disahharaasid sukraas, laktaas ja trehhalaas. Kõikide nende ensüümide koosmõjul toimub seeditavate süsivesikute konverteerimine monosahhariidideks. Tekkinud glükoos ja teised monosahhariidid transporditakse läbi soolestiku seina ja edasi portaalveeni vahendusel maksa ja teistesse kudedesse. Seal toimub monosahhariidide arvel rasvhapete, aminohapete ja glükogeeni süntees ning nende kataboolne oksüdatsioon energia saamise eesmärgil. Glükoosi oksüdatsiooni esimene etapp kannab glükolüüsi nime. Glükoos on protsess, kus glükoos oksüdeeritakse püruvaadiks. Hapniku puudusel, näiteks lihastes intensiivse füüsilise koormuse korral, konverteeritakse tekkinud püruvaat laktaadiks ja summaarselt nimetatakse seda protsessi ka anaeroobseks glükolüüsiks. Aeroobsetes tingimustes laktaati kudedes ei moodustu, sest püruvaadist tekib atsetüül-CoA ja NADH regenereerimiseks kasutatakse hingamisahelat. Glükoosi oksüdatsioonil vabanev energia.
Glükolüüs Püruvaadi transformatsioonid 1. Defineerige mõistet ,,glükolüüs" ja iseloomustage glükolüüsi järgmistest aspektidest: Glükolüüs : · Ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks · Raku tsütoplasmas kulgev universaalne ainevahetusrada · Anaeroobsetes rakkudes ainus ATP-d tootev rada · Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil a) lähtesubstraat / substraadid - glükoos b) millises raku kompartmendis reaktsioonid toimuvad - tsütoplasmas
3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool, CO ja piimahape 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO 6. Hingamisahela reaktsioonide lähteaine on O 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida lipiidide oksüdatsioonil ( 38,9 kJ) 10.Aeroobse glükolüüsi toimumisel peab olema rakus piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobne glükolüüsil moodustub piimhape. 13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule 38 14. Süsihappegaas seotakse Calvini tsükli reaktisoonides 15. Glükolüüsi lagundamise eesmärk on ATP süntees 16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides 17. ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma 18
Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobse glükolüüsi käigus toodetakse 1st glükoosist 2 püruvaati ja 2 ATP molekuli. Enamikes rakkudes kulgeb edasi reaktsioon ning lõpp-produktideks saadakse etanool ja piimhape. Rakud, mis täidavad aeroobse hingamise eesmärki, toodavad rohkem ATP molekule (aga seda mitte glükolüüsi käigus). Kokku toodab eukarüootne rakk aeroobse hingamise käigus 34 ATP molekuli ühe glükoosi kohta. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATP-d produtseeriv rada
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11
12 NADH2 Kuidas Mis aine on algaineks nimetatakse Kuidas nimetatakse aeroobsele glükolüüsile Mitu NADH2 molekuli anaeroobset tsitraaditsüklit teise ning mis selle protsessi siseneb hingamisahelasse? glükolüüsi teise nimega? käivitab? nimega? 200 200 200 võib tekitada 200 valulikkust, 2 ATP 36 ATP väsimust või püroviinamarihape lihaskrampe
Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid)
Mille poolest peab imetajate dieet olema tasakaalustamata, et suureneks glükoneogeneesi aktiivsus? Süsivesikute vaene dieet peaks siis olema. 3. Milliseid a) lähteaineid b) energiakandjaid kasutavad imetajate rakud glükoneogeneesi toimumiseks? a) püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid, kõik tsitraaditsükli intermediaadid b) makroergilised ühendid 4. Kuidas põhjendate väidet: glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess? Kolm glükolüüsi etappi (1,3,10) on glükoneogeneesis asendatud 4 unikaalse reaktsiooniga: nende kaudu toimub regulatsioon; uued reaktsioonid toovad spontaansuse. 5. Iseloomustage glükogeeni järgmistest aspektidest: a) Molekuli monomeerne koostis ja molekuli ehitus? Glükogeen koosneb -D-Glükoosi monomeeridest. b) Millised ensüümid katalüüsivad glükogeeni hüdrolüüsi, milline on nende toimespetsiifika ja millised produktid tekivad? Glükogeeni hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid on amülaasid
Keskne metaboolne ühend (üle tema toimuvad kõik anaboolsed ja kataboolsed glükoosi muundumised) Glükolüüs Glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Aeroobne glükolüüs Anaeroobsed tingimused Aeroobsed tingimused Lõpp-produkt: laktaat Lõpp-produkt: CO2 ja H2O Energeetiline kasum väike Energeetiline kasum suur 61kJ/mol 1159kJ/mol Joonis 3. Glükolüüsi jagunemine Anaeroobne glükoosi katabolism e anaeroobne glükolüüs Glükoosi kinaas Vaheühendite ensüümid: Fosfofruktoosi kinaas-1 LDH GLUT 1-5 Heksoosi kinaas Püruvaadi kinaas Glükoos G-6-P Püruvaat Laktaat RAKK Joonis 4. Anaeroobne glükolüüs Glükoos siseneb rakku glutterite (GLUT 1-5) abil
