heliotsentrilisele maailmasüsteemile. ( Planeedid liiguvad ümber Päikese) Galileo Galilei ( 1564-1642) *pani aluse teaduslikule eksperemendile *astronoom, matemaatik, füüsik *mõõteriistade (termomeeter, baromeeter jms) looja *vaba langemise seadused *pani aluse mehaanikale Isaac Newton ( 1643-1727) Klassikalise mahaanika põhiseadused Gravitatsiooniseadused Optika seadused Geoteaduste teke Karl Linné ( 1707-1778): *ladinakeelne teaduslik süsteem elusolendite kirjeldamiseks * kolm põhirühma: taimed, taimloomad, loomad *igaühel on kahesõnaline nimetus: perekond + liik Seletus loodusteadustes Charles Lyell ( 1797- 1895) : geoloog, aktualismiprintsiibi looja(oletus, looja et Maa ajaloos on toiminud needsamad jõud ja protsessid, mis toimivad tänapäevalgi), aktualism
·Tema arvates olid loomad ainult mehhanismid. Isaac Newton(1643-1727) Füüsik ·Teda on peetud 17.saj suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. ·Leiutas peegelteleskoobi- suurendas vaatluste efektiivsust ·Selle abil avastati, et päikesevalgus koosneb tegelikult paljudest eri värvustest, mis mood. spektri. ·Jõudis järeldusele, et planeetide liikumine ümber päikese toimub elliptilisi trajektore mööda. ·Temalt mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. ·Leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Karl Linné(1707-1778) Looduse süsteem. ·Teda huvitas elav loodus, korraldas palju uurimisretki. ·Süstematiseeris loodust ·Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriik. Kiviriik kui elav loodus- pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. ·Jagas taime-ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse- seejuures andis nimetuse 5900 taimele. Keemia
ja suurtükivägi. ratsavägi jagunes raskeks, keskmiseks ja kergratsaväeks; tekkis taktika ja strateegia; ohvitseride koolitamiseks loodi erinevadi sõjakoole(kadetikorpused, rüütliakadeemiad, hiljem kõrgemad sõjakoolid); viidi ellu sõjaväereforme. 17. Teadus Galileo Galilei-õppis arstiteadust, matemaatik, uuris päikest, rõhutas eksperimendi tähtsust; René Descartes-rajas uue filosoofia, pidas inimmõistust oluliseks; Isaac newton- leiutas peegelteleskoobi, gravitatsiooniseadused; Karl Linné-botaanik; Edward Jenner- vaktsineerija; 6
avastas 4 Jupiteri ümber tiirlevad kuud, ning leidis, et Kopernikul oli õigus, kui ta väitis, et maa tiirleb ümber Päikese. Vabalangemise seadus ja inerts. Avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." Isaac Newton (1643-1727) 17. saj. suurim füüsik. Teaduslik leiutis oli peegelteleskoop, selle abil avastati, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest e. spektrist. Planeedi liikumist ümber päikese kirjeldas elliptilisi trajektoorina. Gravitatsiooniseadused. Diferentsiaal- ja integraalarvutused. Karl Linne huvitus elavast loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse. Leidis, et kogu elav loodus jaguneb 3: taime- looma- ja kiviriigiks. Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist. Andis ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Botaanik. Edward Jenner (1749-1823) arst. Leiutas n.ö. vaktsineerimise, nimelt tema kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. 16
2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada Lahutas teadused kahte ossa: 1) mateeriat uurivad teadused (füüsika ja arstiteadus), mis peaksid arenema teoloogidepoolse vahelesegamiseta, 2) hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga Füüsika: Isaac Newton Suurim füüsik, astronoom ja matemaatik. Leiutas peegelteleskoobi. Avastas spektrivärvused. Jõudis järeldusele, et planeedid liiguvad elliptilisi trajektoore mööda. Mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused on ajalukku läinud Newtoni seaduste nime all. Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Looduse süsteem: Karl Linné Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine Probleeme põhjustas põlemisprotsessi seletamine. Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt eraldub põlemisel nähtamatu tulemateeria. A. L de
