Tankitõrje Granaadiheitja ÜLESANNE Täidavad jaoülema poolt kästud tulekorraldusi Peavad lahingupaarina olema võimelised hävitama jao tulealas viibivaid vaenase liikurvahendeid ja jalaväge Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 82mm m96 Kerg- granaadiheitja Horvaatias valmistatud Tehnilised andmed Kaal 42 kg Muutke teksti laade Toru pikkus 1150 mm ja kaal 14.5 kg Teine tase Laskekaugus kuni 4850 m ja 6225 m Kolmas tase Laskekiirus 23 mürsku minutis Neljas tase
· Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) · Linditrummel: 50 padrunit lintiga Kuulipilduja 58 · Kaliiber: 7,62 mm · Padrun: 7,62 x 51 · Kuuli algkiirus: 830 m/s · Tehniline laskekiirus: 600- 850 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 600 m · Sihikuline laskekaugus: 1400 m · Pikkus: 1275 mm · Raua pikkus: 545 mm · Kaal: 11,6 kg (tühjalt) · Lindikasti maht: 250 padrunit (50-neste lintidena) Granaadiheitja Carl Gustaf (CG) · Laskeseade Kaliiber: 84 mm Pikkus: 1130 mm Kaal: 14,2 kg (tühjalt) Sihikuline laskekaugus: 1200 m · Granaat HEAT 551 Kaal: 3,2 kg Algkiirus: 255 m/s Efektiivne laskekaugus: 700 m Soomustläbistavus: 400 mm Tankitõrjeseade Milan · Laskeseade Valmistajamaa: Saksamaa- Pranstusmaa Laskeseadme kaal: 17 kg Sihikuline laskekaugus: 2000 m Efektiivne laskekaugus: 300-1950 m Meeskond: 1 allohvitser + 2 sõdurit
Lippu võtmine(CTF)-üks komand peab teise komandi baasist võtma lippu ja tooma enda baasi. See on kõige põhilised mängi liigid on veel 6 liigi. Varastus 1.Mask-tähtsaim tingimus mänguri turvaliseks 2.Fiider-temas hoivad padrunid kuni 200. 3. Marköör-pnevmaatiline automat mis tulistab pallidega. Huvitavad faktid Peintball on ka Narvas. Peintball hakkas arenema juba 1940 aastal. Relvad Püstol Granaadiheitja Automaat Granaat Pildid Aitäh vaatamise eest
kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1
Efektiivne laskekaugus 500 m Kuuli algkiirus 735 m/s Mass 3,85 kg Relva üldpikkus 1021 1117 mm, olenevalt versioonist Vintraua pikkus 521 mm 558 mm, olenevalt versioonist Salve mahtuvus Varieerub, tavaliselt 10 Enamasti oli SKS-il ka allavolditav tääk (nagu ka pildilt näha), aga Jugoslaavia versioonile lisati ka granaadiheitja (kasutatakse enamasti 22mm granaate). Lisan pildi ka vähe tänapäevasemast SKS sport-versioonist:
väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B- 455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) Ohutus Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1
George W. Bush Tänapäeval end Ameerika Ühendriikide sõjapresidendiks nimetav George Walker Bush tuli ilmale 6. juulil 1946 naftatööstur George H. W. Bushi ja Barbara Bushi (neiuna Pierce, abielu sõlmiti jaanuaris 1945) perekonna esimese lapsena. Tal on neli õde ja venda (õde Robin suri kolmeaastaselt). Perekond on tugeva poliitilise traditsiooniga (vanaisa Prescott Bush oli senaator, isa tõusis Kongressi kaudu 1988. aastal USA presidendiks, vend Jeb on mõjuvõimas Florida kuberner). Pärast kooli lõpetamist astus George isa eeskujul Yale`i ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena 1968. aastal. Tudengiajal tuntud pummeldaja ning elumehena, suutis noorem Bush siiski edukalt kaasa lüüa ka oma isa valimiskampaanias, kui too kandideeris Texases Senatisse. Oma sõnul oli George Bush aga üsna keskpärane üliõpilane. Et mitte Vietnami sõtta minna, liitus ta 1968. aasta mais piloodina Rahvuskaardi õhuväge...