· 1 g sahhariidide oksüdatsioonile vanabe 17,6 kJ energiat. Järgnevalt kasutab organism rasvu · 1 g lipiidide oksüdatsioonile vabaneb 38,9 kJ energiat. Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. · 1 g valkude oksüdatsioonile vabaneb 17,6 kJ energiat. ATP ehk adenosiintrifosfaat Universaalne enegia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus. ADP + P--> ATP + 30 kJ/mol energiat. Jaguneb: Dissimilatsioon- lagundamisprotsess, kaasneb energia vabanemine. Assimilatsioon- sünteesiprotsess, vajalik täiendav energia. Põhiline energiakandja ATP. Ehituselt nukleotiid. ATP->ADP->AMP energiarikkad sidemed. Ühe sideme moodustamiseks seotakse 30kJ energiat molekuli kohta. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestajana ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. metabolism aine- ja energiavahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga). piimhape anaeroobse glükolüüsi üks võimalik saadus (C2H4OHCOOH). püroviinamarjahape glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH). vee fotooksüdatsioon ehk fotolüüs. Vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine.
glükolüüs üks ainevahetusradadest, mille käigus toimub heksooside lõhustamine purüvaadini tsitraaditsükkel - enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. hingamisahel - mitokondrites toimuv elektronide astmeline ülekandumine õhuhapnikule ning elektronide transpordil saadava energia arvel toimub ATP süntees. püroviinamarihape - moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena püruvaat - fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks klorofüll - taimedes sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse. valgusstaadium klorofülli ergastamine valguse poolt pimedusstaadium anorgaanilisest ainest erinevate orgaaniliste ainete loomine fotolüüs - vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadium, mille käigus
-) Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. -) Glükolüüs on glükoosi algne lagundamine. -) Toiduga saadavate orgaaniliste ühendite lagundamine on dissimilatsiooniprotsess. -) Heterotroofid saavad elutegevuseks vajaliku energia orgaanilise aine oksüdatsioonil. -) Püroviinamarihape moodustub glükoosi käigus. -) NADPH2 moodustub fotosünteesi valgusstaadiumis. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: hapnikku. -) Fotosünteesi valgusstaadiumis eraldub: hapnik. -) Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: piimhape. -) ATP kui universaalne ülekandja on kasutatav: assimilatsiooniprotsessides. -) ADP kui energia talletaja on kasutatav: dissimilatsiooniprotsessides. -) Autotroofide põhirühma moodustavad liigid, mis kuuluvad: taimeriiki. -) Ühe glükoosi molekuli aeroobsel lagundamisel sünteesitakse kuni: 38 ATP.
Hingamisahele lõpp-produkt on H2O 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. Väär Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi b) tärklise c) lipiidide d) valkude oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus piisavalt olema: a) hapniku b) süsihappegaasi c) püroviinamarihapet d) piimhapet 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas b) Golgi kompleksis c) karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul d) mitokondrites 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) Püroviinamarihape b) äädikhape c) piimhape d) hapnik 13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt: a) 32 b) 34 c) 36
sünteesitavad. 5. Aminohapete kuus biosünteetilist perekonda ja seitse eellasmolekuli. 1. 3-fosfoglütseraadi perekond Seriin 2. -ketoglutaraadi perekond Glutamaat 3. Oksaalatsetaadi perekond asparataat, treoniin 4. Püruvaadi perekond alaniin 5. Riboos-5-fosfaadi perekond Histidiin 6. fosfoenoolpüruvaat + erütroos-4-fosfaat fenüülalaniin 6. Alaniini, aspartaadi ja glutamaadi üheetapiline biosüntees. Kõik aminohapped on sünteesitavad glükolüüsi, TCA tsükli või pentoosfosfaadi raja vaheühenditest. Süntees leiab aset tsütosoolis ja/või mitokondris. Substraatideks on oksaalatsetaat, püruvaat ja alfa-ketoglutaraat. Aspartaadi aminotransferaasi abil viiakse aminorühm glutamiinilt oksaalatsetaadile ja tekib aspartaat ja alfa-ketoglutaraat. Alaniini aminotransferaas viib aminorühma glutamiinilt püruvaadile ja tekib alatiin ja alfa-ketaglutaraat. Kõik käib läbi PLP. 7. Glutamaadi perekonna aminohapete biosüntees.
