Kultuurilood, 30. Sept (vt wikipediast Ilias ja Hector) Kleos (valgus) aupaiste kangelasele, kes on vapralt võidelnud. See on see, mida Hector kartis kaotada. Eleos halastus, hoolimine. Kuulub kangelasele, kellel on solidaarsust oma kaasvõitlejatele, teda seob kirjutamata aukoodeks. Neid kahte on võimatu sõjas kokku viia. Suremise viis on oluline: surra ei tohi põlvili, anudes (kr. k supplikant). Loos: Hectori isa tuleb Achilleuse juurde anuma oma poja keha eest. Sophrosyne piirides püsimine, enese üle valitsemine, enesekontroll. Arete sõjaline hiilgus, tegelik tegu, sõjamehe osavus. Naisel vaikus. Vt eepose ülesanded eelmise loengu konspekt. Soo kultuuriline ettemääratus pikemaks mõtlemiseks. Mis sobib naistele, mis meestele. Kumb on tugevam geneetiline programm või käitumisprogramm (kasvatuslik programm; traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudo...
Ning ladina). Aluseks oli laenatud põhimeloodiad. Madrigal- 14. Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2- häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv. Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile üks hääl jahib teist) Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame Dufay, Gulles Binchois'. Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Ühisjooneks oli lihtsas vormis stroofiline tekst ning korduv refrään. (NT: kordub vahel vastavalt laulu pealkirjale olev sõna). Laadis domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled (võis asendada ka pillidega) . Algas Firenzes 15.saj. Villanella- matkis veelgi rohkem rahvamuusikat kui frottala. Oli 16. Sajandi II poolel populaarne. Oli algselt 3-häälne
B François Villon a) ,,Väikeses testamendis" räägib Villon oma sügavast armastusest ühe daami vastu. Villon kurdab oma õnnetut armastust ning masendavat saatust. Daam nimelt ei tunne Villoni vastu sama ning on tema vastu väga kalk. Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni, kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439. Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga murdvarguses ning varastas 500 kuldeküüd usuteaduskonna ruumidest. Ootamata ära vahistamist põgenes ta taas provintsi. Samal ajal kirjutatud teost lugedes ei oska
- Elu keskpunkt polnud enam kirik. Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid. Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut? - Ta on helilooja, kes lõi esimesena missa, kui tervikliku muusikateose. Renessansi kõlaideaal muusika kõla on meloodilisem ja pehmem. Oluline on polüfoonia. Polüfoonia igal häälel on oma meloodia. Ilmaliku laulu tüübid: villanella, balletto, madrigal, frottola. Mille poolest erines oratoorium ooperis? - oratooriumi puhul on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Kus tekkis renessanss? - Madalmaades.
ArsNova(,,uus kunst" lad.k.) Prantsusmaal pärast (,,arsnova" ilma autorita ars noval autorid 1) Hakati kombineerima misa ordinaariumiosi(gredo agnus dei) Tähtsamaid teoseid tervikuna loodud missatsükkel autoriks Guillame de Machaut. 2) Motett sai kõige esinduslikumaks zanriks ja näitasid oma keerukusega ajastu kompositsiooni tehnikat kirjutati poliitilistele sündmustele nt:Kuningakroonimine 3) Ilmus veel ka mitmehäälne ilmalik laul mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Pealmised lauluvormid tuletatud :balladist rondeaust ja virelaist. AJASTU SÄRAVAIM ISIK PHIPLIPPE DE VITRY peetakse ars nova alusepanijaks.tema peateos ,,Ars nova" sellejärgi sai ka ajastu nime!
*prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja kõikides häältes sama tekstiga *heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul *peamised luulevormid on tuletatud luulevormidest- ballaad, rondo, virelau *Guillame de Machaut- esimene tervikteosena loodud *missa autor *ta kirjutas ka palju mottette ja teda on nimetatud viimaseks tsüfääriks *ITAALIA: *kultuuri nimetatakse trecento *sellel ajal domineeris õukondlik elegantne ilmalikmuusika *tähtsam luulevorm oli madrigal(2 või 3 häälne laul karjuse itüllist ja armastusest) *madrigali keerukaim vorm oli caccia(jaht) *KÕRGRENeSSANSS *Madalmaad *madalmaade vokaalpolüfooniline ajastu *olulised zanrid: 1)missa 2)motett 3) ilmalik polüfooniline laul
tuletati teineteisest ja kirja oli pandud vähem kui esitati Kaanon - reegel 15. saj I poolel - 3-häälne polüfoonia, 15. saj keskel kujunes 4-häälne polüfoonia Lisandus bassi hääl Madalmaade koolkonna heliloojad: Kultuuri keskkonnaks kujunes Burgundia Hertsogiriik Algul Burgundia koolkond, mille lagunemisel tekkis Flaami koolkond ! Madalmaade koolkond oli muusikas 5 põlvkonda pikk (Burgundia koolkond ja Flaami koolkond) Guillame Dufay - Burgundia koolkond - Madalmaade muusikatiili alusepanija - Ligi 200 teost säilinud Johanne Ockeghem - Flaami koolkond - 15. saj II poole tähtsaim - Silmapaistvam uue põlvkonna õpetaja Josquin Desprez - Flaami koolkond - Kõrgrenessanssi tuntuim helilooja “muusikute vürst” - Säilinud 20 missat, 100 motetti 70 ilmalikku laulu Orlandus Lassus e Orlando di Lasso - Flaami koolkond - Madalmaade koolkonna viimane suurmeister
Varasem looming oli valdavalt anonüümne (-13.saj). 14. saj tekib autori ja tema loomingu vahel väga isiklik side. Ars nova ajastul toimub oluline muudatus kunstmuusika zanrites. 1. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei). Ilmusid esimesed anonüümsed ordinaariumitsüklid. Ajastu tähtsaimaid teoseid on esimene muusikalise tervikuna loodud missatsükkel, autoriks Guillame de Machaut. 2. Motett sai kõige esinduslikumaks zanriks. Motetid näitasid oma keerukusega ajastu kompositsioonitehnikat. Kirjutati poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette: kuninga kroonimine vms.. 3. Kirikumuusika ja moti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid on tuletatud tähtsaimatest luulevormidest: ballaad, rondeau, virelai.
