31. Millist testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot? 32. Millist testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära? 33. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? On/Ei 34. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? 35. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? 36. Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks? 37. Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks? 38. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? On/ei 39. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus on Renzulli järgi laiem mõiste? 40. Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena? 41. Milliseid loomingulise avaldumise dimensioone hinnatakse E Torrance'i
koonduv mõtlemine. Probleemile ainsa korrektse lahenduse leidmine. Konvergentset ehk koonduvat mõtlemist rakendatakse ülesannete puhul, mis nõuavad ühe korrektse lahenduse tuletamist olemasolevate teadmiste ja loogilise arutlemise abil. Divergentne e. lahknev mõtlemine. Probleemile paljude erinevate lahenduste leidmine. Divergentset mõtlemist rakendataksegi nende ülesannete puhul, mis eeldavad paljude lahenduste võimalikkust ja isegi vajalikkust. Missugused järeldused võiks teha Guilfordi teooriast? Esiteks: divergentne mõtlemine, mille põhitunnuseks on voolavus, paindlikkus ja originaalsus, on loomingulist komponenti sisaldavate ülesannete lahendamise üheks tingimuseks. Teiseks: loovuse areng võib sõltuda divergentse mõtlemise võime omandamisest. Samas tekitab ameerika teadlase käsitlus ka rea küsimusi, millest üks olulisemaid puudutab eksperimentaalsetes tingimustes avalduva mõtlemistüübi suhet reaalse loominguga konkreetses kultuurikontekstis.
Kognitiivne Visualiseerija Mõtleb kasutades kujundeid ja ruumilist informatsiooni stiil Verbaliseerija Mõtleb kasutades sõnu ja verbaalset informatsiooni Õpieelistus Visuaalne õppija Eelistab õpetamist piltide abil Verbaalne õppija Eelistab õpetamist sõnade abil 11. Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks? Guilfordi teooria kohalselt sünnib informatsiooni produtseerimisel mälust kas konvergentne või divergentne (mõtlemis)produkt. Konvergentse mõtlemise all peetakse silmas arutlust, mis viib ainsa, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele. Konvergentse mõtlemise alla liigitub põhimõtteliselt igasugune toimimine kindla mõttemalli või algoritmi alusel.
õpistiilide eristamiseks? akommodatsioon Visuaalne assimilatsioon Verbaalne 53. Kuidas nimetatakse tunnetuslikuks kohanemisprotsessis 37. Millist kahte J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avaldamiseks? arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Tasakaalustamine Konvergentne Divergentne 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget' järgi? 38
seosed suurem, pildimaatriks · Systems (süsteemid=tervik), paljude ühikutega tervik mentaalne roteerimine · Transformations (transformatsioonid), terviku moondumised, Gottschaldt Figures · Implications (implikatsioonid=ennustused), info võimalik kasutus, probleemi nägemine, kujundite võrrandid sotsiaalne intelligentsus, empaatia loovus (voolavus, paindlikkus, originaalsus) III Joy Guilfordi panus a) SOI - teoreetiline konstrukt. Intelligentsus ei ole vaadeldav ühefaktorilisena. Eesmärk: Leida igale elementaarvõimele oma ülesanne. b) Võimed isiksuse omadustena. c) Lahendamise kiirus ei seostu intellektiga. d) Teadmiste faktor vaimsete võimete testides: mehhaanika, kultuur, ühiskond, matemaatika. e) Vaimsed võimed ei ole samastatavad õppimisvõimega. · omandamise kiirus · taseme saavutamise kiirus f) Pärilikkuse osa.
seosed suurem, pildimaatriks · Systems (süsteemid=tervik), paljude ühikutega tervik mentaalne roteerimine · Transformations (transformatsioonid), terviku moondumised, Gottschaldt Figures · Implications (implikatsioonid=ennustused), info võimalik kasutus, probleemi nägemine, kujundite võrrandid sotsiaalne intelligentsus, empaatia loovus (voolavus, paindlikkus, originaalsus) III Joy Guilfordi panus a) SOI - teoreetiline konstrukt. Intelligentsus ei ole vaadeldav ühefaktorilisena. Eesmärk: Leida igale elementaarvõimele oma ülesanne. b) Võimed isiksuse omadustena. c) Lahendamise kiirus ei seostu intellektiga. d) Teadmiste faktor vaimsete võimete testides: mehhaanika, kultuur, ühiskond, matemaatika. e) Vaimsed võimed ei ole samastatavad õppimisvõimega. · omandamise kiirus · taseme saavutamise kiirus f) Pärilikkuse osa.