· Käärimise lõpp-produkt on etanool. · Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2. · Hingamisahela lõpp-produkt alg-produkt on O2. · Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi valgusstaadiumi reaktsioonides. · Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. · Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g: a) glükoosi, b) tärklise c) lipiidide, d) valkude oksüdatsioonil. · Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt: a) hapniku, b) süsihappegaas, c) püroviinamarjahapet, d) piimhapet · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad: a) rakutuumas, b) Golgi kompleksis, c) karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul, d) mitokondrites. · Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: a) püroviinamarjahape, b) äädikhape, c) piimhape, d) hapnik. · Ühe glükoosimolekuli lagundamisel CO2-ks ja H2O-ks saadakse ATP molekule maksimaalselt: a) 32, b) 34, c) 36, d) 38.
Näiteks DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees, fotosüntees ATP ülesanded on energia salvestamine ja energia ülekandmine. Dissimilatsiooniprotsessidest saadud energia salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. ATP joonis õp.lk. 87 Aeroobne glükolüüs toimib koos hapnikuga (O). Koosneb kolmest etapist: glükolüüs (2 ATP), tsitraaditsüklist ning hingamisahela reaktsioonidest (36 ATP). Kokku on aeroobses glükolüüsis 38 ATP. Glükolüüsi lähteaineks on glükolüüs ning saaduseks püroviinamarihape ja NADH2, toimub tpv's. Tsitraaditsükli lähteaineks on püroviinamarihape, saadusteks CO2 ja 10 NADH2. ATP puudub, toimub mitokondris. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs jaguneb kaheks: 1. piimhappe käärimine 2 ATP Toimub inimese lihasrakkudes, piimhappebakteris 2. etanool käärimine glükolüüs etaan dATP pärmseentes Fotosünteesi lähteained ja saadused joonis lk. 94
Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad, vereringe nahas intensiivistub, suureneb higistamine, suureneb glükogeeni lagundamine. Energeetiline pidevus lihastes olemas oleva ATP (3 s.) ja KP (10 s.) (kreatinfosfaat) kasutamise järel minnakse üle glükolüüsi käigus tekkinud tekkinud ATPle ( minut) ja sealt sujuvalt hingamise sünteesitavale ATPle. Taastumine: pulsisagedus langeb, ATP/KP sünteesi taastumine, piimhappe eemaldamine. Pikem treenimisel organism kohaneb aktiivsusega, toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste
12.Mida tähendab DNA denaturatsioon? Milliste faktorite toimel DNA denatureerub? 13.Loetlege RNA põhitüübid, iseloomustage nende struktuure ja bioloogilist rolli. 14.Selgitage, a)milline on vitamiin A nimetus, b)mis on vitamiin A lähteühendiks/lähteühenditeks, c) milline on mitamiin A füsioloogiline toime, d) millistet toiduaneted vitamiin A sisaldub, millistes tema lähteühendid? 15.Selgitage, milline protsess kannab glükolüüsi nimetust ja iseloomustage seda järgmistest aspektidest: a) lähtesubstraat/lähtesubstraadid, b) kus/millises raku komartmendis glükolüüs toimub, c) kas protsess on aeroobne või anaeroobne + põhjendus, d) kui palju jam illises vormis on vaja protsessi käivitamsieks energiat? E) milline on protsessi neto-energiaallikas? 16.Milline ühend on glükolüüsi tinglikuks lõpp-produktiks? (NB!
ÜLESANNE Arvuta, kui palju energiat saaksid ühest 150 grammisest kohupiimakreemist, kui 100 g on: valke 4,7 g rasvu 1,8 g süsivesikuid 15,2 g Energia = (4,7x 17,6 + 1,8x38,9 + 15,2x17,6) x 1,5= 630 kJ ATP ehk adenosiintrifosfaat Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis o kõigi rakkude metabolismis. ATP molekuli ehitus: 3 fosfaatrühma lämmastiku adeniin riboos ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: ADP + P -> ATP +30 kJ/mol energiat Teised makroenergilised ühendid Erinevad lämmastikualused: GTP CTP TTP UTP Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valusünteesil. FOTOSÜNTEES Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – KLOROFÜLL, mis paikneb taimeraku KLOROPLASTIDES. Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO₂-st ja
Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas
2. Millised erinevused on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel. Selle tulemusina moodustub kas etanool ja süsihappegaas või piimhape. Aeroobne glükolüüs toimub kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. 3. Tooge näiteid rakkudest, kus anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks on piimhape või etanool. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Lihastesse kuhjuv piimhape ei ole hapniku puudumisel lihasrakkude poolt enam kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, valu või krampe. 4. Milliseid tingimused on vajalikud alkoholikäärimiseks? Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist. 5. Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas?
Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. Metabolism? Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse dissimilatsiooniks ja assimilatsiooniks. Mis on ATP? Adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mis osaleb kõigi organismide aine- ja energiavahetuses. ATP on moodustunud lämmastikalusest adeniin, riboosit ja kolmest fosfaatrühmast. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ATP molekuliks on ribonukleotiid. Glükoosi lagundamine? Täiendava energia saamiseks. Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi
15. piimhape protsessi käigus ei eraldu H aatomeid, vaid saadakse ühest glükoosi molekulist 2 piimhappe molekuli (C2H4OHCOOH), 2 ATP molekuli 16. glükolüüs glükoosi algne lagundamine käärimine lõppeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega 17. tsitraaditsükkel tsükliline reaktsiooniahel, mille üheks vaheproduktiks on sidrunhape 18. hingamisahel koht, kus süsihappegaas difundeerub mitokondritest välja 19. püroviinamarihape CH3COCOOH glükolüüsi tulemusena saadav kolmesüsinikuline molekul 20. püruvaat 21. fotosüntees valgusenergia muundamine keemiliste sidemete energiaks (fotosüntees on oluline kõikidele organismidele) TAGAB SÜSINIKU JA HAPNIKU RINGE 22. klorofüll taimerakkudes esinev roheline pigment 23. valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, (vajalik nähtav valgus) 24. pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos 25. fotolüüs vee oksüdatsioon 26
7. Vitamiinid. Vitamiinid - ainevahetuse regulatsioonis osalevad ühendid, toidu hädavajalikud komponendid, nende ligikaudne ööpäevane vajadus. Rasvlahustuvad vitamiinid: A, D, E ja K, nendest igaühe põhiroll inimese organismis. Erinevate veeslahustuvate vitamiinide roll ainevahetuse regulatsioonis koensüümide koosseisus. 8. Glükolüüs ja glükogenolüüs. Glükogeeni süntees. Glükoneogenees. Glükolüüs kui glükoosi anaeroobse lagunemise ensümaatiline protsess. Glükolüüsi ja glükogenolüüsi energeetiline efektiivsus. Glükolüüsi kaks peamist etappi. Glükolüüsi vaheühendite fosforüülituse tähtsus. Glükolüüsi tulemusena tekkinud püruvaadi edasine metaboolne saatus sôltuvalt raku hapnikuga varustatusest. Glükolüüsi raja vôtmeensüümid - heksokinaas, fosforülaas, fosfofruktokinaas, püruvaadi kinaas. Nende aktiivsust môjutavad faktorid - hormoonid, Mg2+. Laktaadi dehüdrogenaasi funktsioon. Glükogeeni süntees
5. Rubisco mõiste, roll fotosünteesis; milline ühend toimib CO2 fikseerijana (nimetus, struktuur). Rubisco on bifunktsionaalne ensüüm, mis omab lisaks karboksülaasi aktiivusele (CO2 liitumine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitumine). Täpsem nimi on ribuloos-1,5-difosfaadi karboksülaas/oksügenaas. Tõenäoliselt maailma kõige levinum valk. Lokaliseerub kloroplastide stroomas. 6. Calvin-Bensoni tsükli iseloomustus, kesksed metaboliidid, seosed glükolüüsi reaktsiooniahela metaboliitidega, tsükli lõpp-produkt ja selle transformatsioonid. Tegemist on pimereaktsioonidega. Eristatakse nelja etappi: I etapp CO2 sidumine pentoossuhkrust aktseptorile (ribuloos-1,5-disfosfaat) ning trioossuhkru (3- fosfoglütseraat) teke. Osaleb Rubisco ensüüm, mis katalüüsib CO2 liitumist pentoosile. Selle tulemusena tekib vaheühendina heksoos, mis seejärel lõigatakse kaheks trioosiks.
