsioon aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. Lahuse pH skaala lahuse happelisuse (aluselisuse) skaala: neutraalse vesilahuse pH=7, happelise lahuse pH < 7, aluselise lahuse pH > 7. Sool kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest. Aktiivne metall Väheaktiivne metall
TlBr jmt. Praktiliselt olulisemateks bromiidideks on hõbeda ja leelismetallide bromiidid. Hõbebromiid AgBr on kollakasvalge vees raskesti lahustuv kristallaine, kuid lahustub hästi mitmete soolade vesilahustes. AgBr on klassikalise, mittedigitaalse fotograafia aluseks. 2AgBr + CH (OH) CHO +2HBr + 2Ag AgBr + 2NaSO Na [Ag(SO) ] + NaBr Kaaliumbromiid KBr on värvitu, vees hästilahustuv kristallaine, stabiilne. Kasutatakse sedatiivsetes ravimites (rahustava toimega), fotograafias, monokristallidena- materjalina IP- optikas, polükristallilisena- maatriksina IP- tehnikates Naatriumbromiid NaBr on eeltoodule sarnaste omaduste ja kasutusaladega. Oksohapped ja nende soolad HOBr- hüpobroomishape. Nõrk hape, tugev oksüdeeruja, tuntud vaid lahjades vesilahustes (kuni 6%), tekib Br lahustumisel vees. Br + HO HOBr + HBr
Lahustub vees 10. Olek toatemperatuuril vedelik 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, juhib elektrit, 1,261 g/cm3 12. Kasutamine kosmeetikas nahka niisutava toime tõttu 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Metüülamiin 2. Summaarne valem - CH3NH2 3. CAS nr - 74-89-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -94 °C 6. Keemistemp. -6 °C 7. LD 50 698 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Vees hästilahustuv. 10. Olek toatemperatuuril gaas. 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit ,0.902 g/cm³ 12. Kasutamine 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Dietüüleeter 2. Summaarne valem - (C2H5)2O 3. CAS nr - 60-29-7 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. -116,3 °C 6. Keemistemp. 34,6 °C 7. LD 50 1215 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vähesel määral vees,
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ...
üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab
lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel
(loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.
52. Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis
puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud
temperatuuril. Lahustuvuse järgi jagatakse ained: < 0.1 g/100 g lahustumatu;
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
· Tekiks alkohol, kus ühe C aatomi juures on 2 OH rühma. Sellisel juhul visatakse molekulist vesi välja ja tekib ikkagi aldehüüd või ketoon 1.) CH3 -CBr2-CH2-CH3 + 2NaOH à CH3 -C(OH)2-CH2-CH3 + 2NaBr ja edasi 2.) CH3 -C(OH)2-CH2-CH3 à H2O + CH3 -CO-CH2-CH3 (butanoon) Seega kokkuvõttes CH3 -CBr2-CH2-CH3 + 2NaOH à 2NaBr + H2O + CH3 -CO-CH2-CH3 Tähtsamad esindajad H-CHO (ka formaldehüüd) Terava lõhnaga, vees hästilahustuv gaas. 30%-40% lahust kutsutakse formaliiniks ja kasutatakse desinfitseerimiseks ja anatoomiliste preparaatide konserveerimiseks Toodetakse metanooli või metaani oksüdeerimisel CH3OH + 1/2 O2 = HCHO + H2O CH4 + O2 = HCHO + H2O Tekib ka fotosünteesil- esmase produktina CO2 + H2O = H-CHO + O2, hiljem polümeerub ta näiteks glükoosiks, või mõneks teiseks suhkruks 6 HCHO à C6H12O6 Kasutatakse fenoolformaldehüüdvaikude (liimid, lakid , plastmassid) valmistamiseks 11
(Kutserov) CH:::CH + HOH ( CH2=CHOH) CH3CHO · Tekiks alkohol, kus ühe C aatomi juures on 2 OH rühma. Sellisel juhul visatakse molekulist vesi välja ja tekib ikkagi aldehüüd või ketoon 1.) CH3 -CBr2-CH2-CH3 + 2NaOH CH3 -C(OH)2-CH2-CH3 + 2NaBr ja edasi 2.) CH3 -C(OH)2-CH2-CH3 H2O + CH3 -CO-CH2-CH3 (butanoon) Seega kokkuvõttes CH3 -CBr2-CH2-CH3 + 2NaOH 2NaBr + H2O + CH3 -CO-CH2-CH3 Tähtsamad esindajad H-CHO (ka formaldehüüd) Terava lõhnaga, vees hästilahustuv gaas. 30%-40% lahust kutsutakse formaliiniks ja kasutatakse desinfitseerimiseks ja anatoomiliste preparaatide konserveerimiseks Toodetakse metanooli või metaani oksüdeerimisel CH3OH + 1/2 O2 = HCHO + H2O CH4 + O2 = HCHO + H2O Tekib ka fotosünteesil- esmase produktina CO2 + H2O = H-CHO + O2, hiljem polümeerub ta näiteks glükoosiks, või mõneks teiseks suhkruks 6 HCHO C6H12O6 Kasutatakse fenoolformaldehüüdvaikude (liimid, lakid , plastmassid) valmistamiseks
N H2N N N kataboliidid, kusjuures kusihape on puriinaluste N H H katabolismi lõpp-produkt inimorganismis. Kusihape A d e n iin (A ) G u a n iin (G ) on vees halvastilahustuv, leelistes hästilahustuv ja annab raskestilahustuvaid sooli uraate. Ksantiin ja O O hüpoksantiin on amfoteersed oksopuriinide H HN N HN N esindajad. Ksantiini metüülderivaadid on mõned O ravimid
- Mõlemad on vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed, hüdrolüüsuvad kergesti (→ alusel. soolad) MgCl2 (esineb sageli kristallhüdraadina, saadakse mereveest) Kasutatakse magnesiaaltsemendi tootmisel: MgO + MgCl2 + H2O → 2MgClOH magnesiaaltsement (magneesiumhüdroksükloriid) Magnesiaaltsement - kõrgmolekulaarne ühend; kõva valge mass CaCl2 – (esineb sageli kristallhüdraatidena); vees hästilahustuv saadakse sooda tootmise kõrvalproduktina Kasut. Ca ja Ca-sulamite saamisel veevaba – gaaside ja vedelike kuivatamisel betooni kõvastumise kiirendamiseks lahus: krüosegudes, jäätumisvastane aine jm. CaF2 – esineb looduses (fluoriit, sulapagu) saadakse ka tööstuslikult vees vähelahustuv Kasut. metallurgias (räbusti) spetsiaalklaasid emailid keraamikas optikas, lasertehnikas Ba ja Sr kloriide kasut. mõnikord pürotehnikas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