milles on ideaaliks õppimist mitte kunagi lõpetada‖. Leiutaja on probleemidele tundlik. Selles töös ollakse – tuginedes mitmete leiutajate ütlustele – seisukohal, et innovatsiooni eelduseks ei ole mitte niivõrd praktiline ―leiutamise‖ kogmus, kuivõrd lahendamist vajavate probleemide ―nägemise‖ oskus ja ettekujutuse omamine nende lahendamise võimalustest ja teedest. Vrd: Riiklik Õppekava p 3.2 (RÕK:1076). ―E. Torrance – tuginedes Guilfordi intellekti mudelite – lähtus oma loomingulisusetestide koostamisel loovusest kui probleemide lahendamise protsessist, mille käigus muututakse tundlikuks probleemide, definitsioonide, teadmiste informatsioonilünkade, puuduvate elementide, disharmooniate jne suhtes‖, (Heinla, 95:26). Inimene ei saa muutuda probleemidele tundlikuks, kui hermaneutilisi ringe ei moodustu. ―Probleemide avastamist ja defineerimist peetakse loova protsessi ning loova
milles on ideaaliks õppimist mitte kunagi lõpetada. Leiutaja on probleemidele tundlik. Selles töös ollakse tuginedes mitmete leiutajate ütlustele seisukohal, et innovatsiooni eelduseks ei ole mitte niivõrd praktiline leiutamise kogmus, kuivõrd lahendamist vajavate probleemide nägemise oskus ja ettekujutuse omamine nende lahendamise võimalustest ja teedest. Vrd: Riiklik Õppekava p 3.2 (RÕK:1076). E. Torrance tuginedes Guilfordi intellekti mudelite lähtus oma loomingulisusetestide koostamisel loovusest kui probleemide lahendamise protsessist, mille käigus muututakse tundlikuks probleemide, definitsioonide, teadmiste informatsioonilünkade, puuduvate elementide, disharmooniate jne suhtes, (Heinla, 95:26). Inimene ei saa muutuda probleemidele tundlikuks, kui hermaneutilisi ringe ei moodustu. Probleemide avastamist ja defineerimist peetakse loova protsessi ning loova
õpieelistus? Õpistiil – viis, kuidas inimesed õpivad ja uurivad nähtusi teadasaamise eesmärgil. Ühtset arusaama õppimisstiilide eristamiseks pole. Kõige sagedamini eristatakse sügavat ja pinnapealset õppimist. Loomingulisuse mõiste ja selle mõõtmine. Sageli ongi kõige levinumaks lähenemiseks kujunenud loomingulisuse samastamine divergentse mõtlemisega. Divergentne ehk lahknev mõtlemine kujutab endast aga arutlust, millel on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Guilfordi teooria järgi väljendub divergentne mõtlemine mõtlemisprotsesside voolavuse (ideede paljususe), paindlikkuse (kui palju on erinevaid lahendusi) ja originaalsusena (ainulaadsus). Mõõtmine - Loomingulisuse mõõtmise alased tööd pärinevad põhiliselt E. Torrance’ilt, kes lõi rea teste divergentse mõtlemise mõõtmiseks. Need testid jagunevad kaheks põhitüübiks: verbaalseks ja graafiliseks. Verbaalses testis palutakse testitaval võimalikult palju erinevaid lahendusi.
suurem, pildimaatriks Systems (süsteemid=tervik), paljude ühikutega tervik mentaalne roteerimine Transformations (transformatsioonid), terviku moondumised, Gottschaldt Figures Implications (implikatsioonid=ennustused), info võimalik kasutus, probleemi nägemine, kujundite võrrandid sotsiaalne intelligentsus, empaatia, loovus (voolavus, paindlikkus, originaalsus) III JOY GUILFORDI PANUS a) SOI - teoreetiline konstrukt. Intelligentsus ei ole vaadeldav ühefaktorilisena. Eesmärk: Leida igale elementaarvõimele oma ülesanne. b) Võimed isiksuse omadustena. c) Lahendamise kiirus ei seostu intellektiga. d) Teadmiste faktor vaimsete võimete testides: mehhaanika, kultuur, ühiskond, matemaatika. e) Vaimsed võimed ei ole samastatavad õppimisvõimega. omandamise kiirus taseme saavutamise kiirus f) Pärilikkuse osa.
Kõik inimesed väärtustavad loomingulisust ja tunnevad ära selle ilmingud, kuid ei suudeta täpsemini määratleda. Loomingulisuse süvakäsitlusele pani aluse GUILFORD (1959), kes töötas välja intellekti kolmemõõtmelise (voolavus, paindlikkus, originaalsus) mudeli, millele vastavalt avaldub inimese intellektuaalne aktiivsus 5 erineva tegevusena: tunnetus, mälu, divergentne, konvergentne mõtlemine ning hindamine. Loomingulisuseks vajalik divergentne mõtlemine väljendub GUILFORDI (1959) üldistuste andmetel ideede voolavuse, paindlikkuse ja originaalsuse mõtlemisena. Väga loomingulisi inimesi iseloomustab kiire ideede produtseerimise võime (voolavus), võime kiiresti vabaneda senisest arutlusviisist ja läheneda uuel viisil probleemile (paindlikkus) ning võime produtseerida tõeliselt uudseid ideid (originaalsus). Tänapäeval peetakse loomingulisuse põhikriteeriumiks tehtud töö originaalsust ja sotsiaalset väärtust. Loomingulisuse mõõtmine
inimese pakutud lahenduste arv, paindlikkust hinnatakse selle järgi, kui palju eri kategooriaid need vastused hõlmavad, ja originaalsust kaalutakse võrdluses teiste testitavate lahendustega. Samas aga ei saa loovust eraldada kontekstist – see on ka sotsiaalse süsteemi otsus indiviidi tegevuse tulemuse kohta konkreetses kultuurilises kontekstis (Csikszentmihalyi, 1999), teiste arvamusest sõltub, kas lahen- dust peetakse loovaks või mitte. Guilfordi kontseptsioonile tugineb tuntumaid ja ka Eestis normee- ritud loovuse teste – Torrance’i test. Kujundilise loova mõtlemise testis tuleb etteantud elementidest moodustada võimalikult palju eri kujundeid või objekte (vt joon 5), verbaalses testis tuleb pakkuda võimalikult palju lahendusi, kasutusviise või omadusi. 34 Andekus ja loovus Joonis 5a. Näiteid Torrance’i loovustesti ülesannete kohta. Andekus ja loovus 35
annaabi.ee 
