50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
2Good4Me
Õppematerjali autor
Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Valisin uurimustöö teemaks GMO, kuna see on huvitav ja me puutume sellega tihti kokku. Uurimustöö eesmärgiks on uurida GMO olemust ja kui palju ning mida sellest teavad
Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1
4. geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise küsimustes. Uuendtoidukomisjoni ülesandeks on Veterinaar- ja Toiduametile esitatud uuendtoidu käitlemise loa taotluse ja sellele lisatud andmete ning dokumentide alusel anda seisukoht uuendtoidu nõuetekohasuse, uuendtoidu märgistamiseks tehtud ettepanekute ning uuendtoidu käitlemise loa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (ratifitseeriti Eestis 21.01.2004, jõustus 22.06.2004 RT II 2004,2,4) Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigil oleks kättesaadav info turule lubatud ja kasutatavate GMOde kohta ning et ilma vastava loata ei võiks GMOsid riiki sisse vedada.
organismid? Millised ohud nendega kaasnevad ohud? Milliste seadustega piiratakse nende kasutamist? Kui palju mõjutavad GMO-d keskkonda? Nendest küsimustest lähtuvalt, püstitati uurimistööle järgmised eesmärgid: 1. Saada teada, miks luuakse geneetiliselt muundatud organisme. 2. Välja selgitada, millised ohud kaasnevad GMO-de tarbimisega keskkonnale ja inimese tervisele. 3. Uurida, milline on GMO-de kasutamise olukord Eestis ja kuidas on see seadusandluses reguleeritud. 4. Uurida õpilaste teadlikust GMO-de teemal ja seda, kas ja missugused hirmud on õpilastel nendega seoses. Töö eesmärkide täitmiseks tutvus töö autor erinevate materjalidega geneetiliselt muundatud organismide kohta ja uuris antud teema kohta saadavaid materjale internetist ning viis end kurssi sellega, millistel seisukohtadel ollakse GMO-de suhtes maailmas.
.........................11 3.3 GMO-vabad piirkonnad.........................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 15 Sissejuhatus Hiljuti toidupoodi külastades õli ostmiseks avastasin, et Eestis toodetakse lisaks tavalise rapsiõli maitsele veel basiiliku ja küüslaugu maitsega Eesti Rapsiõli. Olles lugenud varasemalt artiklit geneetiliselt muundatud toidust, tekkis huvi, kas Eestis toodetakse rapsiõli geneetiliselt muundatud rapsist ning kas see võiks minu tervisele kahjulikult mõjuda. Geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud arutelude arv on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) loomise idee
Mujal maailmas (peamiselt USA-s, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel mõned muud GMO-d nagu näiteks puuvill, melon, papaia, kartul, suhrupeet jm. (Keskkonnaministeerium 2004.) 6 Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes analüüsib kõiki võimalikke riske ja seejaärel teeb vastavale ametiasutusele ettepaneku, kas loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Eestis on selleks Geenitehnoloogiakomisjon ning lube annab keskkonnaminister, GM toidu ja loomasööda langetatakse otsus Euroopa Liidu tasandil. Kui GMO on lubatud kasutusele, on tootja kohustatud jälgima pikaajalist mõju inimese tervisele, loomadele ja ka keskkonnale. Kohe kui avaldub mõni oht, peatatakse selle GMO kasutamine, kasutusluba tühistatakse ning GMO eemaldatakse turult ja kasutuselt. Peale tootja jälgivad GMO-d teadus- ning järelevalveasutused. Et GMO-d
teel genoomi. Mõlema meetodi puhul tuleb pärast DNA rakku viimist muundatud üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Üksikust rakust uue taime regeneratsioonil kasutatakse koekultuuri meetodeid, mida tuntakse põhimõtteliselt juba üle poole sajandi. Sarnase metoodikaga on kasvatatud näiteks laialt tuntud meristeemmaasikad, koekultuuri etapi on läbinud suur osa Eestis kasvatatavate seemnekartulite eellasi. GMO genoomid erinevad oma tavaeellastest tegelikult väga vähe. Nimelt on igas rakutuumaga organismis umbes 10 000 - 50 000 geeni. Geenide vahele jäävad lisaks nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Kui nüüd viia kirjeldatud organismi veel üks geen, erineb selle GMO genoom eellase omast 0,00002%. Vaatamata sellele, et organismi geenide kogum on peaaegu samasugune kui
saamist ei tohi Euroopa Liidus turule tuua ühtegi toitu, mis: 1) sisaldab GMO-d 3) on GMO-dest saadud 2) koosneb GMO-dest 4) sisaldab GMO-dest saadud koostisosi • Praegu rahvusvahelisel turul olevad GM toiduained on läbinud riskianalüüsi. Seni pole täheldatud, et GM toitude tarbimine oleks avaldanud mõju nende riikide elanike tervisele, kus neid on lubatud turustada. • Eestis hindavad GMO-de ohutust Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev teadlastest koosnev geenitehnoloogiakomisjon. • ÜRO toidu-ja põllumajandusorganisatsioon on loonud GM toidu platvormi, et vahetada teavet heakskiidetud rekombinantse DNA-ga taimedest saadud toidu teemal. Platvormi vahendusel jagavad riigid teavet kogu maailma toiduna turule lubatud GM taimedest, eelkõige nende taimede ohutuse hindamisest.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid