Retsensioon Käisin vaatamas näitust Arabesk II, mis oli 15. jaanuaril üles pandud Aja majja. Näitusel oli esindatud kaks kunstnikku: Anke Oks ja Laila Talunik. Näitust saab vaatama minna kuni 11. märtsini. Tegemis oli maalinäitusega. "Korralik kokteil temperamendist ja graatsiast ehk näitus, milles põimuvad flamenko ja ballett". Balletti oli kujutanud Anke Oks ning flamenkot Laila Talunik. Anke Oks on õppinud näitekunsti eriala Pärnu Raeküla Gümnaasiumis ning skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Tema tehtud olid maalid, mis kujutasid balletti. Tema tööd on olnud esindatud kuuel ühisnäitusel ning kahel personaalnäitusel. Laila Talunik on samuti õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri erialal, kuid oma
Kui Zephyros Chlorisesse armus, jälitas ta ehmunud nümfi ning võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab maalil- ehk küll veidi otsitult- Flora saamislugu. Botticelli prunniskõhuline vallatu armastusjumal Cupido on kontrastis teiste figuuride pühalikkuse ja sihvakusega. Legendi kohaselt on ta silmad seotud- armastus on ju pime- ja ta on ema Venuse läheduses. Cupido sihib noolega, mille teravikus leegitseb armastus, üht kolmest graatsiast- on see üleannetus või delikaatne kompliment Pierfrancesco pruudile? Tore on näha, et naljalembene kunstnik pole muutunud tõsiseks ka nii harda pildi juures. Kasutatud kirjandus 1. Cumming, Robert. Suuri kunstnikke, Koolibri, 2000. 2. Gombrich, E.H. Kunsti lugu, Kirjastus Avita, 1997. 3. Viirand, T. Kunstiraamat noortele, Tallinn, Kirjastus ,,Kunst", 1982. 4. SL Õhtuleht, 3.märts 2001
Kui Zephyros Chlorisesse armus, jälitas ta ehmunud nümfi ning võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab maalil- ehk küll veidi otsitult- Flora saamislugu. Botticelli prunniskõhuline vallatu armastusjumal Cupido on kontrastis teiste figuuride pühalikkuse ja sihvakusega. Legendi kohaselt on ta silmad seotud- armastus on ju pime- ja ta on ema Venuse läheduses. Cupido sihib noolega, mille teravikus leegitseb armastus, üht kolmest graatsiast- on see üleannetus või delikaatne kompliment Pierfrancesco pruudile? Tore on näha, et naljalembene kunstnik pole muutunud tõsiseks ka nii harda pildi juures. Joonis 3. Kevad (1482) Kasutatud kirjandus 1. Cumming, Robert. Suuri kunstnikke, Koolibri, 2000. 2. Gombrich, E.H. Kunsti lugu, Kirjastus Avita, 1997. 3. Viirand, T. Kunstiraamat noortele, Tallinn, Kirjastus ,,Kunst", 1982. 4. SL Õhtuleht, 3.märts 2001
Pannud aluse kubismi tekkele, maalis Picasso neegriskulptuuride mõju all olles pildi ''Tants laudlinadega'' Nii selles 7 kui ka teistes tolle aja töödes kõlavad rahvuslikud noodid ja mõningate dekoratiivne liialdus: ''Daam lehvikuga'' (1909). Üks kubismi tippteoseid ''Kolm naist'' on omamoodi kaasaegne interpretatsioon kolmest graatsiast. Paljude seniste traditsioonide ja tõekspidamiste kummutajana oskab Picasso paremini kui keegi teine traditsioonidele toetuda. ''Kolme naise'' juures avaldub see nii teema valikus kui ka püramiidjas kompositsioonis. Vasakpoolse ja keskmise figuuri poosid on sarnased poosidele pildil ''Tants laudlinadega'', kuid kui seal on kõik tasapinnad liikumises, alludes tormakale pöörlemisele, siis siin on liikumine ja staatika teineteist tasakaalustavad ja kristalselt selged
Zephyros on kummituslik, läänetuule jumal ja Venuse heerold, ta keelitab oma armukest Chlorist. Venuse pea kohal on aga armastuse jumal Cupido, kes on teiste figuuride pühalikkuse ja sihvakusega kontrastis, kuna Botticelli on ta kujutanud prunniskõhulise ja vallatuna. Legendi kohaselt on tal silmad kinni seotud armastus on ju pime ja ta on ema Venuse läheduses. Cupido sihib noolega, mille teravikus leegitseb armastus, üht kolmest graatsiast see on kas üleannetus või delikaatne kompliment Pierfrancesco pruudile. Kuigi selle maali inspiratsiooni allikaks võis olla Oividius kui ka Firenzes asuv Florat kujutanud klassikaline skulptuur, on selle meeleolu lähemal keskaegsele rüütliromaanile kui antiikkunstile. Ning kuigi Botticelli Venuse näod sarnanevad tema Madonnadega, ei olnud tema mütoloogilistes maalides religioosse sisuga piltidele omast pühendumust ega jutustavat elementi. Huvitavat:
püüdis Hera ees seista. Kreeklaste arvates oli see juhtunud väga kaugetel aegadel. Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval nais ümardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast, Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaistos oli sepatöö, Athena kudujate- ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal.