Glükoosi tähtsus · Vesilahustuv · Stabiilne struktuur ( keemiliselt inertne, ensüümse muundumise kontroll) · Organismi energia põhiallikas (ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste, reetina, testiste ainus kütus) Glükoosi difundeerumine 1) Na-sõltuv ko-transport 2) Kergendatud difusioon valktransporterite (GLUT) kaudu. Glükoosi aktiveerimine Keemiliselt inertse Glc fosforüülimine Glc-6-P-iks Glükoosi põhimetaboolsed rajad Anaeroobse glükolüüsi põhiskeem ( Glc+2 ADP+2 Pi -> 2 laktaat+ 2 ATP+ 2H++ 2 H2O) Anaeroobse glükolüüsi protsess I osa (võtmeensüüm allosteeriline fosfofruktoosi kinaas-1) Glc-i aktiveerimine Glc-6-P-iks (Mg2+- heksoosi kinaas) Glc-6-P-i muundumine Fru-6-P-iks ( Mg2+-fosfoglükoosi kinaas) Fru-6-P muundumine Fru-1,6-P-iks (Mg2+ -fosfofruktoosi kinaas, ATP defosforüleerimine ADP-diks) Fru-1,6-P-i lõhkumine GAP- iks ja DAP-ks ( aldolaas A) DAP-i muundumine GAP-iks (trioosfosfaadi isomeraas)
glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. hingamisahel- mitokondrites toimuv elektronide astmeline ülekandumine õhuhapnikule ning elektronide transpordil saadava energia arvel toimub ATP süntees. püroviinamarihape-glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape. püruvaat- sama, mis püroviinamarihape. fotosüntees-klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. klorofüll - taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat
UDP-glükoos ADP-glükoos UDP uridiindifosfaat ADP - adenosiindifosfaat Uratsiil riboos P P - glükoos GLÜKONEOGENEES glükoosi süntees mitte süsivesikute klassi kuuluvatest lähteühenditest Vajalik ekstreemsetes olukordades - suur füüsiline koormus, kestev nälgimine Täiskasvanu glükoosi vajadus 160-190 g/ööp sellest aju tarbeks -120 g/ööp Glükoneogeneesi lähteained PÜRUVAAT Glükolüüsi tinglik lõpp-produkt LAKTAAT Koguneb lihastesse glükoosi anaeroobsel oksüdatsioonil GLÜTSEROOL Rasvade hüdrolüüsi produkt AMINOHAPPED Toidu- või koevalkude hüdrolüüsist Glükoneogeneesi summaarne võrrand püruvaadist lähtuvalt GLÜKONEOGENEES NB! Glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess, kuna osa reaktsioone (1., 3., 9.) on termodünaamiliselt pöördumatud. Glükoneogeneesis katalüüsivad neid spetsiifilised ensüümid.
KUST SAAVAD ORGANISMID ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA? SÜNTEESI KÄIGUS VÕI VÄLISKESKONNAST. MILLISEID ORGANISME NIMETATAKSE AUTOTROOFIDEKS? ORGANISME, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED ÜHENDID VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILITEST AINETEST. KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS? ORGANISMI METABOLISM KOOSNEB ASSIMILATSIOONIST JA DISSIMILATSIOONIST (ASSIMILATSIOON SÜNTEESIMINE; DISSIMILATSIOON LAGUNDAMINE E. HINGAMINE). MILLE POOLEST ERINEVAD HETEROTROOFID AUTOTROOFIDEST? AUTOTROOFID ON ORGANISMID, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED AINED VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILISTEST AINETEST, HETEROTROOFID ON ORGANISMID, KES SAAVAD OMA ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA TOIDUS SISALDUVA ORGAANILISE AINE OKSÜDATSIOONIL. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI DISSIMILATSIOONI? KÕIK LAGUNDAMISPROTSESSID. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI ASSIMILATSIOO...