Puhta kokaiini saamiseks on vaja läbida mitu etappi. Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed (lehed sisaldavad 0,6-1,8% kokaiini) ning purustatud lehtedele lisatakse lahustit. Sellist segu, mis on saadud pisut puhastatud ja kuivatud lehtedest ja lahustist, nimetatakse kokapastaks. Kokapasta sisaldab 40 - 85% kokaiini sulfaadina. Sinna segusse võivad valmistamisel sattuda ka saasteaineid, näiteks õlijäägid. Suitsetamiseks tarvitatavat kokapastat nimetatakse mõnikord bazookaks (granaadiheitja), sest pasta võib tarvitajate sõnul mõjuda nagu pomm. Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine, mis vees ei lahustu. Kokaiinhüdrokloriid saadakse algainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades. Saadus lahustub vees. Puhtaim kokaiin on kohev ja pehme peen valge sätendavatest kristallidest koosnev pulber, millel on mõru maitse ja mis tuimastab limaskesti. Kokaiini nimetatakse vahel ka lumeks (ingl snow), sest tema kristallid meenutavad lumehelbeid.
(kasutamiseks BDCOL-is) Korpus Armee Armeegrupp Regioon* * Due to the fact that within the Baltic States no division size units are existing, Military Regions, as used within BDCOL, are indicated with the divisional size indicator XX. Rajatis/hoone Löögiüksus (Taskforce) Petteüksus Varustust/Relvastus Kirjeldus Kerge Keskmine Raske Kuulipilduja Miinipilduja Granaadiheitja Tankitõrje granaadiheitja Tankitõrje raketiseade Tankitõrje kahur Kahur Haubits Raketikompleks Taktikaline raketikompleks (maa-maa tüüpi) Õhutõrjekahur Õhutõrje raketi- kompleks 29 Varustus/Relvastus Kirjeldus Kerge Keskmine Raske Tank Sillatank (AVLB) Buldooser Veduk-tank Soomuk (APC) Jalaväe lahingumasin (IFV) Kerge soomusmasin (LAV), ratastel Soomustamata masin
Relva üldpikkus:979 millimeetrit Pikkus kokkupandud kabaga:742 millimeetrit Vintraua pikkus: 460 millimeetrit 15 Vintide arv rauas: 6/parempoolset Salve mahtuvus: 35/50 padrunit Padruni mass: 11,7 grammi Kuuli mass: 3,56 grammi Kuulipilduja KSP-58 Kaliiber: 7,62 x 51 millimeetrit Mass:11,6 kilogrammi Pikkus 1275 millimeetrit Laskekiirus:600-850 lasku minutis Efektiivne laskekaugus:600 meetrit Kuuli algkiirus:850 meetrit/sekundis Granaadiheitja B-300 16 Laskeseade Kaliiber: 82 mm Pikkus: 775 mm Kaal: 3,65 kg Sihikuline laskekaugus: 700 m Lasukomplekt MK-1 (HEAT) Granaadikonteineri pikkus: 725 mm Kaal: 4,5 kg Algkiirus: 270 m/s Efektiivne laskekaugus: 250 m (liikuv sihtmärk) Soomustläbistavus: 400 mm Ühekordne tankitõrjegranaadiheitja 86(AT-4) 17 Laskeseade Kaliiber: 84 mm Pikkus: 1016 mm Granaadi algkiirus: 285 m/s
moodustada eesti vabatahtlikest 200. jalaväerügement (JR 200). Selleks ajaks oli Soomes mitu 8 tuhat väeteenistusealist eesti meest. 26. veebruaril 1944 anti Vallila pataljon JR 200 esimeseks pataljoniks. Teine pataljon moodustati värskematest tulijatest. Rügemendi koosseisuks nähti ette 2 neljakompaniilist jalaväepataljoni (kompaniid 1.8.), 13. granaadiheitja- ja 14. tankitõrjekompanii. 4. mail 1944 oli JR 200s 1973 eestlast ja 361 soomlast, viimastest 67 ohvitseri ja 165 allohvitseri. 10. juunil saadeti I pataljon 10. diviisi koosseisus rindele. Juuli alguses saadeti Viiburi lahe ääres rindele ka II pataljon. Juulis sai JR 200 oma rindelõigu Viiburi lahe ääres ja tegutses edaspidi rügemendina. Rindeolukorra halvenedes Eestis soovis osa JR 200 mehi Eestisse tagasi minna, et seal
Pataljon relvur-ohvitser pidi kindlustama meestele vajalikus koguses relvad ja lastemoona, jälgima relvade kasutamist, hooldamist ja hoiustamist. Relvade konstrueerimine ja valmistamine kohustuste hulka ei kuulunud. ,,Pataljoni ajal olen konstrueerinud ja valmistanud käsigranaadiheitja Havai ja optilise vintpüssi. Täiendasin vintpüssi leegikustutit tugijalgade ja optilise sihikuga. Nüüd on sellest mugavam sihtida. Nii Havai kui ka vintpüss on ainu-eksemplarid, granaadiheitja ootas masstootmist palju aastaid," rääkis relvameister. Pärisin, miks tema konstrueeritud ja täiendatud relvi pole tootmises, vastas Vaido: " Seda tahaks ta ise Tallinna meestelt teada. Vahel on tunne, teengi relvi vaid oma lõbuks." Küsimusele, miks käsigranaadiheitjal on nii võõrapärane nimi, vastas kapten, et nimi Havai on tuletatud tegija perekonna- ja eesnime esitähtedest. Vintpüssi nime ei ole, sest Vaido täiendas soomlaste püssi.
