Jättes doktoriõpingud, liitus ta väikefirmaga Technical Research Group (TRG), lootes seal esmiklaseri valmistada. Peibutades Pentagoni laserrelva loomise väljavaadetega, õnnestus TRG-l saada priske dotatsioon, miljon dollarit, küsitud 300000 asemel - asja täielik salastamine. Gouldilt kui "kahtlaselt" konfiskeeriti ta märkmedki (targu oli ta küll koopia endale jätnud), rääkimata töö juurde lubamisest. TRG- mehed tohtisid küll küsitleda Gouldi, aga ei võinud temale töö käigust hingatagi. Tagajärjetult üritas TRG Gouldile pääsikut taotleda. Tema vastu andis tunnistusi ka hüljatud naine. Lõpuks, 1959. aastal esitas TRG koos Gouldiga notariseeritud märkmete põhjal patenditaotluse. Kuid oli juba saatuslikult hilja. 1958. aasta detsembris oli ilmunud ajakirjas "Physical Review" A.Schawlow' ja Ch. Townes'i artikkel laseri põhimõtetest ning laekus nende patenditaotlus, mis 1960. aastal ka rahuldati
Vääriti mõõdetud inimene Stephen Jay Gould Humanitaarainete keskus Õpperühm: Õppejõud: 2012 SISSEJUHATUS Kes oli see mees kes kirjutas raamatu `'Vääriti mõõdetud inimene'' ? Mehe nimeks oli Stephen Jay Gould. Kui nüüd natuke rääkida Gouldist , siis Gouldi oli juut , tema vanemad tulid Ameerikasse immigrantidena Ida-Euroopast , kokkuvõttes oli Stephen Jay pärit kusagilt Ungari kandist. Kahtlen arvama ,et tol ajal ei olnud tavaline ,et inimesed oskasid mitmeid keeli , siis Gouldi perekond oskas vabalt nelja erinevat keelt millest ka Stephen omale ühe keele ammutas, milleks oli inglise keel. Veel päris Stephen oma perekonnalt väikse kiiksu või omaduse , osaleda kampaaniates sotsiaalse
Kui käsitleda veel erinevadi laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni. Tal
Kui käsitleda veel erinevadi laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledzis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni
Jättes doktoriõpingud, liitus ta väikefirmaga Technical Research Group (TRG), lootes seal esmiklaseri valmistada. Peibutades Pentagoni laserrelva loomise väljavaadetega, õnnestus TRG-l saada priske dotatsioon, miljon dollarit, küsitud 300000 asemel - asja täielik salastamine. Gouldilt kui "kahtlaselt" konfiskeeriti ta märkmedki (targu oli ta küll koopia endale jätnud), rääkimata töö juurde lubamisest. TRG-mehed tohtisid küll küsitleda Gouldi, aga ei võinud temale töö käigust hingatagi. Tagajärjetult üritas TRG Gouldile pääsikut taotleda. Tema vastu andis tunnistusi ka hüljatud naine. Lõpuks, 1959. aastal esitas TRG koos Gouldiga notariseeritud märkmete põhjal patenditaotluse. Kuid oli juba saatuslikult hilja. 1958. aasta detsembris oli ilmunud ajakirjas "Physical Review" A.Schawlow' ja Ch. Townes'i artikkel laseri põhimõtetest ning laekus nende patenditaotlus, mis 1960. aastal ka rahuldati
................................................................................................... 9 Robert Bennett Beani andmed mõhnkeha kohta .................................................................... 9 Paul Broca ja tema koolkond ............................................................................................... 10 Naiste ajud ........................................................................................................................ 11 Gouldi kokkuvõte kranioloogiast ......................................................................................... 11 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 12 Pildid olulisematest lehekülgedest ........................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus ...................................................................................
