ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid)
kesmise temp-ga, emased ekstreemsete temp-tega), tuataara (isased - soe, emased - külm) Mis on kromosomaalne soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) indiviidi sugu määratud nende genotüübiga (kromosomaalne soodeterminatsioon) viljastumise hetkel (imetajad, linnud, kahepaiksed) Oska kirjeldada imetajate primaarset soo determinatsiooni: 1) Kuidas toimub bipotentsiaalse gonaadi kujunemine a. gonaadi päritolu b. genitaalvallid - tekivad mesodermi ja tsöloomiepiteeli baasil, neist arenevad somaatilised gonaadi rakud (e mittesugurakud) XY genotüüp: osad genitaalvalli rakud diferentseeruvad Sertoli rakkudeks c. Epiteeliväädid d. ürgsete idurakkude migratsioon gonaadi; mis on ja kus tekivad ürgsed idurakud - migreeruvad genitaalvalli 4. - 6. nädalal
kohas.Hiirtel: esmased sugurakud tekivad rakuvälises mesodermis. Naaberkudedest (trofoblast) sekreteeritavate BMP’de (valgud)indutseeritakse esmastes sugurakkudes transkriptsioonifaktorid Blimp1/Prdm1 ja Prdm14 mis determineerivad nende saatuse. Embrüonaalne induktsioon. Imetajate sugurakkude eellased rändavad rebukotist mööda tagasoolt gonaadide algmetesse. Fluorestseeruvate (GFP) PGC jälgimine hiire embrüos: rändavad E7-E9 tagsoole kaudu gonaadi algmesse. Rännu jooksul paljunevad 10-100 2500-5000ks. Steam cell factor (SCF) ja tema türokinaasretseptor Kit: vajalik nende eluhoidmiseks,liikumapanekuks.Sugurakude eellased imetajatel: diploidsed, jagunevat mitootilisels, sooliselt neutraalsed. Gonaadides: oogenees ja spermatogenees.Paljunevad mitootiliselt, massiliselt, soospetsiiline eristuminem, meioosi teostumine, haploidne genotüüp (osaliselt munarakuse). Epigeneetiline reprogrammeerimine (DNA
mesenhüümi arenema järgmiseks neeruks – keskneeruks ehk mesonefroseks (inimesel moodustub ca 30 mesonefrilist torukest, 25 p.) Imetajatel on mesonefros ajutine struktuur, mis apoptoosi teel taandareneb (v.a osa mis panustab isaste suguorganite arengusse); enamus kaladel ja kahepaiksetel toimib funktsionaalse neeruna Lisaks on keskneer definitiivsete hematopoieetiliste tüvirakkude allikas (aordi-gonaadi-mesonefrose piirkond) Osa keskneeru (mesonefrose) torukestest säilivad, panustades isastel loomadel (k.a mehel) koos Wolffi juhaga munandimanuse, seemnejuha ja seemnepõiekese moodustumisele suguorganite arengus III etapp: Kolmandas etapis areneb sarnasel viisil eelnevatega järelneer ehk metanefros (inimesel algab areng 5. arengunädalal); lõplik funktsionaalne neer amniootidel (roomajad, linnud, imetajad)
proksimodistaalselt. Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järk-järgult. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone. 1859 – Darwini evolutsiooniteooria. Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab suguhormoone)tööd ning õigel ajal (millest see aeg oleneb ei ole veel kindlaks tehtud) hakkab siis vabastama kehasse suguhormoone ning kehas hakkavad toimuma muutused, mis toovad kaasa suguküpseks saamise teismelise eas. 1) Keskkond versus pärilikkus.2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. 3)sünnipärased omadused 4) aktiivsus versus passiivsus 5)sarnasus vs erinevus arengus Etoloogiline metodoloogia- loomulik vaatlus ja laboratoorsed eksperimendid.
