Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus.Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. Meloodia Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm
kirjeldada Les Vingt´i töid (20-st kunstnikust koosnev grupp). Les Vingt, nagu ka teised kunstnike grupid kogu Euroopas ja Ameerikas, reageeris juhtivatele teoreetikutele, kes pooldasid kõikide kunstide ühtsust ja olid vastu kauni kunsti ja vähem dekoratiivse kunsti eraldumisele. Olles sügavalt mõjutatud William Morrise tehnikatest ja Arts and Crafts liikumisest, püüdsid juugendstiili disainerid saavutada kunsti ja käsitöö kooslust, ja luua hingelist meeliülendavat Gesamtkunstwerk´i (,,täielikku kunstiteost"). Eesmärgiks oli kasutada võimalikult palju erinevaid väljundeid. Edukateks selles ettevõtmises osutusid näiteks Victor Horta ja Henry van de Velde Tasseli maja Brüsselis, Charles Rennie Mackintosh and Margaret Macdonald´i disain Hill House´is Helensburgis ja Josef Hoffmann ja Gustav Klimt´i Palais Stocklet söögituba Brüsselis. 1895. aasta detsembris avas Pariisi kunstidiiler Siegfired Bing galerii, mille nimetas L´Art Nouveau´ks
kirjeldada Les Vingt´i töid (20-st kunstnikust koosnev grupp). Les Vingt, nagu ka teised kunstnike grupid kogu Euroopas ja Ameerikas, reageeris juhtivatele teoreetikutele, kes pooldasid kõikide kunstide ühtsust ja olid vastu kauni kunsti ja vähem dekoratiivse kunsti eraldumisele. Olles sügavalt mõjutatud William Morrise tehnikatest ja Arts and Crafts liikumisest, püüdsid juugendstiili disainerid saavutada kunsti ja käsitöö kooslust, ja luua hingelist meeliülendavat Gesamtkunstwerk´i („täielikku kunstiteost“). Eesmärgiks oli kasutada võimalikult palju erinevaid väljundeid. Edukateks selles ettevõtmises osutusid näiteks Victor Horta ja Henry van de Velde Tasseli maja Brüsselis, Charles Rennie Mackintosh and Margaret Macdonald´i disain Hill House´is Helensburgis ja Josef Hoffmann ja Gustav Klimt´i Palais Stocklet söögituba Brüsselis. 1895. aasta detsembris avas Pariisi kunstidiiler Siegfired Bing galerii, mille nimetas L´Art Nouveau´ks
Der Lichtbringer am Eingang der Böttcherstraße (Bernhard Hoetger, 1936) Auf der gegenüberliegenden Seite des Marktplatzes thront der Schütting, das Haus der Kaufleute. Die Ostseite des Platzes nimmt das Gebäude der Bremischen Bürgerschaft ein, an der Westseite steht eine Reihe von vier Gebäuden aus dem 19. Jahrhundert. Zwischen dem Schütting und der Bremer Baumwollbörse öffnet sich die Böttcherstraße, ein zwischen 1922 und 1931 entstandenes Gesamtkunstwerk. Sie führt zur Martinikirche an der Weser. Am Weserufer In Höhe der Martinikirche beginnt die Schlachte, die in den 1990er Jahren sanierte historische Uferpromenade. Gegenüber liegt der Teerhof auf einer Weserinsel. Einige Kilometer flussabwärts ist der Space Park im Stadtteil Gröpelingen zu finden, der 2004 öffnete, im gleichen Jahr wieder schloss und seither als bemerkenswerte Investitionsruine brach liegt. Schnoorviertel Schnoor
Siin joont ja ruumi määratlevad ning täiendavad vastastikku valged ja mustad pinnad. Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti kavandada kõik interjööri elemendid ühtses harmoonilises, selges kooskõlas ja tihti algas kujundusprotsess seespidiselt ning suundus hiljem hoonest välja. Kujunduse ühtsuse huvides viidi miinimumini põrandate, seinte ja lagede erinevused (juugendus rakendus Wagneri idee totaalsest kunstiteosest "Gesamtkunstwerk" antud juhul kogu interjöör ühtses disainis). Iga juugend-interjöör on omapärane, teist sellist ei ole. Sünteesi nõue tähendas kõige ruumis leiduva kordumatust (samas võis see piirata tellija individuaalseid soove kui kogu ruumide sisustus oli ette määratud). Tähtsaks uuenduseks oli vahepeal liigselt ülekuhjatud ruumide tühjendamine mööblist. Tekib uut ajastut iseloomustav sõna "komfort". See ei tähenda ainult mugavust, vaid uusimate
suureks abiks, aga ka vastavad olustikumuusika zanrid. Pariisi Opéra orkester oli suure koosseisuga ja väga heal tasemel. G.o-d iseloomustab maaliline mitmetasandilisus: solistid, ansamblid, koorid, lavakujundus. Selliseid maalilisi stseene nimetatakse tableau'ks (tabloo, pilt, plakat). Taotletakse muusika- ja teatrivahendite koguefekti - see mõjutas Wagneri sünteeskunstiteose (Gesamtkunstwerk) ideed. Põhiautor on Giacomo Meyerbeer (õieti Jakob Liebmann Meyer Beer; 1791-1864), pärit Saksamaalt, oli hea tuttav Weberiga, õppis Berliinis (kooridirigendi ja helilooja Zelteri juures), tegutses alates 1816 Itaalias. 1825 suundus Pariisi ja jäi sinna. Alates 1842 elas rohkem Berliinis, aga kirjutas edasi oopereid Pariisi jaoks. Koostöö libretisti ja näitekirjaniku Eugène Scribe'iga. 1831 "Robert-Kurat" (Robert de Diable): Tegevus toimub 13. sajandil
