kergemini identifitseeritavad. Uriini sademe mikroskoopiline uurimine * Rakud: - leukotsüüdid (granulotsüüdid, lümfotsüüdid); - makrofaagid; - erütrotsüüdid; - epiteelrakud (lameepiteelid, transitoorsed epiteelirakud, neeru tuubulusrakud); - atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu. Lameepiteelide leid sademes näitab, et enne proovi on patsient end halvasti pesnud. 2. Transitoorne epiteel 7 Pärineb neerukarikatest, vaagnatest, ureetritest ja kusepõiest. Meestel ka ureetra
kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk, limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele.1. Mittespetsiifilised e loomulikud kaitsemehhanismid * fagotsütoos fagotsütoosidena toimivad erinevad rakud (makrofaagid, monotsüüdid, dendriitrakud, granulotsüüdid)*loomuliku killerrakud e suured granulaarsed lümfotsüüdid, KR*tsütotoksiline toime. 2. Spetsiifilised e omandatud mehhanismid. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid e esmased kaitsebarjäärid:nahk ja limaskestad ning nende eritised mehhaaniline ja keemiline barjäär, bioloogiliselt aktiivsed ained C- reaktiivne valk, Lektiinid, regulatoorsed valgu ja komplemendi kaskaadi valgud, rakulised kaitsemehhanismid fagotsüüdid e õgirakud, NK-rakud, kemokiinid ja tsütokiinid. 11
jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T- rakkusid, mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse. · B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Plasmarakud ja B-mälurakud · NK-rakud e. loomulikud tappurrakud NK on tsütotoksilised granulaarsed lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad ühisest eelasest B- ja T-lümfotsüütidega. Kuulub sünnipärasse immuunsüsteemi. Viib apoptoosi rakud, millede pinnal on MHC I tase madal. Kaitse viirustega nakatunud rakkude ja kasvajarakkude vastu. · Dendriitrakud on ühenduslüli loomuliku ja omandatud immuunsuse vahel. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse
jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T- rakkusid, mis tagavad kiire immunoloogilise vastuse. · B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. Plasmarakud ja B-mälurakud · NK-rakud e. loomulikud tappurrakud NK on tsütotoksilised granulaarsed lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad ühisest eelasest B- ja T-lümfotsüütidega. Kuulub sünnipärasse immuunsüsteemi. Viib apoptoosi rakud, millede pinnal on MHC I tase madal. Kaitse viirustega nakatunud rakkude ja kasvajarakkude vastu. · Dendriitrakud on ühenduslüli loomuliku ja omandatud immuunsuse vahel. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse
vahendatud immuunvastust a.iii. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. 3.3. Loomulikud tapjarakud - Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid, makrofaagid ja B- lümfotsüüdid. Dendriitrakud ja makrofaagid ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. B-rakkude ja T-rakkude suur vahe seisneb ka antigeenide äratundmise erinevuses. B-rakud tunnevad antigeeni ära oma natiivses ehk tavalises olekus
lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt ülesandest Organellid jaotatakse membraanseteks ja mittemembraanseteks Membraansed: lamellooskompleks e Golgi kompleks, sileda- ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum (tsütoplasmavõrgustik), lüsosoomid, peroksüsoomid, endo- ja eksosoomid, mitokondrid Mittemembraansed: fibrillaarsed organellid, mikrofilamendid, mikrotuubulid, granulaarsed organellid, ribosoomid, proteasoomid RAKU SISALDISED E INKLUSIOONID Rakusisaldisteks e inklusioonideks nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks, tekivad raku metaboolse tegevuse tulemusena, ei esine kõikides rakkudes Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv, inklusioonid jagunevad: Troofilisteks – glükogeen või rasv
b) T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. c) Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid/makrofaagid ja B-lümfotsüüdid, mis ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud. Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Põhilised koesobivuse kompleksi valgud. Põhilised koesobivuse kompleksi (ingl. k. major histocompatibility complex, MHC) klass I valgud ekspresseeruvad enamikul rakkudel, klass II valgud aga ainult antigeeni esitlevatel rakkudel. Inimesel nimetatakse neid HLA-I ja HLA-II valkudeks (ingl. k. Human Leukocyte Antigen). Erinevate T-lümfotsüütide ja NK-rakkude funktsioonid.
