sage). Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Aegade jooksul on saadud maa mõõtudeks erinevad tulemused, mistõttu on käibel palju ellipsoide. Põhjus on selles, et ellipsoid on küll Maa üldise kujuga kõige paremini sobiv korrapärane kuju, kuid ei pruugi ühe riigi kartograafilisteks ja geodeetilisteks töödeks olla kõige parem. Lisaks ei ole kõiki paberkaarte võimalik ümber teha, kui ellipsoidi mõõtusid täpsustatakse. Ülemaailmse ellipsoidi kasutuselevõttu soodustas GPS, globaalne punkti asukoha määramise süsteem satelliitide abil, 1980 aastate alguses. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f. a -b f = a
18. Põhilised hürdograafilised tööd: Tööde piirk geod ettevalmistus. Nullsügavuse määramine ja kõrgusliku aluse rajamine. Merepõhja mõõtmine ja mõõtmiste taandamine nullsügavusele. Hüdrograafiline traalimine. Ranniku topograafiline kaardistamine, andmete kogumine lootsinduse tarvis. 19. Veealused plaanilise aluse merepunktid: Teadaolevate koordinaatidega kindlustatud merepunkt , mis on vajalik geodeetilisteks töödeks. Veealused märgid võivad olla aktiivsed või passiivsed.(passiivne on madalaveelistel aladel, sest nõrk leitavus, Aktiivne saadse ka signaali ja on seega suuremal distantsil kasutatav. 20. Eestis on Kroonlinna veemõõdulati null Balti süsteem BKN-77 1825-1840 aastate keskm veetase 21. Mitteperioodiline kõikumine: Tuul, hoovused, sademed, vee auramine.Teoreetiliselt loodeteda: 10 cm muutus. Praktiliselt loodeteda meri alla 50 cm 22
tasapinnalt algmeridiaani suunas;y-teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. 12) Riiklik geodeetilline võrk jaguneb: I, II klassi ning tihendusvõrguks; Nivelleerimise I, I ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks võrguks, Kohalikuks geodeetiliseks võrguks, Mareograafiliseks võrguks.(puudub) 13) Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Loomisel toetutakse võimalusel riiklike punktide võrgule. 14) Punkti asukoha määramise viise: ruutjoonte viis, polaarviis, joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või
tasapinnalt algmeridiaani suunas;y-teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. 12) Riiklik geodeetilline võrk jaguneb: I, II klassi ning tihendusvõrguks; Nivelleerimise I, I ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks võrguks, Kohalikuks geodeetiliseks võrguks, Mareograafiliseks võrguks.(puudub) 13) Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Loomisel toetutakse võimalusel riiklike punktide võrgule. 14) Punkti asukoha määramise viise: ruutjoonte viis, polaarviis, joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või
* Täpsemalt pöördellipsoidiga - st, et analoogselt maakerale pöörleb ellips ümber oma telje. * Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Aegade jooksul on saadud Maa mõõtudeks erinevtulemused, mistõttu on käibel palju ellipsoide. Põhjus on selles, et ellipsoid on küll Maa üldise kujuga kõige paremini sobiv korrapärane kuju, kuid ei pruugi ühe riigi kartograafilisteks ja geodeetilisteks töödeks olla kõige parem. Lisaks ei ole kõiki paberkaarte võimalik ümber teha, kui ellipsoidi mõõtusid täpsustatakse. Ülemaailmse ellipsoidi kasutuselevõttu soodustas GPS, globaalne punkti asukoha määramise süsteem satelliitide abil, 1980 aastate alguses. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f. Pikem on ekvatoriaalpooltelg, lühem on polaarpooltelg. Referentsellipsoid
• Väljasirutatud pöidla ja nimetissõrme otsa kaugus • Väljasirutatud käte laius sõrme otstest sõrme otsteni • Jalalaba pikkus e kukkesammu pikkus Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus λ ja geograafiline laius φ. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid võib jagada sõltuvalt määramise viisist ning maa mudeli kujust: • geodeetilisteks • sfäärilisteks • astronoomilisteks koordinaatideks Kui geograafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega, siis nimetatakse neid geodeetilisteks koordinaatideks B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Ristkoordinaadid väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest.
lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel. Riiklik geodeetiline võrk jaguneb: Plaaniliseks I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks. Gravimeetriliseks võrguks Mareograafiliseks võrguks 14. Mis on mõõdistamisvõrgud ja milliseid mõõdistamisvõrkusid kasutatakse? Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Mõõdistamisvõrgu punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Tähtsamatel töödel betoneeritakse armatuurvaiad maapinda. Mõõdistamisvõrgu punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Koordinaatide (X ja Y koordinaat) saamiseks tuleb mõõta käigu punktide vahel horisontaalnurgad ja joonepikkused. Kõrguse koordinaat (H-koordinaat) saadakse nivelleerimise teel. Mõõdistamisvõrgu loomisel
pindasid); 2. Kujutise kvaliteedi halvenemine (tolm,suits,veeaur,valgustus,kontrast);3. Kujutise võbisemine (ei tohiks ületada 2” st. 0,1 bisektorit); 4. Instrumendi temperatuuri muutus; 5. Aluse vajumine. 13) Mis on geodeetilised algandmed? Valitud punkt, kus määratakse max. täpsusega astronoomilised koordinaadid ja teatud lähtesuuna astronoomiline asimuut ning loetakse need ühtlasi geodeetilisteks koordinaatideks ja asimuudiks. Selle punkti normaalvoi ortomeetriline kõrgus on geodeetiline kõrgus. 14. Instrumentaalsed vead nurgamõõtmisel: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfokuseerimise viga, limba ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga, teodoliidi vertikaaltelje kalle. Instrumentaalne viga paeks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse
Hälbeid Euroopa taustsustemide nimetuste tahtluhendid. Meridiaanide koonduvus ellipsoidil- nurk γ` punkti K tekitavad häired võib jagada Millist ellipsoidi kasutatakse nenede meridiaani ja läbi punkti K moodustatud punkti J gravitatsioonilisteks ja mite taustsusteemide 3Dristkoordinaatide meridiaani paralleeli vahel. gravitatsioonilisteks. Esimeste hulka taandamiseks geodeetilisteks koordinaatideks? kuuluvad Kuu, Päike ja planeetide Ulemaailmsed on ITRF ja Euroopa ETRF.Nende külgetõmbest põhjustatud häired ja Maa koord.taandam.geodeetil.koordin.-ks.kasut. GRS-80. massi ebaühtlane jaaotus sh. Lapikus. Teiste 9. Kirjelda geograaf.koordin
Maa pöörlemise tõttu, näib et ka taevaskera pöörleb näib, et tähed teevad ümber pooluse täistiiru ühe ööpäevaga 10.Geograafilised koordinaadid, tähtsamad jooned maakreal. (4.loeng) Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius . Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid võib jagada sõltuvalt määramise viisist ning maa mudeli kujust veel geodeetilisteks, sfäärilisteks ja astronoomilisteks koordinaatideks Kui geograafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega, siis nimetatakse neid geodeetilisteks koordinaatideks B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Ristkoordinaadid väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest. Ristkoordinaatide
järgi. Antud Punktid A(XA, YA) ja B(XB, YB) Leida X, Y, s, R Lahendus X = XB XA Y = YB YA s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) 12. Direktsiooninurkade arvutamine. Parempoolsed nurgad i = i-1 ± 180o i t = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 13. Riigi geodeetiline põhivõrk. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km
järgi. Antud Punktid A(XA, YA) ja B(XB, YB) Leida X, Y, s, R Lahendus X = XB XA Y = YB YA s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) 12. Direktsiooninurkade arvutamine. Parempoolsed nurgad i = i-1 ± 180o i t = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 13. Riigi geodeetiline põhivõrk. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km
Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetiliste mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi geodeetiliseks põhivõrguks, geodeetiliseks tihendusvõrguks ja geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km 2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle
Vasakpoolsed nurgad αi = αi-1 ± 180o + φi ∑φt = n * 180o – αa + αn ∑φt = 180o (n – 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetiliste mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi geodeetiliseks põhivõrguks, geodeetiliseks tihendusvõrguks ja geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km. Selle geodeetilise
Joone direktsiooninurga ja joone pikkuse arvutamine otspunktide ristkoordinaatide järgi. Antud Punktid A(XA, YA) ja B(XB, YB) Leida X, Y, s, R Lahendus X = XB XA Y = YB YA s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) Mõõdetud nurkadest. Parempoolsed nurgad i = i-1 ± 180o i t = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt. 1926-1940 rajati põhivõrk, mis oli seotud teiste Läänemeremaadega ühtseks võrguks. NL ajal rajati punkte juurde. 1991alustati uue võrgu rajamist. GPS-meetodil rajati 43 punkti, millest 3 seoti Euroopa võrguga. Järgnevalt asuti seda tihendama. GPS-iga rajati lausvõrk tihedusega 1 punkt 225 km2 kohta, vahekaugus 15 km
Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas või lõunas ollakse. Pikkus on nurk kokkuleppelisest nullmeridiaanist, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null- ehk algmeridiaaniks on suurringjoon, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus, lääne pool asuvatel aga läänepikkus. Täpsemas käsitluses jagatakse geograafilised koordinaadid- astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks. Astronoomilised määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoonte suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised määratakse geodeetiliste mõõtmistega. 4. Geotsentrilised koordinaadid Alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y- telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks ja vastupidi. 5
annaabi.ee 