o Mateeriat uurivad o Hingeasjadega tegelevad · Alistas orgaanilise elu mehhaanilisele käsitlusele Füüsika: Isaac Newton · Leiutas peegelteleskoobi suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust · Avastas, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest spekter · Jõudis järeldusele, et planeedid liiguvad mööda elliptilisi trajektoore · ,,Loodusteaduse matemaatilised printsiibid" · Mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused · Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse · 1703 valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks · 1705 tõsteti ta aadliseisusesse Looduse süsteem: Karl Linne · Reisis palju, selle alusel hakkas loodust süstematiseerima · Leidis, et loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. · Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse · Andis ladinakeelseid nimetusi taimedele Keemia tekkimine
Teleskoobi abil avastati, et päikesevalgus koosneb tegelikult paljudest eri värvustest, mis moodustavad spektri. Uurides planeetide liikumist ümber Päikese, jõudis ta järeldusele, et see toimub elliptilisi trajektoore mööda. Tema teadustööd üldistab kõige paremini raamat ,, Loodusteaduse matemaatilised printsiibid" , milles on sõnastatud newtoni seaduste nime all teaduse ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Looduse süsteem: Karl Linne (1707-1778) Huvitus eelkõike elavast loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse , sealhulgas Lapimaale. Reisimuljete mõjul asus ta loodust süstematiseerima. Ta leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks : 1) taimeriik 2) loomariik 3)kiviriik. Kujutlus kiviriigist kui elavlooduse osast tekkis sellest, et Linne pani tähelem kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad
tiirlemise kohta ümber Päikese. Pärimuse järgi olevat ta pärast seda öelnud: "Ta tiirleb siiski!" Galilei jätkas uurimistööd koduarestis. Ta rõhutas meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Rene Descartes rõhutas inimmõistuse olulisust: "Ma mõtlen, järelikult olen olemas!" Füüsik Isaac Newton leiutas peegelteleskoobi, avastas spektri, tegi kindlaks, et planeedid liiguvad ümber Päikese elliptilist trajektoori mööda, avastas gravitatsiooniseadused. Loodusteadlane Karl Linne süstematiseeris taime- ja loomariigi. Keemik Lavosiere uuris metallide oksüdeerumist. Cavendish avastas vesiniku ja sünteesis vee. 24 Arstiteadlane Jenner alustas rõugete vastu vaktsineerimist. Jenner uuris rahva hulgas levinud arvamuse, et veiserõugeid põdenud inimesed ei haigestu pärisrõugetesse, paikapidavust. Ta nakatas 8-aastase poisi esmalt veiserõugetega ja hiljem pärisrõugetega
arvepidamise); • füsiokraat Turgot tõi esmakordselt (enne Malthust ja Ricardot) välja kahaneva piirtoodangu seaduse. 17. Iseloomustage 17 sajandi teaduslikku / tööstuslikku revolutsiooni. Kuidas see muutis majandust ja selle korraldust ning milline oli mõju majandusmõttele? Teaduslik revolutsioon 1687. aastal täiendas Isaac Newton (1642-1727) Kepleri varasemaid seadusi planeetide liikumise kohta ja Galileo Galilei matemaatilisi seadusi kehade liikumisest, luues gravitatsiooniseadused („Kahe keha vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt nende kahe keha massist ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust“). Teaduslik revolutsioon baseerus kolmel põhilisel aspektil: • teaduslikes uuringutes leidsid oma koha empiirilised uuringud ja nende alusel saadud tõestusmaterjal, avastatud seoste kohta hakati nõudma ka katselisi kinnitusi, • esile tõusis vaatenurk, et kogu universum käitub loodusseadust kohaselt,
Kõik ratsionaalsed inimesed kardavad surma ja teevad kõik, et seda vältida. Kõik loodavad rahu, ning see lootus suunab ratsionaalseid indiviide poliitilise ühiskonna suunas. Loomuseisundi olukorrast päästab vaid piisava jõuga võimu loomine. Analoogiliselt maffiale, vajavad ka inimesed oma Ristiisa. Leviatani. Surmahirm sunnib meid alistuma kõrgemale võimule. Loomuõigused, loomuseadused. Kaks loomuseadustest on peamised. Esimesed kaks tekstis mainitud loomuseadust on nagu gravitatsiooniseadused: kui inimene ei kaitse/kindlusta end, ta hävib. Aga Hobbes nimetab neid veel, kokku 14. Peamised loomuseadused hõlmavad kohustust ja paratamatust. Ülejäänud on tingivas vormis: inimesed peaksid täitma sõlmitud lepinguid; ei tohiks olla tänamatud saadud andide eest, igaüks peab püüdma kohaneda teistega, peaks andeks andma, kui teine inimene kahetseb tehtud süütegu, kättemaksu puhul peab olema eesmärgiks mitte kätte
annaabi.ee 
