sealseid rahvaid tema ülemvõimu tunnustama ja teda sõjas pärslastega abistama. Sel ajal kui Aleksander põhjapoolsetes piirkondades sõdis, levis Kreekas kuulujutt tema surmast, mis andis kreeklastele julgust Makedoonia vastu välja astuda. Aleksander surus ülestõusu jõuga maha. Kevadel 334 eKr, määranud Makedoonia asevalitsejaks väejuht Antipatrose, alustas Aleksander ise sõjakäiku Väike-Aasiasse. Tõsisemat vastupanu ei kohanud Aleksander enne Granikose jõge. Aleksander väljus Granikose lahingust võitjana. Gordioni sõlm oli legendaarne puntrasseaetud rihmade kogum, mille olevat teinud Früügia poolmüütiline kuningas Gordias ning mille lahtisõlmija pidavat saavutama võimu kogu Aasia üle. Legendi järgi olevat Gordioni sõlme puruks raiunud Aleksander Suur, kui ta oma sõjakäigul Pärsia vastu oli seda püüdnud tulutult lahti sõlmida. Seetõttu tähendab väljend Gordioni sõlme
välja õpetatud ja distsiplineeritud jalaväelast). Isa käsul juhtis poeg raskerelvis ratsaväe vaenlase vägede teebalastest koosneva tiiva vastu. Noor väejuht purustas teebalaste väe väga kiirelt, hävitades selle peaaegu täielikult, ning ründas seejärel juba ateenlastest koosnevat väetiiba ja tagalat. See võit kindlustas Makedooniale Kreekas ülemvõimu, jäädes samas võiduka valitseja jaoks viimaseks. Philippos II mõrvati augustis, 336 a. eKr. Aleksander asub troonile. Granikose lahing 334 a. eKr esimene tõsine lahing Pärsia vägedega. Koos trooniga päris noor Makedoonia kuningas hästi väljaõpetatud sõjaväe, mille tuumiku moodustasid raskerelvastuses jalaväelased pikkade odade ehk sarissadega varustatud odamehed. Arvukad olid ka mobiilsetest kergjalaväelastest ning raskelt relvastatud ratsaväest koosnevad abiväed. Aleksandri armee kasutas sageli ka mitmesuguseid heite- ja piiramismasinaid, mida rännakutel veeti vägede järel lahtivõetuna
" Aleksander vallutab ja avastab Aleksandri noorus tekitas kreeklastes lootust vabanemisele.Puhkenud ülestõusudega tuli aga noor valitseja kiiresti toime. 334.aasta kevadel eKr. Viis Aleksander oma 30 000 jalameest ja 5000 ratsanikku üle Hellespontose Väike Aasiasse ja astus Pärsia territooriumile.Ümmarguselt 40 000 mehest koosnenud Pärsia sõjavägi seadis ennast lahinguvalmis väikese Granikose jõe kõrgel kaldal.Jões alanud võitluses purustati Pärsia sõjavägi.Selle koosseisus olnud Kreeka palgasõdurid piirati sisse.Ellujäänud 2000 kreeklast kuulutati reeturiteks ja saadeti orjadena Makedooniasse.Esimese aastaga vallutas Aleksander kogu Väike Aasia. Pärast Granikose võitu mööda Väike Aasia rannikut lõunasse liikunud Aleksandrit tervitasid kreeka linnad kui Pärsia ikkest vabastajat. Järgmine suur kokkupõrge leidis aset Issose linna lähedal 333
riigiameteid. Pärsia sõjaretk Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. Issose lahingu
Lahingust võttis osa ka kõnemees Demastienes, kes kreeklaste matusel peale lahingut ütles, et nende lahingutega maeti maha kreeka vabadus. Philipkad - kõned Philipos II vastu. Demastenes - kõnemees, kes õppis retoorikat mere rannas, sest tal oli väga nõrk hääl. Kuna tal oli ka õlast vigastatud ja see tõmbles, siis ta riputas õla kohale mõõga. Peale Philipos II surma jätkas Aleksander isa plaane ning tungis edasi aasiasse. Granikose lahing 334 eKr - väike-aasia rannikul. Aleksander käis Achilleuse hauakambris ja võttis viimase kilbi. Gordionis raius Aleksander kuninga vankri sõlme läinud rihmad läbi, selle asemel, et neid lahti harutada. Gougamela lahing 331 eKr - Aleksandri armeel oli vastas tunduvalt suurem Pärsia armee, kuid Makedoonia kuningas võitis. Selle lahingu võit sümboliseerib kreeka kultuuri võitu aasia kultuuri üle. Pärsia kuningas Dareios I põgenes.
