Kodukirjand Inimesed teevad vale raha, aga sageli teeb raha vale inimesi Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Mis on raha? Materiaalselt võib öelda, et on paberitükid ja metallist ringid, millele on vermitud numbrid ning iga arv omab kindlat väärtust. Kindlasti on raha elus vajalik, kuid igaühele tähendab see erinevalt. Kuna on diferentseid inimesi, väärtustatakse seda, mida tähtsamaks peetakse. Kui kõrgele positsioonile keegi raha tõstab? See sõltub ka jõukusest, on olemas nii vaeseid kui ka rikkaid. Miks eristatakse ühiskonna elanikke vara alusel? Rikastele vaadatakse tavaliselt alt ülesse ning nad on harjunud saama asju kergekäeliselt. Vastupidi on aga vaestel, kes ihkavad saada midagi, mille nimel nad on võimelised tegema kõike. Milleni võib viia liigne ahnus? Raha on paratamatult üks elu lahutamatu osa, millest me ei saa üle ega ümber. Juba...
· Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Teos algab sellega, et tutvustatakse elanike proua Vauquer'i pansionaadis. Proua Vauquer peab Pariisis pansioni juba 40 aastat, mis asetseb Neuve-Sainte-Genevieve'i tänavas, Ladina kvartali Saint-Marceli eeslinna vahel. Seal elab nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Maja ise oli kolmekorruseline, kus elas huvitavate karakteritega inimesi moodustades huvitava terviku. Pansionaat ise on suhteliselt viletsas seisus; toad on vanad, seinu kaunistavad aegunud maalid, tubades asetsevad vanad luitunud mööbliesemed, värv on seintelt maha kulunud, linad on plekilised ja määrdunud, toolid on vigased, põrandad täis lohke. Lühidalt seal valitses viletsus, maja oli kõdunemas. Proua Vauquer on umbes viiekümneaastane, kellel on elus olnud palju õnnetusi. Tema mees oli käitunud temaga halvasti ning jätnud vaid silmad nutmiseks ning selle õ...
vastu, kellega kurameerime või koos elame. Samamoodi armastame me ka oma vanemaid, lapsi, sõpru sugulasi ja kodu. Lapsi kasvatades muutuvad nad vanemate tähtsaimaks varaks, kelle nimel ollakse valmis kõigeks. Honoré de Balzac on oma teoses ,,Isa Goriot" käsitlenud armastuse pahupooli ning seda, milline võim on lastel on oma vanemate üle. Ometigi leiab ka sellest raamatust näiteid tõelisest armastust. Härra Goirot jaoks ei olnud siin maailmas midagi kallimat kui tema tütred Anastasie ja Delphine. Isa Goirot loobus oma kodust ja töökohast, et tütred ja väimehed ei peaks tema pärast häbi tundma. Ta müüs maha oma uhkemad riided ja väärtesemed, vähendas oma pansionikulusid ning andis tütardele ära iga viimse kui sendi. Härra Goirot armastus tütarde vastu oli siiras ja omakasupüüdmatu. Ta andis endast kõik, et pakkuda oma lastele vaid parimat
1."Isa Goirot" teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ...
korterit, milles elasid Poirot ja teises mees, kes nimetas ennast Vautriniks. Teise pansionis, on korruse korterid olid odavamad kui esimese korruse omad. Nende kuu üür oli valinud just 72 franki. proua Kolmmas korrus- Kolmandal korrusel oli 4 korterit, millest 2 oli välja üüritud. Üks Vauqueri preili Michonneau’le, teine isa Goirot’le. Nende korterite maksumus on umbes 45 pansioni? franki kuus. Proua Vauqueri pansionis elavad väga Neljas korrus-Seal asus pööning pesu erinevad ja huvitavad inimesed. Teiste kuivatamiseks ja kakskatuse kambrit. Neis hulgas on seal Poiret, preili Michonneau, preili Victorine Taillefer ja üliõpilane Bianchon. Journal de Paris toimetaja käis
tütart (Dolphine) kellest on lummatud Goriot ütleb, et laste õnn tähtsam, kui enda (lk 110) Dolphine lahutab? Eugene saab teada, et Dolphinel on võlad, võidab mängides 1000 franki Eugene hakkab Dolphine osas kahtlema, sest on vaene. Saab Voitrinilt võlgu III Surmanarritaja Poiret ja Michonneau teevad koostööd salaagendiga, kahtlustades Voitrini surmanarritajaks (J.Collin) (136) Dolphine kingib Eugenele korteri, Goirot soovib endale pööningut Michonneau kallab Voitrini joogi sisse miskit ja tõestavad Poiretiga, et Voitrin on surmanarritaja Victorine vend Frederic saab kahevõitluses surma ja Victorine kolib koos Couturega ta isa juurde Politsei võtab Voitrini kinni, ta tunnistab kõik üles ja ähvardab reetureid, Eugenele jättis raha ja mehe Dolphine on sillas, sest Beauseant soovib temaga kohtuda IV Isa surm
kui saamis rõõm, mis jällegi rikastub meid, teades, et oleme kellelegi head teinud. Kahjuks ei ole kõik nii roosiline. Kontrasti lisamiseks toon esile Isa Goiroti tütarde käitumise. Nad leidsid enda papa alles siis, kui neil raha oli vaja või kimbutas preilisi mõni mure. Eriti külmaks jättis õdede suhtumine, kui vanake oli surivoodil . Delphine läks sellest hoolimata ballile ja nõustus, et tema armuke sinna kindlasti kaasa tuleks. Tütarde jaoks oli tähtsaimaks raha. Kuid Goirot oli rikas. Mitte enam rahaliselt vaid tema jaoks oli õnn, et tal on lapsed, kes papakest armastavad ning teeksid ükskõik mida, et issikel hästi läheks. Seda ta sisendas vähemalt endale, kuna ta ei uskunud oma inglikestest midagi muud. Tänapäeval kutsutakse seda armastust läbi roosade prillide. Puskini ,,jevgeni Oneginis" arvas nimitegelane, et tema sõber Vladimir on eksimatul armunud olgase ning kõik see on nii väär. Armastust teise isiksuse vastu mõjutavad mitmed tegurid
suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa
häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua
staatuses. 2) ISAARMASTUS-kõige olulisem isale tütarde käekäik, hoolitses nii pedantlikult. Delphine aja Anastassie ei näinud puudust. Isa tundis, et ainuke viis oma armastust näidata on raha kaudu, sest ei osanud kõrgklassis käituda, seega polnud kutsutud ka laste kodudesse. 3) EUGENE-ahne või heasüdamlik? Plaan abielluda Victorine'iga, et saada kõrgklassi. Samas ta oli isa Goiroti ainuke tõeline sõber. Samas Eugene suhtus Goirot'i kui oma isasse. Raha ei ole see mille poole tuleks püüelda. 4) Tütred-ärahellitatud jõmpsikad. Olid harjunud kõike saama, isa süü ka veidi, sest hellitas lapsi liialt. PARIISI MÕJUKAD MAJAD Tõekspidamised 1) Raha-paneb rattad käima, avab kõik uksed. Kõiki tegelasi mõjutas raha. Proua Vauqeri pansion-rahale orienteeritud, isiklikud püüdlused-et saada rikkaks, lootis abielluda ja raha saada, kuid avastas et mees on vaene. Kaotas huvi. Eugene-et kõrgseltskonda saada
18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse oluline tahk oli kasvatuse ja hariduse tähtsuse konstanteerimine. Locke’i idee oli „tabula rasa“ – inimene sünnib kui puhas leht.
· Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed
annaabi.ee 
