Ilmestab ja täpsustab kõnet, kannab mitteteadvustanud infot, kergendab rääkija enda kommunikatiivset tegevust. Naeratus, silmade kissitamine jne Kõne paraverbaalsed tunnused - Individuaalsed tämber, intonatsioon (võib tahtlikult peegeldada meeleolu), kõne tempo, pauside iseloom, pikkus, jaotus, loogiline korrastatus, foneetilise reduktsiooni aste ( sõna lõppude söömine, grupilistel aktsent, dialekti tunnused ehk kõneharjumuse päritolu). Grammatilis-semantilised pauside täitmine, sõnade konstruktsioonide valik, väljenduslikkus. Kõne kategoriaalsed vanuselised, sotsiaalsed, territoriaalsed. TEEMA 12 TAHE Tahe - teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Voluntarism absolutiseeritakse tahet ja püütakse teda seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest
Võib peegelduda meeleolu, suhtumine, ärevus. - tempo – kõne kiiruse valik keele normide piires. - pauside iseloom, pikkus ja jaotus. - loogiline korrastatus – loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne puhul. - foneetiline reduktsioon – sõnaosade, lõppude „söömine.“ Grupiliste foneetiliste tunnuste hulka kuuluvad: dialekt (kõneleja või kõneharjumuse päritolu) ja aktsent. Grammatilis-semantilised tunnused: - pauside täitmine – nt häälitsused „ee,“ „mm.“ - sõnade valik - avaldub slängis, ilukõnesuse elementides. - kõnekultuur – keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. - väljendusrikkus – intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust. Kategoriaalsed tunnused: - vanuselised – erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid, nt „ärikas,“ ruulima.“
eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus. Loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne juures. 6. Foneetilise reduktsiooni aste. See on sõnaosade , lõppude "söömine", "allaneelamine". II. Grammatilis- semantilised tunnused 1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt "eee", parasiitsõnad. 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt "valge" muutub "valgusküllaseks" 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. III
1. Tämber 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest seisundist kõne ajal. Selles võivad tahtmatult peegelduda meeleolu, suhtumine ja ärevus. 3. Kõne tempo 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus 6. Foneetilise reduktsiooni aste sõna osade, lõppude "söömine", ,,allaneelamine". 39 · Grammatilis-semantilised tunnused. 1. Pauside täitmine praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent (,,ee", ,,uu", parasiitsõnad ,,nagu" 2. Sõnade ja konstruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4
Kõne paraverbaalsed tunnused Kõne helilised individuaalsed tunnused 1. Tämber 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest seisundist kõne ajal. Selles võivad tahtmatult peegelduda meeleolu, suhtumine ja ärevus. 3. Kõne tempo 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus 6. Foneetilise reduktsiooni aste sõna osade, lõppude "söömine", ,,allaneelamine". Grammatilis-semantilised tunnused. 1. Pauside täitmine praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent (,,ee", ,,uu", parasiitsõnad ,,nagu" 26 2. Sõnade ja konstruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4
Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus. Loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne juures. 6. Foneetilise reduktsiooni aste. See on sõnaosade , lõppude "söömine", "allaneelamine". 40 II. Grammatilis- semantilised tunnused 1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt "eee", parasiitsõnad. 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt "valge" muutub "valgusküllaseks" 4. Kõne õigus, kõnekultuur. See on keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus.
eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus. Loogikareeglitest kinnipidamine, mis ilmneb eriti kirjaliku kõne juures. 6. Foneetilise reduktsiooni aste. See on sõnaosade , lõppude “söömine”, “allaneelamine”. II. Grammatilis- semantilised tunnused 1. Pauside täitmine (praktiliselt kontrollimatu kõnetegevuse komponent) Nt “eee”, parasiitsõnad. 34 2. Sõnade ja kontsruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos. 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus. (püüe ületada kõne laemdust, üheplaanilisust) nt “valge” muutub “valgusküllaseks” 4. Kõne õigus, kõnekultuur
Keele kaudu toimub tegelikkuses mõisteline tunnetamine ja kirjeldamine. Afektiivne kõne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon: „Ah?”; „Kas tõesti?” jne. Kõne mitteverbaalsed komponendid on näoväljendused, žestid, kehaasendid jms. Kõne paraverbaalsed tunnused aga on nt helised (tämber, intonatsioon, kõne tempo jne); kategoriaalsed tunnused (vanuselised, sotsiaased või territoriaalsed) või grammatilis-semantilised tunnused (pauside täitmine, sande ja konstuktsioonide valik jms). Tähelepanu ja tähelepanelikkus Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vorims haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. See on seotud valikuga infotöötluses – ehk teadvuse keskmesse valitakse ainult osa võimalikest signaalidest. Seega on tähelepanu suunatud psüühiline
sajandi Saksamaal kujuneb välja filosoofiline hermeneutika. F. D. E. Schleiermacher (1768-1834), luterlik teoloog, Berliini ülikooli õppejõud, Platoni teoste tõlkija. Hermeneutika ja kriitika, eriti seoses Uue Testamendiga (1838). Enne: tekst on mõistuspärane nähtus. Sch: teksti mittemõistmine on põhimõtteline ja mõistmine on alati vaid osaline. Hermeneutika on võõra individuaalsuse mõistmine. Tähelepanu tuleb koondada tervikule, mitte vaid tumedatele kohtadele. Kaks astet: 1)grammatilis-keeleline tõlgendus. Igas keeleaktis peegeldu kogu keelesüsteem. 2) psühholoogiline tõlgendus: autori mõtlemise mõistmine. Iga isiklik mõtlemine peegeldab suuremat kultuuri või ajastu mõttemaailma. Võõraste mõtete mõistmine on võimalik vaid konteksti tundmisel, teosesse sisse ja kaasa elamisel. W. Dilthey (1833-1911) Sissejuhatus vaimuteadusesse 1833, Hermeneutika tekkimine 1900. Temale kuulub loodus- ja vaimuteaduste selge eristamine. Looduteaduste
Sisekõne on kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormite, kujutlemine. Afektiivne kõne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. Afaasia osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudusest. Kõne foneetilised tunnused: tämber, intonatsioon, tempo, pauside iseloom ja pikkus ning jaotus, loogiline korrastatus, foneetilise redukstiooni aste (sõnalõppude neelamine) Grammatilis-semantilised tunnused: pauside täitmine, sõnade ja konstruktsioonide valik, väljendusrikkus ja väljenduslikkus, kõne õigsus, kõnekultuur. Kategoriaalsed tunnused: vanuselised tunnused, sotsiaalsed, territoriaalsed Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe on inimesele lisamotivatsiooni allikas sellest ammutatakse lisajõudu eesmärgi poole pürgimisel. Inimese tegevus võib olla kas impulsiivne või tahteline.
annaabi.ee 