Kokalehed on kokapasta,koka lähteaine,kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed,lisades lahustit.Nii saadud ja pisut puhastatud ning kuivanud ainet nimetatakse kokapastaks.Kokapasta sisaldab 40-85% kokaiini sulfaadina,ent ka valmistamisel sellesse sattunud saasteaineid,näiteks õlijääke.Suitsetamiseks tarvitatavat kokapastat nimetatakse 6 mõnikord bazookaks,(tegelikult granaadiheitja nimetus) sest pasta mõjub tarvitajate sõnutsi nagu pomm. Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine,mis vees ei lahustu.Kokaiinhüdrokloriid saadakse lähteainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades.Saadus lahustub vees.Puhtaim kokaiin on valge pulber,millel on mõru maitse ja mis tõhusalt tuimastab limaskesti.Kokaiini nimetatakse vahel lumeks(ingl snow),sest tema kristallid meenutavad lumehelbeid.
laskekaugus 9 KUULIPILDUJAD Kuulipilduja MG 3 Pilt 1.9 Kuulipilduja KSP- 58 Pilt 1.10 MG-3 KSP-58 (FN MAG) kaliiber 7,62 mm 7,62 mm padrun 7,62x51 mm 7,62x51 mm relva mass 11,5 kg 11,4 kg relva pikkus 1225 mm 1275 mm 10 TANKITÕRJE - GRANAADIHEITJAD Tankitõrje - granaadiheitja Carl Gustav (CG) Pilt 1.11 Tankitõrje-granaadiheitja M-69 Pilt 1.12 11 Tankitõrje-granaadiheitja B-300 Pilt 1.13 CG M-2 M-69 B-300 kaliiber 84 mm 40 mm 83 mm relva mass 14 kg 5,6 kg 3,65 kg relva pikkus 1130 mm 910 mm 775 mm efektiivne laskekaugus
kuuli suurim lennukaugus 3750 m kuuli algkiirus 820 m/s laskekiirus 1200 lasku minutis (1822 lasku sekundis olenevalt relva puhtusest ja luku raskusest) Kuulipilduja 58 kaliiber 7,62 mm padrun 7,62 x 51 mm, lindis 50 pad- runit (linte saab liita) efektiivne laskekaugus 600 m sihikuline laskekaugus 1100 m tehniline laskekiirus 600800 lasku minutis relva kaal 11,6 kg 100 Relvaõpe Granaadiheitja Carl Gustaf (CG) Rootsi granaadiheitjal CG on välja töötatud kolm mudelit: M1, M2 ja M3. Mudel M1 töötati välja pärast Teist maailmasõda ning seda on mo- derniseeritud: vähendatud relva kaalu, parandatud sihikut ja võetud kasutusele uuemaid granaate. Granaadiheitja CG laskemoona valik on suur alates valgustus-, suitsu-, kild- ja fugassgranaatidest kuni uuemate tandempealiste kumulatiivsete granaatideni. Pärast katsetamist Lahesõ- jas võeti CG ka USA eriüksuste relvastusse
KP KP abi TT TT abi 15 Liitlane Vastane Lahingupaar/- meeskond Jagu Poolrühm Rühm Kompanii (rood) RELVASTUSE TÄHISED Kerge Keskmine Raske Automaat Kuulipilduja Granaadiheitja Tankitõrje granaadiheitja Tankitõrje raketiseade 16 Tankitõrjekahur Haubits Miinipilduja Õhutõrjekahur Tank Soomuk Soomustamata sõiduk Jalaväelahingumasin 17 Üksuste tingmärgid Võitlusüksused Liitlane Vastane Jalaväeüksus Transpordivahenditega jalaväeüksus Jalaväeüksus (lint)soomukitel (MT- LB)
annaabi.ee 