Aastal 1954 Maseri leiutamise au kuulub Charles Townesile ja Arthur Schawlowile ja seda kasutati raadiosignaali võimendamiseks. 1960 aastal leiutas ameeriklane Theodore Maiman rubiinlaseri, milles esimest korda realiseeriti pööratud jaotuse põhimõtet. Rubiinlaserit kasutati esimest korda 1964 silma võrkkesta ravimisel. Mitmete allikate põhjal peetakse seda esimeseks optiliseks- ehk valguslaseriks, samas peavad paljud tehnikaajaloolased esimeseks hoopis Gordon Gouldi valguslaserit, kes oli ühtlasi esimene mees, et võttis kasutusele sõna ,,laser". Oma laseri ehitamist alustas ta juba 1958 aastal ent alles 1977 aastal õnnestus tal see lõpuks ka patenteerida. Selle patendi saamine oli üks väga pikk ja keeruline protsess, kus nii mõneligi korral tehti talle suurt ülekohut. Esimene gaasilaser (põhineb püsival valgusel) leiutati 1960 aastal Ali Javani poolt. Robert Halli leiutatud revolutsiooniline pooljuhtlaser on ka
eritumise kaudu") aastal 1954. Maseri leiutamise au kuulub Charles Townesile ja Arthur Schawlowile. Maserit kasutati raadiosignaali võimendamiseks. 1960. aastal leiutas ameeriklane Theodore Maiman rubiinlaseri, milles esimest korda realiseeriti pööratud jaotuse põhimõte. Rubiinlaserit kasutati esimest korda 1964 silma võrkkesta ravimisel. Mitmete allikate põhjal peetakse seda esimeseks optiliseks- ehk valguslaseriks. Samas peavad paljud tehnikaajaloolased esimeseks hoopis Gordon Gouldi valguslaserit. Igal juhul on kindel, et sõna ,,laser" kasutas esimest korda just see teadlane. Oma laseri ehitamist alustas ta juba 1958. aastal ent alles 1977. aastal õnnestus tal see lõpuks ka patenteerida. Esimene gaasilaser (põhineb püsival valgusel) leiutati 1960. aastal Ali Javani poolt. Robert Halli leiutatud revolutsiooniline pooljuhtlaser on ka tänapäeval kasutatav paljudes igapäevastes elektroonikaseadeldistes. Süsinikdioksiidlaser leiutati 1964. aastal
Üks neist oli ameerika arheoloog Arthur C. Mace, kes oli palunud Howard Carterilt abi hauakambri avamisel. Tema oli see, kes murdis viimase kivi hauakambri sissekäigust. Pärast Carnarvoni surma kaebas Mace pidevalt järjest süveneva kurnatuse üle. Lõpuks langes ta minestusse, mida arstid ei suutnud diagnoosida, ja suri samas hotellis, kus lord Carnarvongi. Carnarvoni surm kutsus Egiptusse väljakaevajaist lordi kauaaegse sõbra USA miljardäri George Jay-Gouldi. Jay-Gould sõitis Kairost Luksorisse ja Kuningate orgu selleks, et Carter näitaks talle sensatsioonilist avastust vaarao hauda. Järgmisel hommikul tabas ameeriklast kõrge palavik. Õhtuks oli ta surnud. Arstid, kes esialgu ei pannud mingit diagnoosi, tunnistasid Jay-Gouldi äkilise surma põhjuseks hiljem hämmastusega muhkkatku. Müstilised surmajuhtumid ei näinud lõppevat
vljakaevamisega seotud inimest oma surma leidsid. ks neist oli ameerika arheoloog Arthur C. Mace, kes oli palunud Howard Carterilt abi hauakambri avamisel. Tema oli see, kes murdis viimase kivi hauakambri sissekigust. Prast Carnarvoni surma kaebas Mace pidevalt jrjest sveneva kurnatuse le. Lpuks langes ta minestusse, mida arstid ei suutnud diagnoosida, ja suri samas hotellis, kus lord Carnarvongi. Carnarvoni surm kutsus Egiptusse vljakaevajaist lordi kauaaegse sbra USA miljardri George Jay-Gouldi. Jay-Gould sitis Kairost Luksorisse ja Kuningate orgu selleks, et Carter nitaks talle sensatsioonilist avastust vaarao hauda. Jrgmisel hommikul tabas ameeriklast krge palavik. htuks oli ta surnud. Arstid, kes esialgu ei pannud mingit diagnoosi, tunnistasid Jay-Gouldi kilise surma phjuseks hiljem hmmastusega muhkkatku. Mstilised surmajuhtumid ei ninud lppevat. Samal ajal, kui Carter jtkas oma arheoloogilist td Tutanhamoni hauakambris, heitis inglise tstur Joel