6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Primaarne soo determinatsioon on gonaadide areng, kas moodustub testis või munasarjad. Selline determinatsioon on kromosomaalne ning ei sõltu keskkonnast. Imetajatel algab testise ja munasarja areng samast eellasvormist – bipotentsiaalsest gonaadist. Y-kromosoom kannab testise formatsiooniks vajalikku faktorit, mis muudab bipotentsiaalse gonaadi testiseks (isegi siis kui X-kromosoome on rohkem kui normaalselt, piisab ühest Y-kromosoomist, et areneks testis). Kui Y-kromosoomi ei ole, siis arenevad munasarjad. Sekundaarne soo determinatsioon on väliste sugutunnuste areng testistes või munasarjas toodetud hormoonide mõjul. Meestel arenevad peenis, munandid, seemnetorukesed, eesnääre. Naistel arenevad vagiina, kliitor, häbememokad, emakakael, munajuhad, piimanäärmed (rinnad). Välised
Väga harunenud kujuga. Ei jagune, tema tuumas on näha tuumake. Moodustavad vahel tiheliiduseid ja jagavad spermatogeense epiteeli basaalseks (spermatogoonid) ja atluminaalseks osaks (spermatotsüüdid ja spermid). Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid: (Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse.) Toimub munasarjas; meioos peatub I profaasis diakeneesis (enne sündi) ja jätkub puberteedieas. Gonaadi jõudes on ootsüütide arv kõige suurem. · Paljunemine mitootiline; oogoonist saab (primaarne) ootsüüt · Kasvamine - meiootiline; ootsüüdist munarakk; rebumoodustumine; jätkub puberteedieas · Küpsemine sekund ootsüüdist munarakk (?) · Oogoonid emasloomade sugurakkude eellasrakud (2n) enne meioosi toimumist. · Ootsüüdid rakk, mis läbib 2 meiootilist jagunemist (oogenees), moodustab munaraku. Primaarne ootsüüt on rakk pärast meioosi 1.jagunemist ja sekund
spermatogeneesi efektiivsust. Spermatogenees on spermide arenemine. Jaguneb neljaks: paljunemine, kasvamine, küpsemine ja transformatsioon. Paljunemisperioodil toimub mitootiline jagunemine. Küpsemine on meioos, kus kahe järjestikuse jagunemisega saadakse haploidsed tütarrakud – spermatiidid. Nendest transformeeruvad viburiga varustatud spermid. Seda nim spermiogeneesiks ja see toimub sertoli raku rüppes. Idurakud migreeruvad gonaadi ja meioosi lähevad puberteedi eas, tänu hormonaalsele signaalile ja hakavadki tekkima seemnerakud. Toimub seemnetorukestes. Edasi satuvad spermid munandimanusesse, kus toimub järelküpsemine. Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni. Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Kontsentratsioon on seemnerakkude arv ühes milliliitris spermas
* seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon. Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ning suguhormoone. Sugunääre kuulub suguelundite hulka.Sügoot XX – emane, sügoot XY – isane. Suguorganid ei hakka lootel arenema enne, kui tiinusest on möödas 15%. Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y-
X kromosoomi inaktivatsiooni tsenter (Xic). Teine geen, Xist, toodab RNA, mis katab X kromosoomi ja sellega takistab tema ekspressiooni (ingl.k silencing). Barri kehake on inaktiveeritud x-kromosoom. Selliste fenotüüpide määramine ei ole lihtne. Paljudel juhtudel määratakse see geeni ekspressioonis tekkinud valgu ja ... toimel. Meessugu määrav geen on Y kromosoomis: Geen (SRY)toodab testist-määravat faktorit (testis-determining factor) See määrab gonaadi arengu. Kõik ülejäänud arengu erinevused tulevad juba hormonaalsest mõjust ja gonaadide tegevusest SRY produkt on tegelikult transkr. faktor, mis reguleerib teiste geenide tööd samas Y kromosoomi regioonis Y-kromosoomis pole elule tähtsad geenid. Ta on tegelikult varases embüroloogilises arengus kätteandev suund, mis määrab ära kas embüro areneb mehe või naise suunal. See on ka kõik.
Reeglite omaksvõtt ja muutmine? Ma ei viitsi kirjutada enam. liiiiiiga palju materjali teiste konspektidega kokku = mu pea plahvatab kohe :) Veel midagi tähtsat, mida peaks teadma? hüpotalamus-hüpofüüs-gonaad telg!! tuleb ilmselt eksamisse, uriko ise ütles - kas keegi tahaks lahti seletada selle? Hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi tööd, mis omakorda gonaadi (sugunääre, mis toodab suguhormoone)tööd ning õigel ajal (millest see aeg oleneb ei ole veel kindlaks tehtud) hakkab siis vabastama kehasse suguhormoone ning kehas hakkavad toimuma muutused, mis toovad kaasa suguküpseks saamise teismelise eas. EELMISE AASTA EKSAM: 1. Rida 1. Assimilatsioon - Sarnastumine
luuõdi, põrn, lümfisõlmed, harknääre Vererakkude tekke e. vereloome piirkonnad inimese organismis embrüogeneesis ja täiskasvanu eas. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloome süsteem on ventraalse mesodermi päritoluga. Imetajate embrüonaalne vereloome algab rebukoti vere saarekestes (looteväline vereloome) või aordi-gonaadi-mesonefrose piirkonnas (lootesisene vereloome). Vereloome toimub ka platsentas ja nabaväädis. Hiljem liiguvad tüvirakud mõlemast piirkonnast loote maksa ning seejärel luuüdisse, lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul. Inimese vererakkude tüübid. Erütrotsüüdid II. Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid. a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid
Teda toodavad fetaalsed Sertolirakud Mülleri juha derivaadid: vagina, cervix, uterus,and oviducts Wolffijuha derivaadid: theretetestis, the epididymis, the vas deferens,and the seminal vesicle Seksuaalse diformismi hiire ajus( vähemalt 50 geeni avaldumine on erinev) Meessool: SRY (Sex-determining Region Y) avaldubnii fetaalseskui ka täiskasvanud ajus (ka inimesel) Naissool: Ajus rohkem noradrenaliinierglisi neuroneid. HÜPOTALAMUSE-HÜPOFÜÜSI-GONAADI TELG Naissool: GnRh pulsatsioon sõltub menstruaaltsüklist, enne ovulatsiooni on taseme tõus Meessool: GnRh pulsatsioon 1,5-3 tunniste intervallidega. GnRh pursked kestavad 10-15 min. LH poolestusaeg on 50 min, FSH on see 4x pikem Spermatogeneesi reguleerib hüpofüüsis toodetud lutropiin e luteniseeriv hormoon(LH). LH seondub Leydigi rakkude retseptoritega stimuleerides testosterooni produktsiooni. Testosteroon omakorda indutseerib Sertoli rakkusid edendama spermatogeneesi.
annaabi.ee 
