riigil erinevad, uniooni igavene kestmine. Uniooni-aja valitsejad Margrete: Kalmari uniooni looja, valitsemisstiil kindlakäeline, valitsemisaeg oli rahulik, riigile kujunes tema aeg majanduslikult edukaks, valitses oma aja Euroopas territooriumilt suurimat riiki, suri 1412. aastal. Uniooni-aja valitsejad Pommeri Erik: 15-aastaselt sai kolme riigi valitsejaks, sõjaka iseloomuga, edendas Taani kaubandust, suhted alamatega halvad, põgenes 1438. aastal Gotlandile maapakku, Kalmari unioon nõrgenemine. Uniooni-aja valitsejad Engelbrekt Engelbrektsson: "keskaja suurim rootslane", ei leppinud uniooni tõttu kujunenud olukorraga maal, 1434. aastal juhtis talupoegade ülestõusu Dalarnas, ülestõusu põhjus oli pigem majanduslik kui rahvuslik, poliitiline karjäär edukas, kuid lühike. Uniooni-aja valitsejad Kristofer: lasi jätkuda onu poolt algatatud piraatlusel Läänemerel, viis piirkonna majanduse kriisi,
.. Keskajal oli kombeks, et hoone tänapäeva mõistes "juriidilist staatust" kajastasid maja trepi kõrval seisvad kõrged raidkivist etikukivid. Harilikult raiuti neile majamärgid, vapid või tekstid, mis asendasid maja numbrit ning edastasid omaniku nime. 8. Raidkivikunstis viljeldi kõige rohkem ... dekoratiivsest skulptuuri. 9. Tähtsaim looduslik ehituskivi Tallinnas oli ... Paekivi ja dolomiiti. 10. Kas ja kuhu veeti tallinna kiviseppade töid ? Gotlandile 11. Renessansi ajastust pärinev vanim säilinud hoone ...? Mustpeade maja. 12. Mustpeade vapil kujutati ...? Püha Mauritiuse büsti kujutist. 13. Kirjelda Mustpeade hoone raidkivikaunistusi. Kahekorruselise maja viil ääristatud dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisatud rohkesti raiddekoori - suured reljeeftahvlid(Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival
alates. Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus. Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul. b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas.
Ürgoru kõrged kaldad ja uhteorud Viljandi järve ääres võimaldasid rajada linnuse ning kaitsta oma kodupaika ja vara. Kindel linnus võimaldas talvituda ka välismaa kaupmeestel kohalike vanemate kaitse all ning talvel kokku osta ja ladustada kaupu. Liivimaa kroonikas on huvitav lõik kaupmeestest Eestis:"1196. aastal liivlaste piiskopp Meynard, pidanud omadega nõu, kavatses reisida Liivimaalt, Ükskülast Eestimaale, et nende kaupmeestega, kes seal olid talvitunud, edasi sõita Gotlandile." Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Suure tõenäosusega võis kaupmeeste talvitumise kohaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust
Tuli välja, et ta on ühest organisatsioonist, kus liikmed mööda maailma rändavad ja erinevatest kohtades kive Saksamaale veavad, et seal nendest kividest maja ehitada. Hääletajast sai hiljem Magnuse kihlatu. Veidi pärast kihlumist tegi Riitta ettepaneku , et nad natuke aega üksteisest eemal oleks ja sügavalt üksteise kokkukuuluvse üle järele mõtleks, kas nende teine osapool on ikka see , kellega nad kogu järgneva elu koos tahavad veeta. Magnus läks selleks puhuks Gotlandile Visby linna. Ta ei öelnud kellelegi, kuhu ta läheb, lootuses, et keegi teda ei segaks. Ta võttis aega lihtsalt enda jaoks ja vahepeal kirjutas midagi autobiograafia sarnast, milles ta kirjeldas eelnevaid sündmusi oma elus. Siiski suutis tema salateenistuse sõber ta üles leida ja sõitis ka ise sinna kohale. Siin said raamatus kokku raamatu algus ja praegune osa, inglasel oli Magnusele pakkuda ülesanne minna Eestisse ja tuua seal Säre nimekiri, milles raamatu alguses juttu oli
- Sakslaste edasitungi mööda rannikut pidurdas preislaste (balti hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus. - Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul. b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: - Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: - 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. - Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas.