"Form follows function" Ornamenti pole vaja et teha hoonet ilusaks, vorm ise teeb hoone ilusaks. Samm tulevikku. Auditorium building. Hoone kui sammas, sammas koosneb baasist. Esimesed korrused on poekorrused, siis on bürookorrused, mis on eraldatud nende ribidega. Ja lõppeb kapiteeliga ja seal on eee tehnoruumid?? Käsitleti seda hoonet kui sammast. Vertikaalsus on alles. Preeriastiil - tolle aega iseloomustab demokraatiastiil, uue stiili otsingud. Frank Lloyd Wright on preeriastiili looja. Gesamtkunstwerk - kõike hõlmav kunstiteos. Masinat tuleb õigesti kasutada, siis saab sealt õigeid tulemusi. Lihtsad vormid, rõhutatud horisontaalsust, kaks fassaadi (linnaline vs. maapärane fassaad). Preeriastiili väljakujunemine: avatud plaan ehk ei ehitatud plaane üles seintega, vaid postidega mille vahele tekkisid ruumid, paigutas neid vastavalt kõige paremale kasutusele. Aknad olid pigem väiksemad, erineva kõrgusega ruumid. Tahtis et kõik ruumid saaksid kolmelt poolt valgust
Umbes 1890-1910.aastatel valitses juugendstiil. 3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid! Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti kavandada kõik interjööri elemente ühtses harmoonilises, selges kooskõlas ja tihti algas kujundusprotsess seespidiselt ning suundus hiljem hoonest välja. Kujunduse ühtsuse huvides viidi miinimumini põrandate, seinte ja lagede erinevused (juugendus rakendus Wagneri idee totaalsest kunstiteosest "Gesamtkunstwerk" antud juhul kogu interjöör ühtses disainis). Iga juugend-interjöör on omapärane, teist sellist ei ole. Sünteesi nõue tähendas kõige ruumis leiduva kordumatust (samas võis see piirata tellija individuaalseid soove kui kogu ruumide sisustus oli ette määratud). 4) Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis? Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele
Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus. Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. 8 Meloodia Nii nagu klassikutel, oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte
protojuugendis (Ph. Webbi Punane maja 1859), kus eluruumide funktsionaalne paigutus, ehedate materjalide kasutamine ning ruumide ornamentaalne lahendus moodustasid ühtse terviku. Ühtse kooskõla idee oli omane ka juugendlikule interjöörile, kus värv oli ruumis üks tähtsamaid komponente. Interjööris ja selle juurde kuuluvates esemetes oli kõige enam võimalik väljendada kunstide sünteesi, mis oli kooskõlas juba 1860. aastatel R. Wagneri poolt välja töötatud Gesamtkunstwerk’i ideedega. Heledavärvilise, valgusküllase, vähese kerge mööbliga, kergete tekstiilidega- (mustriline või ühevärviline puuvillane, linane, õhukesed kardinakangad) interjööri elemendid olid kavandatud ühtses kooskõlas. Heledatel seintel olev samavärviline stukkornament võis mõnikord üle libiseda lakke, põrandal kordas sama motiivi sinna laotatud vaiba muster. Ruumi jaotamiseks kasutati sirme. Ka mööbli marketrii või nikerdatud dekoor oli samasuguse mustriga. Et
individuaalse loomingu põhimõttest, millest nii arhitektid kui ka tootekujundajad keeldusid loobumast. Uus stiil tuli leiutada (nagu tehnikagi puhul), mitte tuletada mõnest ajaloolisest eelkäijast. Sellisena on juugend ennekõike kunstnike katse kohaneda masinaajastuga - ületada stiililine kaos keskkonnas, saavutada uus vaimne ja aineline stiiliühtsus, väljendada uut tehnikat uues kunstikeeles. Ühtsusetaotlus on sõnastatud mõistena Gesamtkunstwerk, mis võeti käibele kõigis keskkonda kujundavates kunstides. Stiiliühtsus keskkonna kõigil tasanditel ja kõikide detailide vahel oli sel perioodil nt Frank Lloyd Wrighti programmiks. Hoone pidi sulama ümbrusesse, interjöör olema ühtne maja välisilmega, perekonna koosseisu ja mentaliteediga. Kuigi juugendi arhitektid ja kunstnikud lõid oma tippsaavutused traditsioonilise kunsti põhimõttel unikaalsete teostena, sillutasid need teed funktsionalismile
annaabi.ee 