10.sajandi lõpul algasid normannide uued vallutused- kogu Inglismaa oli nende alistatud, Taani kuningaa Knudi väed hõivas Norrat, Taanit(Lõuna-Rootsi) ja Inglismaad. Pärast Knudi surma sai troonile Edward usutunnistaja. Kolma riigi ühendus lagunes Pärast Edwardi surma, 1066.aastal 14. oktoobril said anglosaksid Hastingsi lahingus normannidelt, juhiks hertog Guillame, lüüa. Normannid olid prantsusmaale 10 maabunud, ning nüüd olles prantslased. Guillame vallutas Inglismaa ja kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja. Tähtsad riiklikud ja kiriklikud ametikohad täideti prantslastega. Inglise keel jäi püsima, see-eest prantslased silasid nende hulka, jättes jäljed kultuuri ja ka keelde. ARAABIA JA MUHAMEDI KULTUUR ENNE ISLAMIT - Beduiinid: kaamel(rändkarjakasvatajad); veritasu; patriarhaalne pere(ühe pere hõim) - Semiidi keel(ja kiri)
muistsemaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti ülirikka Ida loomajuttude varamuga. Teost läbib sotsiaalne stiir, loomades ja nende seiklustes pole raske näha ühiskonnasuhete peegeldusi. Samas kujutab raamat endast ka humoorikat kommete kirjeldust ja rahvatarkuste kogu. 52. Rebase ja roosi romaanid ,,Roosiromaanil" on kaks autorit, Guillaume de Lorris ja Jean de Meung. Jean de Meung jätkas Guillame de Lorris' alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Esimene autor, püritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormees näeb unes, kuidas ta satub imekaunisse aeda ja näeb seal Roosi. Amori nool tungib ta südamesse ja ta armub kirglikult. Ent kuigi talle tuleb vastu lahke Trevitus, takistavad teda Roosi noppimast Keelepeks, Häbi, Hirm ja teised vaenulikud tegelased
isedi 4 või enam shillingut. NORMANNI VALLUTUS INGLISMAAL 1066: Normandia hertsog Guillaume (William I Vallutaja) värbas sõjaväge Normandiast ja Prantsusmaalt, et troonilt tõugata Inglismaa kuningas Harold. Otsustav lahing toimus detsembris 1066, mil Normandia vägi ületas La Manche ja pidas anglosaksidega lahingu maha Lõuna-Inglismaal Hastingsis. Lahing lõppes normannide võiduga ja troonile tuli uus kuningas Guillame ehk William Vallutaja-> Inglismaa troonile tuli uus dünastia. DOMESDAY BOOK: (viimse kohtupäeva raamat). Inglise maarevisjoni protokoll, mis on kostatud kunignas William I Vallutaja käsul 1086 maksustuskorralduste täpsustamiseks. DB’s on loetletud mõisad koos nende valdajate, põllumaa suuruse, maksustusüksuste ja talupoegade arvuda. DB, Euroopa varaseim maarevisjon, on väärtuslik allikas keskaja Inglismaa ühiskonna- majandusarengu uurijaile
riigi jagamiseks. Taanlaste riiki hakati nimetama danelawiks ehk taani õiguse alaks · Norralased tungisid sotimaale kuhu rajasid nad oma asundused. · 1016a alistasid taanlased kogu inglismaa ära. · 1042a sai uuesti võimule anglosakside dünastia kuningas edward usutunnistaja. · 1066a normandia prantslaste ehk vanade viikingite kallaletung inlismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai normandia hertsog guillame ehk william vallutaja. Bayeux raip- romaani ajastu kuulsaim tekstiili töö. 70m pikk ja 1,2m kõrge lina mis , millele on tikitud normannide vallutus retk inglismaal. Ja Hastingisi lahing 1066a mis oli otsustava mõjuga. Linal on 623 inimest 202 hobust 46 puud, 52 koera üle 500 muu looma, 37 ehitist,41 laeva, ja 2000 ladina keelset sõna. Valmis 11 saj. Katetraari sisse õnnistamiseks. Tellija oli william vallutaja poolvend piiskop odo. TV lk 10-11 õ lk 48-50
annaabi.ee 