Kanada 20 530 Läti 3312 Soome 8710 Suurbritannia 2 730 Austraalia 6 334 Gruusia 2316 Tuhanded eestlased põgenesid üle Läänemere Rootsi väikestel kalapaatidel. Suurem osa jõudis kohale, aga osa hukkus teel. Selle Tallinnas Okupatsioonide muuseumis oleva paadiga põgeneti Hiiumaalt Gotlandile 1944. aasta sügisel. (Foto: Seppo Zetterberg) Tõeline põgeniketulv Eestist Rootsi algas 1944. aasta sügisel ja lisaks juba nimetatud eestirootslastele oli 1945. aasta suveks Rootsi jõudnud vähemalt 22 000 Eesti kodanikku. Sajad inimesed hukkusid teel üle Läänemere tormis või Nõukogude ja Saksa laevastiku ja õhujõudude pommide läbi. Suurem osa põgenes kas isiklike või üüritud
Tuli välja, et ta on ühest organisatsioonist, kus liikmed mööda maailma rändavad ja erinevatest kohtades kive Saksamaale veavad, et seal nendest kividest maja ehitada. Hääletajast sai hiljem Magnuse kihlatu. Veidi pärast kihlumist tegi Riitta ettepaneku , et nad natuke aega üksteisest eemal oleks ja sügavalt üksteise kokkukuuluvse üle järele mõtleks, kas nende teine osapool on ikka see , kellega nad kogu järgneva elu koos tahavad veeta. Magnus läks selleks puhuks Gotlandile Visby linna. Ta ei öelnud kellelegi, kuhu ta läheb, lootuses, et keegi teda ei segaks. Ta võttis aega lihtsalt enda jaoks ja vahepeal kirjutas midagi autobiograafia sarnast, milles ta kirjeldas eelnevaid sündmusi oma elus. Siiski suutis tema salateenistuse sõber ta üles leida ja sõitis ka ise sinna kohale. Siin said raamatus kokku raamatu algus ja praegune osa, inglasel oli Magnusele pakkuda ülesanne minna Eestisse ja tuua seal Säre nimekiri, milles raamatu alguses juttu oli
Läänemereäärne kaubandussüsteemid Hansakaubandus (oluline seal Venemaalt toodud kaubad nagu karusanahad, vaha) 11. sajandil, kui itaalia kaupmehed ja meresõitjad hakkasid laiendama oma laevateid üle kogu Vahemere, asusid põhjapoolsetele meredele kaubavahetusega tegelema saksa kaupmehed. Kuid arengu mõttes oli ülioluline idasuunaline kaubanduse areng. Selle alguseks võib pidada 1159. aastat, kui asutati Lüübeki linn teistkordselt. Edasi kinnitasid saksa kaupmehed kanda Gotlandile, mis sai Balti mere suureks kaubaaidaks ja sealt üha ida poole, kuni 1300. aastaks oli kauplemine Venemaaga igapäevane asi. Kui itaalia kaupmehed võitsid kursi kallastele, kus juba leidus linna tüüpi asundusi, millel oli mõnel juhul seljataga juba tuhat või enam aastat linnaajalugu, ja nad püüdsid rajada enda tarbeks juba urbaniseerunud piirkondades omaette kvartaleid, siis Läänemere idakaldale jõudes leidsid saksa kaupmehed eest maa, kus oli üsna vähe linnu
pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja ning kujutada end elama mitmeteks kuudeks ühtejärge kunagise suure ookeanitraaleri BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end nende inimeste rolli, kes sellega 1944.aasta oktoobris üle tormise Läänemere aerutades Gotlandile jõudsid. Eesti Meremuuseum Miinimuuseum Sündis eelkõige tagasilöögist, kui 2002.a. veebruaris riik müüs pikalt erastatud TOP-i lõpuks erakätesse. Meremuuseumi puudutas see vägagi otseselt, sest seal seisis osa muuseumilaevu ning kai peal oli 25. mail 2001.a. avatud mererelvastuse vabaõhuekspositsioon. Sobivaks väljapääsuks osutus muuseumi omanduses juba 1985.aastast olev
pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja ning kujutada end elama mitmeteks kuudeks ühtejärge kunagise suure ookeanitraaleri BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end nende inimeste rolli, kes sellega 1944.aasta oktoobris üle tormise Läänemere aerutades Gotlandile jõudsid. Miinimuuseum Sündis eelkõige tagasilöögist, kui 2002.a. veebruaris riik müüs pikalt erastatud TOP-i lõpuks erakätesse. Meremuuseumi puudutas see vägagi otseselt, sest seal seisis osa muuseumilaevu ning kai peal oli 25. mail 2001.a. avatud mererelvastuse vabaõhuekspositsioon. Sobivaks väljapääsuks osutus muuseumi omanduses juba 1985.aastast olev vana Püssirohukelder, mida läbi mitmete aastate oli vahelduva eduga renoveeritud
Enamasti koosnevad ruunid sirgetest joontest. On pakutud, et viikingid kirjutasid päris palju puukeppide peale. Viikingite aarded on omapärased, neid on leitud väga palju. Kõige enam kohtab neis idamaade münte, peamiselt araabiamaade kirjaga. Neid nimetatakse dirhemiteks. Aardeis sisaldub ka muid münte. Palju münte oli näiteks Birka aardes. Bütsantsi münte on siiski suhteliselt vähe. Kõige rohkem on araabiamaade münte leitud Gotlandile maetud aaretest (üle 100k mündi). Eestis on leitud 5k münti. Kuidas mündid saadud on? Kas kauplemise tulemusena? Põhjamaades oli neil arvatavasti üks hind, araabiamaades teine. Täpselt ei tea, kuidas need sinna said. Üks hobune maksis umbes 50 dirhemit ehk 150g hõbedat. Korralik kahekäemõõk maksis umbes sama palju. Orava nahk oli Põhja-Euroopas 1 dirhem, araabiamaades olid need nahad võib-olla mitukümmend korda kallimad. Põhja-Venemaal oli 1 klaashelme hind ka 1 dirhem.
rannikust jääb kaitseta. Kaitseta jäävad ka Eesti saared. Nii Hiiumaalt kui Saaremaalt tuuakse ära kogu administratsioon, kaasa võetakse ka valdade kassad. Aprillis blokeerib Inglise-Prantsuse laevastik ka Läänemere. Siit tuleb Venemaal majanduslik ja väliskaubanduslik blokaad. See on sündmus, mis pakub siinsetele rannatalupoegadele võimaluse olukorda ära kasutada. Tekib puudus esmatarbekaupadest ja lähti läheb suurem smugeldamine. Sõidetakse Rootsi, peamiselt Gotlandile ning saadud kaup müüakse siin hea hinnaga maha. Alguse saab väikepaadikeste ehitamine. Inglise ja Prantsuse laevastik peksavad ka paadikesi puruks, kaup konfiskeeritakse, ca 120 alust on Läänemerel kinni peetud, mida rannatralupojad juhtisid. Tegelik laevakeste arv teada ei ole. Vaatamata konfiskeerimistele see salakaubandus õitses. Ei saa öelda, et inglased ja prantslased ei oleks püüdnud siin ka jalga maale panna, kuid okupeerimist ei toimunud. Käidi vett
annaabi.ee 