*Mille poolest erinevad ADP ja ATP? - Lämmastikalusena kuulub GTP koostisse adeniini asemel guaniin. *Milleks kasutatakse organismis makroergilisi ühendeid? - Valkude sünteesiks, RNA sünteesiks, DNA sünteesiks *Milliste polüsahhariididena talletatakse erinevates organismides glükoosivarusid? - Tärklise või glükogeeni kujul *Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? - Kuni 38 ATP molekuli *Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel? - Glükolüüsi , tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon *Kus toimub glükolüüs? - Päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus *Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? - Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel *Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid? - Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool *Mitu ATP-d moodustub käärimisel? - 2 ATP *Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid
C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O C6H12O6 Energiaallikas Loomades salvestub maksas ja lihastes säilitamine tärklisena Glükolüüsi ja tsitraaditsüklis glükogeenina moodustunud NADH2 energia arvelt sünteesitakse ATP molekule 12 NADH2 + O6 12 NAD + 12 H2 O 36 ADP + 36 Pi 36 ATP
Seejärel lagundatakse lipiidid, ning viimasena valgud (teiste ainete lagundamine ei ole organismi energiavahetuses nii tähtis). 8. ATP (adenosiintrifosfaat) universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikualusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Kui on kaks fosfaatrühma = ADP (adenosiindifosfaat). ATP moodustub peamiselt glükolüüsi, hingamise, käärimise ja fotosünteesi käigus. 9. Glükoos on esmane ja universaalne energiaallikas. Glükoosi lagundamine = dissimilatsiooniprotsess. 10. Ühe glükoosimolekuli täielik lagundamine organism võimeline sünteesima 38 ATP molekuli. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38 Pi 38 ATP 11. ATP molekulidesse salvestatakse u 40% vabanevast energiast, ülejäänud hajub soojusenergiana. 12. Füüsiliseks tööks vajab inimene täiendavat ATP energiat
(NADH) Pimereaktsioonid - ülesandeks fikseerida CO2 vee lagunemisel valgusreaktsioonide käigu vabaneb O2.Glükoneogenees: uute glükoosi molekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud.Lähteained: lpürüvaat,laktaat,glütserool, enamik aminohappeid.Glükoneogeneesi toimumiseks on vaja kulutada energiat.Protsessi regulatsioon eeldab ühe protsessi sisselülitamist ja teise väljalültamist. Etapid 2 ja 4 on samad,mis glükolüüsilgi.Teised glükolüüsi protsesid on asendatud 4 unikaalse protsessigam tänu millele muudetakse protsess spontaanseks. Glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess, sest osa reaktsioone on pöördumatud. Aminohapete sünteesi lähteühendid: alfa-ketohapped OO-C(=O)-R (ntks püruvaat),3-fosfoglütseraat OOC(- OH)-Ch2-O-P, riboos-5-P.Puriinide biosüntees algab riboos-5-fosfaadi aktiveerimisega ATP molekulist pärineva PPi abil. Tekkiv 5-fosforibosüülpürofosfaat on
4.2 Organismi varustamine energiaga / 4.3. Glükoosi lagundamine Bioloogia test 10. klassile A. Otsusta kas antud väide on tõene või väär. Väära väite puhul kirjuta tõene. · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. · Aeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel. · Organism kasutab esmalt lipiidide varusid. · Glükoosi oksüdatsioon kulgeb ühtemoodi nii looma- kui ka taimerakkudes. · Anaeroobse glükolüüsi tulemusena moodustub etanool või piimhape. B. Vasta küsimustele. · Mis on ATP? · Nimeta glükoosi lagundamise etapid. · Mis vahe on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? · Mis tekib tsitraaditsükli reaktsiooni tulemusena? C. Kirjuta glükoosi lagunemise summaarne võrrand.
Et vabaneda piimhappest peab see kanduma verega maksa, kus see muutub püroviinamarihappeks. 2. pärmseeened koduveini pudelis Lipiidide ja valkuda lagundamine. Lipiidid lagunevad rasvhappeks ja glütserooliks. Glütserool laguneb edasi glükoosi käigus, erladub natuke ATP. Tekivad püroviinamarihape ja rasvhapped tsitraaditsüklis ja hingamisahelas. Saadakse suurem hulk ATP'd. Eraldunud CO2 ja H2O kuuluvad jääkaine. Valgud lagunevad aminohapeteks, need lagunevad edasi glükolüüsi käigus, kus eraldub ATP'd ja tekib püroviinamarihape. Pürov.hape ja teised aminohapete lagunemisel tekkinud ained lagundatakse tsitraaditsüklis ja hingamisahelas, saadakse ATP ja h20. Ammoniaak eraldus varem. Fotosüntees: Mõiste: assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Lähteaineteks CO2 ja H2O. Lõpp-produktiks glükoos ja eraldub O2.
1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat. Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. 1 g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Energiat kasutatakse organismis biosünteesil, ainete transpordil ja liikumisel. ATP - adenosiintrifosfaat. (ADP - adenosiindifosfaat - oleneb P-rühmade hulgast) ATP on universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ATP molekul 3 fosfaatrühma. suhkur - riboos (OH OH) lämmastiku (N) rühm - adeniin Fosfaatrühmade vahelise sideme katkemisel vabaneb energia. Fosfaatrühma liitumisel seotakse energia. 1.2. FOTOSÜNTEES Fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus valgusenergiat kasutades sünteesitakse süsihappegaasist (CO2) ja veest (H2O) glükoosi ja kõrvalsaadusena hapnikku (O2).