Eksituseks pole eel- dus, et me üldse või alati seda puhastusakti täie kindlusega praktiliselt sooritada võime, märksa põ- hilisema tähtsusega eksitus on eeldada, et selline tõsiseltvõetav jäänuk-omadus olemas on, olgu meie tegelikud katsed üksikjuhte isoleerida kui tahes ebakindlad. Meid võrgutavaid näiteid leidub rikkalikult igas meelemodaalsuses. Tundub, et ma ei suuda kujut- leda, ei saa ega või kunagi teada, kuidas kõlas Bach Glenn Gouldi jaoks. (Suudan vaevu taastada oma mälus seda viisi, kuidas Bach mulle kõlas, kui ma laps olin.) Ning tundub, et ma ei saa teada, mis tunne on olla nahkhiir (Nagel 1996) või kas sina näed samu värve mis mina, kui me vaatame üles selgesse 'sinisesse' taevasse. Igapäevased juhtumid veenavad meid nende eriliste omaduste reaalsuses nood subjektiivsed maitsed, vaated, lõhnad, helid , mida me siis definitsiooni tarvis näiliselt isoleerime seda filosoofiliselt destilleerides.
kirjutamise üldist eesmärki silmas pidades - Lausete loomine – plaani kohaselt pannakse kirja laused - Läbivaatamine – hinnatakse kirjutatut - Leitud ekspertide ja algajate erinevused Kõnelemise ja kirjutamise võrdlus Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased: - Mõlema puhul on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine - Kõnelemise ja kirjutamise protsesside sarnasust on näidanud Gouldi katsed dikteeritud ja kirjutatud kirjadega Erinevused: - Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - Kõneleja tavaliselt teab kellega ta räägib - Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni - Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Kokkuvõtteks võib öelda et kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine Kõne ja mõtlemine
suurem pesade arv söötmel. Loetakse pesade arv erinevates sektorites. Kui kasutada erinevaid söötmeid (analoogia Uricult’ile) võib määrata ka samas uriinis olevate erinevate mikroobide (grampositiivsed, gramnegatiivsed jne.) hulk. Tulemuste hindamiseks on olemas spetsiaalne tabel. 13 Tabel mikroobide hulga määramiseks 1 ml vedelikus Gouldi meetodil SEKTORIS KASVANUD PESADE ARV 1. sektor 2. sektor 3. sektor 4. sektor Bakterite arv/ml 1-6 Puudub Puudub Puudub 103 8-20 Puudub Puudub Puudub 103 21-30 Puudub Puudub Puudub 5 x 103
Kalling, 2007) ja Konstantin Koniku (K. Arjakas, 2008) kohta. Eelnev olnuks valdavalt siis History of Medicine. Medical history vallast mainitagu olulisi tõlketöid (küll filosoofiasse kalduvaid), nt M. Foucault' (Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul, Tartu, 2003; Seksuaalsuse ajalugu. 1, Teadmistahe. Tallinn, 2005) ja S. Sontag (Haigus kui metafoor; Aids ja selle metafoorid, Tallinn, 2002). Teadusloo vallas soovitatagu S. J. Gouldi teost Vääriti mõõdetud inimene (Tallinn 2001). (Olgu ka öeldud, et nõukogude perioodil tõlgiti eesti keelde hulgaliselt populaarteaduslikke käsitlusi teadusloost.) Eesti keeles mainitagu kindlasti sellist teost nagu Lemming Rootsmäe Nakkushaigused surma põhjustena Eestis 1711-1850 (Tallinn, 1987). Eestis on kaugele jõutud rahvameditsiini uurimise alal. Valdavalt toimub vastav uurimistöö Eesti Kirjandusmuuseumis. Eesti
annaabi.ee 