''Absint ja kaardid'' (1912) ning ''Natüürmort punutud tooliga'' (1911-1912). Pannud aluse kubismi tekkele, maalis Picasso neegriskulptuuride mõju all olles pildi ''Tants laudlinadega'' Nii selles kui ka teistes tolle aja töödes kõlavad rahvuslikud noodid ja mõningate dekoratiivne liialdus: ''Daam lehvikuga'' (1909) Üks kubismi tippteoseid ''Kolm naist'' on omamoodi kaasaegne interpretatsioon kolmest graatsiast. Paljude seniste traditsioonide ja tõekspidamiste kummutajana oskab Picasso paremini kui keegi teine traditsioonidele toetuda. ''Kolme naise'' juures avaldub see nii teema valikus kui ka püramiidjas kompositsioonis. Vasakpoolse ja keskmise figuuri poosid on sarnased poosidele pildil ''Tants laudlinadega'', kuid kui seal on kõik tasapinnad liikumises, alludes tormakale pöörlemisele, siis siin on liikumine ja staatika teineteist tasakaalustavad ja kristalselt selged. Kogu grupp meenutab
Kreeklaste arvates oli see juhtunud väga kaugetel aegadel. Homerose müütides pole Hephaistosel enam karta Olümposelt minemaajamist; Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval nais ümardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast, Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaistos oli sepatöö, Athena kudujate-ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal.
Hephaistos on seal kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Töökojas on tema kõrval naisümmardajad, kes on meistri enda kätega kullast sepistatud, kes liiguvad ja oma loojat töö juures abistavad. Hilisemad poeedid paigutavad Hephaistose sepikoja ühe või teise tulemäe alla, kus see põhjustab purskeid. Tema naine on "Iliase" järgi üks kolmest graatsiast. Hesiodos nimetab teda Aglaiaks; "Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrotite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaiston oli sepatöö, Athena kudujate ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal.
vastuolusid, aga kogus tuntust. Schiller saadeti sõjaväelisele ametikohale, aga ta jätkas seal loomingulist ja publitsistlikku. Järgneb teine teos: ,,Luisa Miller". Selles on armastus ja salakavalus.Schiller asub tegevusse teatrialal ja ajakirjanduses. Sinna aega jääb veel draama ,,Don Carlos" . Schiller jõuab Weimarisse ja kirjutab hulga omas ajas olulisi teoseid, mis on mänginud rolli Euroopa kunstiteooria ajaloos, nt ,,Traagilises kunstis", ,,Graatsiast ja väärikusest", ,,Pateetilisusest" jne. Schilleri esseede väike valik on ka Eestis välja antud. Arvab, et ühiskond läheb aina paremaks ja muutused ei kaota vastuolusid. Osa vastuolusid kaovad, uued tulevad asemele. Schillerilt pärineb ka vaade, idee inimesest, kelle kõlbelisuse ja kehalise mina vahel on vastuolu. Schilleri meelest on inimese põhiliseks muutvaks jõuks esteetiline-kunstiline kasvatus. Kunst võib Schilleri arvates püsida kõrgel positsioonil.
Iiliases on teda kirjeldatud, ta on troojalaste poolt (aineias, tema poeg, võitleb ka nende leeris). Troojalaste poolt võitlev Aphrodite on küllaltki nõrk, nt saab Athenalt lüüa ja üks inimkangelane haavab ka teda (nagu Ares saab peksa..). Templikohtades on tal tiitlid nagu relvastatud, võidu tooja vägedele , väejuht, areslik Aphrodite. Ta seondub tugevalt ka Hephaistosega. Odysseia järgi oli Hephaistos Aphrodite abikaasa. Iiliases oli Hephaistose naine Aglaia, kes oli üks kolmest graatsiast. Odysseias oli ka see Aresega petmise lugu. Ares ja Hephaistos on konkurendid Aphrodite ümber. Nende kahe seos on nähtav ka kultuspaikades. Nt Küprosel, on näha et Aphrodite pühamu kuulub ühte sepikojaga. Pygmalion (kääbusmees) on sepp-meistrimees vb ka valitseja. Tema armus Aphrodite kujusse või tegi ilusa kuju Galatea. Aphrodite puhus sellele elu sisse, need abiellusid ja rajasid Aphrodite kultuse. Nad on kultuslikult seotud ka Lemnose saarel
tegevust ja põgeneb pärast ühte konflikti.Põgeneb ära. Järgneb teine teos, mida ikka lavastatakse jne ,,Luisa Miller". Seal on armastus ja salakavalus.Asub tegevusse teatrialal ja ajakirjanduses. Sinna aega jääb veel draama ,,Don Carlos" . Schiller jõuab Weimarisse ja kirjutab hulga omas ajas olulisi teoseid, mis on mänginud rolli Euroopa kunstiteooria ajaloos. Nt ,,Traagilises kunstis", ,,Graatsiast ja väärikusest", ,,Pateetilisusest" jne. Schilleri esseede väike valik on eestis välja ka antud. Tema vaated üldiselt publitsistlikes teostes; Arvab , et ühiskond läheb aina paremaks ja muutused ei kaota vastuolusid. Osa vastuolusid kaovad, uued tulevad asemele, Revolutsioon on muutuste näitaja. Diktatuuri ja veresauna põlgab ja Goethe ja Schilleri vastav vaade on Euroopa sellist hoiakut kujundanud. Schillerilt pärineb ka vaade, idee inimesest, kelle kõlbla ja kehalise mina vahel on
annaabi.ee 