Ta jõudis sõjategevusega suhteliselt kiirelt Indiasse. Ta ise sai kultuuriliselt pärslaseks. Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander
Aristoteles oli erakordselt laia silmaringiga õpetlane, kelle tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riiklikku korraldust, moraalseid tõekspidamisi ja muidugi maailmakorralduse üldiseid põhimõtteid. Ta võttis kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ja kujundas nende põhjal omaenda originaalsed seisukohad. 18) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: sõjaretke algus ja Granikose lahing; Väike-Aasia alistamine; Issose lahing; Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine
demokraatliku riigikorra, seistes ise riigi eesotsas Zeusi ülempreestrina. 337 loobus Timoleon võimust ja suri peagi. Tema kehtestatud siserahu Sitsiilias tõi kaasa lühiajalise majandusliku õitsengu. Hellenismiperiood 338 - 30 Aleksander Suur 336 323 335 surus Aleksander maha Kreekas tema vastu puhkenud ülestõusu ja hävitas Teeba. 334 algas sõjaretk Pärsia vastu. Pärast Dardanellide ületamist võitis Aleksander Pärslia kuninga Dareios III vägesid Granikose lahingus ja vallutas järgneva aastaga suure osa Anatooliast. Dareios püüdis tõkestada teed Süüriasse. 333 aastal võitis Aleksander Issose lahingus teistkordselt Pärsia väge ja sai saagiks Dareiose laagri koos tema riigikassa ja perekonnaga. Enamus Süüria ja Foiniikia linnu alistus, kuid Tüüros kuulutas end neutraalseks ja hakkas vastu. 332 aastal, kuuekuise piiramise järel, Tüüros vallutati ja rüüstati. Selle elanikud müüdi orjaks. Dareios pakkus
palgasõdurid. Strateeg Memnon, palgasõdurite juht, Dareiose peamine sõjaline nõustaja. A sõjaväe põhituumiku moodustasid makedoonlased ja ka Tessaalia ratsavägi. Kasutati ka liiduvägesid, aga ega Alex neid eriti ei usaldanud, seega tähtsamates lahingutes eriti ei kasutatud. Sõjakäigu kulg. Kõigepealt külastas Aleksander Troojat, kus käis Achilleuse haual, andis ideoloogiliselt oma sõjaretkele II Trooja sõja staatuse. Seejärel Dardanellide lähedal esimene lahing Granikose lahing. (A võitis kõik lahingud) Dareios taganes, jättis Memnoni rannikut kaitsma. A vallutas Väike-Aasia rannikulinnad. Memnoni käes oli tugev sõjalaevastik, ülekaal ses suhtes, aga raske löök oli, et Memnon suri ära parim väepealik (pärslaste) läinud. Need kaks asja (V-Aaasia linnade vallutamine ja Memnoni surm) andsid sisuliselt kogu V-A Alexandri kätte. Jõudis Gordioni, mis talle alistus ja kus leidis aset intsident, kus ta
palgasõdurid jne. Maksude ja segaduse tõttu olid allutatud rahvad, kes alul olid Pärsia võimu suuresti toetanud, meelestatud Pärsia vastu. Toonane Pärsia kuningas Dereios III Kodamannos oli nõrk ja tahtejõuetu valitseja. 13 Aastal 334 ületas Aleksander 30 000 jalamehe (faalanks) ja 5 000 ratsanikuga Hellespontose. Pärsia vägede ülemjuhatajaks oli kreeklane Memnon. Lahingus Granikose jõe kaldal sai Pärsia armee lüüa. Seal teeninud kreeka palgasõdurid hukati. Väike-Aasia kreeka linnad tervitasid enamasti Aleksandrit kui vabastajat (va Miletos ja Halikarnassos). Aleksandri vägi täienes kohalike kreeklastega, hõivati kogu Väike-Aasia. Dareios III koondas samal ajal uue väe. 333 a sügisel toimus Issose lahing, mille Aleksander taas võitis. Enamus Foiniikia linnu kapituleerus, va Tüüros, mida piirati 6 kuud
334. a. ületas Aleksander vägedega Dardanellide väina ja külastas esimese sammuna Troojat, kus tõi ohvreid Achilleuse haual, rõhutades nii algava sõjakäigu tähendust muistse Trooja-retke järjena ja tõstes end esile kui Achilleuse võrdkuju. Pärsia kuninga Dareios III vägede võitlusvõimalisema osa moodustasid kreeka palgasõdurid rodoslase Memnoni juhtimisel. Viimane pani ette sisemaale taganedes vastane välja kurnata, kuid Dareios lootis kiiret võitu otsustavas lahingus. Granikose jõel Marmara mere lõunaranniku juures lõi Aleksander aga vastase väed puruks; Dareios taganes ja suur osa Väike-Aasia lääneosast langes Aleksandri võimu alla. Memnon tema käsutuses oleva tugeva laevastikuga suutis siiski korraldada mõnede Kreeka rannikulinnade vastupanu Halikarnassos vallutati alles pika piiramise järel tormijooksuga ning viis sõjategevuse Egeuse mere saartel. Kui ta ootamatult Lesbosel suri, jäid pärslased ilma oma parimast väejuhist
annaabi.ee 