Substraatide kättesaadavuse muutmisega ensüümimolekulidele nt rakumembraani läbitavuse muutmise kaudu. Hormoonide toimemehhanismid. Õp 103-108 Ainevahetusrajad Glükolüüs Glükolüüs on glükoosi anaeroobse lagundamise protsess, mille tulemusel ühest glükoosi molekulist tekib kaks molekule laktaati. Iga glükoosi lagundamise käigus vabaneb energia, mille arvelt toodetakse 2 molekuli ATP-d. Kokkuvõtlikult: GLÜKOOS + 2ADP + 2P ->2 LAKTAAT + 2H + + 2ATP Glükolüüsi käigus vabaneb vaid 7% energiast ning sellest 60% kasutatakse vaid ATP sünteesiks. Glükolüüsi protsessis võib eristada üldistatult peamiselt kahte staadiumit. Esiteks glükoosi fosforüülimine glükoos-6 fosfaadiks ning jagunemine kaheks nii et tekib kaks molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati. Selle käigus kasutatakse ATP-d ning 2ATP-d muundatakse 2ADP-ks. Teises staadiumis toimub glütseeraldehüüd-3- fosaadi ümbertöötlemine kaheks laktaadi molekuliks, millega kaasneb 4ADP
HAPNIK Hapnik läheb rakust välja ATP Valgusenergia seotakse Vajalik energia saadakse ATP-sse ATP-st 3. NIMETA 1) Organismirühmi, mille esindajad on autotroofid, heterotroofid V:A: FOTOSÜNTEESIJAD( rohelised taimed ja vetikad) H: LOOMAD, SEENED, PROTISTID ja VALDAV OSA BAKTERITEST. 2) Dissimilatsioonijärgud glükoosi täielikul lõhustumisel (aeroobsel glükolüüsil) V: 1) Glükolüüsi reaktsioon 2) Tsitraaditsükli reaktsioon 3) Hingamisahela reaktsioon 3) Piimhappelise käärimise ja etanoolkäärimise saadused Piimhappe: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir, kohupiim,juustud. Etanoolkäärimine: etanool ehk viinapiiritus 4) Rakuhingamise lähteained ja saadused Lähteained: glükoos ja hapnik Saadused: süsihappegaas ja vesi 5) Fotosünteesi lähteained ja saadused Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: Glükoos ja hapnik 4.SELGITA
monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) → glükoos (monosahhariid) C H O + 6CO → 6CO + 6H O + energia Lagundamise etapid: 1. glükolüüs: kuuest süsinikuaatomist koosnev glükoos lõhustatakse kaheks kolmesüsinikuliseks ühendiks (ehk püroviinamarihappeks CH COCOOH) → toimub päristuumse taku tsütoplasmavõrgustikus → glükoosis olevate sidemete lõhkumiseks kulutatakse kaks ATP molekuli (glükolüüsi esimene etapp) → kolmesüsinikuliste ühendite struktuuri ümberkorraldamisel vabaneb neli ATP molekuli (glükolüüsi teine etapp) → tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe (pürovaadi) molekuli ning 4 vesiniku glükoos → 2 püroviinamarihape + 4H → osa vesiniku ioone seostuvad vesinikukandjaga NAD (nikotiinamiidadeniindinukleotiid), see võimaldab vesinikioone kasutada edasistes reaktsioonides.
Kolmanda fosfaatrühma liitmisel tekib ADP-st ATP. Selle protsessiga salvestub ligi 30 kJ energiat ühe molekuli kohta ADP + P ATP + 30 kJ/mol energiat ATP moodustub glükolüüsi (glükoosi esmane lagundamine), käärimise, hingamise ja FS käigus. Organism kasutab ka teisi makroergilisi ühendeid (GTP, TTP, UTP, CTP). DNA sünteesiks ATP-d, TTP-d, GTP-d, CTP-d, RNA paljundamiseks ATP-d, GTP-d, CTP-d, UTP-d. Glükoosi lagundamine ehk rakuhingamine
Milliste polüsahhariididena talletatakse erinevates organismides glükoosivarusid?Tärklise või glükogeeni kujul Kuidas saadakse polüsahhariididest energiat?Lagundatakse esmalt ensüümide abil monomeerideks. Seejärel toimub glükoosi järkjärguline oksüdatsioon, mille käigus vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel?Kuni 38 ATP molekuli Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel?Glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon Kus rakus toimub glükolüüs?Päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist?Aeroobne toimub vaid siis kui on hapnikku, anaeroobne toimub hapniku puudumisel Mis on käärimise lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: glükoos. Lõpp-produktid: piimhape või etanool. Mitu ATP-d moodustub käärimisel?Kaks