agregaat Funktsioonid: 1) ribosomaalseid geene sisaldavad DNA piirkonnad 2) eellas-rRNAd 3) küpsed rRNAd 4) rRNAd töötlevad ensüümid 5) väikesed tuumakese ribonukleoproteiinid 6) koostamisfaktorid (näit. ATPaasid, GTPaasid, proteiinkinaasid ja RNA helikaasid) ribosoomide valgud ja osaliselt kokkupandud ribosoomid 3 morfoloogilist piirkonda 1) kiudjas keskosa – keskel (aktiivsed ribosomaalse RNA sünteesi määravad geenid) 2) tihe kiudjas osa ümbritseb keskosa 3) granulaarsed osad ulatuvad kiirjalt välja kiudjast osast 4) tuuma organisaatori piirkonnad (NOR) – kromosoomide koht (lüh õla otstes), kus on geenid, mis kodeerivad rRNA jaoks. Seal tekib tuumake mitoosi lõppfaasis a. NORi numbrite arv määrab mitu tuumakest tekib, kuid üks tuumake võib tekkida ka mitmest NORist mRNA tootmise vabriku mudel: transkriptsiooni ajal seostub polümeraasi külge
Suuraju koor on jagatud aladeks, mille vastavalt tsütoarhitektoonikale kaardistas Brodmann. (Afaasia 1 poolne häire, dominantse poolkera häire-kõne häirub) Ajukoore (korteksi) paksus on umbes 3-4 mm. Korteks koosneb 6 rakukihist. Neli rakukihti on erinevat tüüpi erinevused on proportsioonides (tsütoarhitektoonikas). See, milline kiht on ülekaalus, sõltub piirkonna funktsioonist, näiteks: motoorne korteks - väljendunud püramidaalne kiht; sensoorne korteks - väljendunud granulaarsed kihid. Ajukoore funktsioonid fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas. Assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist koorekahjustuse korral (alla 40 a.v.) Plastilisus - teatud alade võime muuta funktsiooni, mis on võimalik arenevas ajus. Dominantne-vasak poolkera (paremakäelisel);u. 2/3 vasakukäelistest -domineerib ka vasak poolkera. Ajukoore funktsioonid: *tunnetus e gnosis *koordineritud mõttekas tegevus-praxis *mälu-mnesis *kõne-phasis
Naturaalsed Killerid (NK-rakud) NK rakud loomuliku immuunsuse rakud. n Funktsioonilt ja morfoloogialt sarnased tsütotoksilistele T-lümfotsüütidele. Suudavad lüüsida ilma spetsiifilise Ag aktivatsioonita. Tunnevad ära "muutunud" membraaniga keharakke > viirusega infitseerunud, kasvajaliselt muutunud rakud. Hävitavad sihtmärk raku kiiresti, eritades bioloogiliselt väga aktiivseid aineid. Oluline roll viiruste ja tuumorite vastases kaitses. Neutrofiilid Granulaarsed leukotsüüdid, nimetatakse ka polümorfonukleaarsed leukotsüüdid (PMNL) n Kõige rohkem valgete vereliblede hulgasl 2-6 x 103 rakku/µL n 40 75 % leukotsüütidest. Väga lühike eluiga t1/2 = 6 tundi. 55 % of luuüdi kaalust tagab netrofiilide produktsiooni. Lisaks fagotsüteerivatele omadustele toodvad toksilisi aineid, mis purustab kõik neutrofiili ümber, k.a. neutrofiil ise. Patogeeni äratundmismehhanismid immuunsüsteemi rakkude
Neutrofiilsed leukotsüüdid kutsuvad esile kapillaari permeaabluse suurenemine ja proliferatiivsed protsessid neerukoes. Morfoloogiline pilt ja sümptomatoloogia - Morfoloogiliste muutuste põhjal võib ägedal glomerulonefriidil eristada kuut alavormi, millest alljärgnevalt tutvustatakse lühidalt nelja: Membranoosne glomerulonefriit – glomerulaarkapillaari sein on tugevalt paksenenud, kapillari seina epiteliaalsel küljel granulaarsed IgG ja C3 ladestused ning kliinilistest sümptomitest esinevad nefrootiline sündroom ning proteinuuria. Membranoproliferatiivne glomerulonefriit – päsmakestes on näha proliferatiivsed mesangiumirakud, seina paksenemine ja IgG, IgM ning C3 ladestused. Endokapillaarne proliferatiivne glomerulonefriit – iseloomustavad proliferatsioon, polünukleaarsed leukotsüüdid, IgG ja C3 ladestused.
annaabi.ee 