1Glc 2 piimhappe molekuli ja 2ATP. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis läheb TCA-sse. Etanoolkäärimine moodustub pärmseente ja osade bakterite elutegevuse käigus. 1Glc 2 etanooli molekuli ja 2ATP. AEROOBNE GLÜKOLÜÜS - glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. · Pyr-st eraldub CO2 ja 2 H2 järele jääb 2 süsinikuga ühend acCoA (atsetüül-koensüüm-A); · acCoA läheb mitokondritesse (maatriksisse) tsitraaditsüklisse, kus võetakse ära H-aatomeid ja seotakse neid ensüümidele - NAD-le (nikotiindinukleotiid) ja moodustub NADH2;
eain osalus molekul hape NADH2, ed FADH2 Energia 1 2 ATP 2 ATP Saad 2ATP, NADH2, 2ATP, CO2, 34ATP, glükoosi used H2O, NADH2, H2O, molekuli püroviinamarih FADH2 NAD, FAD Aeroobse ja anaeroobse kohta ape lagunemise võrdlus Saadused CO2 + H2O 2molekuli Anaeroobse glükolüüsi etanooli või korral toimub vaid piimhape,CO2 rakuhingamise 1. etapp (tsitraaditsüklit ja Lagunemiset 3 1 hingamisahelat ei toimu) appe Sarnasused: 1.lähteaine glükoos 2.tekib ATP 3
etanaal e. glükoos püruvaat atseetaldehüüd etanool Võttes arvesse ainete molekulmasse näeme, et etanooli ja CO 2 tekib käärimisel peaaegu võrdsetes kaalulistes kogustes. C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2 180 g 92 g 88 g Ensüümireaktsioonide ahelat, milles glükoos konverteerub püruvaadiks, tuntakse glükolüüsi nime all. Kahe järgneva reaktsiooniga muundatakse püruvaat etanooliks ja CO 2 ks. Glükoosi molekulis sisalduvast keemilisest energiast salvestub glükolüüsi käigus osa ATP-sse, enamus aga jääb tekkivasse püruvaati. C6H12O6 + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi 2CH3COCOOH + 2ATP + 2NADH+H+ + 2H2O glükoos püruvaat Glükoosi konversioon püruvaadiks on eksergooniline protsess, mille standartne vaba energia muut G10 = - 146 kJ mol-1
Glükoosi lagundamine ja fotosüntees. Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit jahingamisahela reaktsioone. Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus, tulemusena tekib püroviinamarihappe(CH3COCOOH) eraldub vesinik ja kaasneb 2 ATP süntees. Püroviinamari happe lagundamine jätkub tsitraaditsüklis eraldub 4H aatomit mis seostuvad vesinikandja NAD'iga. Toimub vaid O2 juuresolekul nim aeroobseks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega.
2BIOLOOGA Vananeb energia mis salvestatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP ning siis eraldub soojusena. Näiteks glükoosimolekuli lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. (NB! Vaata Joonis 1.) Makroergilised ühendid on energiarikkad lühendid, mille ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30 kJ/mol energiat. ATP universaalne energia ülekandja. Vajatakse lihasvalgu liigutamiseks, valkude sünteesiks, ainete transpordiks läbi membraani jne. ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus. Joonis 1. Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne toimub ühtemoodi loomades, taimedes ja seentes. Rakuhingamine jaotatakse kolme etappi: 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. Glükoos lõhutakse, tekib kaks
rasvkude, rasvik Kaitse funktsioon- termoregulatsioon Struktuurne funktsioon- rakumembraanide struktuursed komponendid, siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks Transpordi funktsioon- vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti- rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine 14) Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid: õige/vale Anaeroobse glükolüüsi võtmeensüümide (glükoosi kinaas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas) sünteesi mõjutavad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon. 15) Anabolism on ainevahetusprotsessis üks osa, sünteesiprotsess. 16) Magusaim süsivesik on glükoos: õige/vale 17) Milles seisneb lipiidide tähtsus inimorganismi jaoks? Lipiidid (triglütseriidid) on
GLÜKOLÜÜS 1) Glükolüüs – tsütoplasmavõrgustikul 2) Tsitraaditsükkel – mitokondri sisemuses 3) Hingamisahelareaktsioonid – mitokondri harjakeste membraanides 1) Glükolüüsi lagunemisel moodustub 2 püroviinamarihappe molekuli, 4-H aatomit ja 2-ATP molekuli. H-aatomid seotakse NAD-molekuliga ning need lähevad edasi tsitraaditsüklisse. 2) Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 ja 2 H-aatomit. Tsitraaditsüklis moodustub 10-NADH2 molekuli, CO2 difundeerub mitokondrist välja. 3) Hingamisahela reaktsioonides eraldub NADH2 molekulist H ning seondub hapnikuga, moodustub H2O
annaabi.ee 
