joonelineotseldige.Nugaline kasutusel siis,kui mingil pdhjuselei saajoonepikkusi m66ta (nt kaugusedsuuled)vdi on punkt M k[ttesaamatu(nt veekogus).Jooneliseotseloikepuhul ci saajooni v6tta pikematenaruleti pikkusest,seetottukasutatakseharva. peavad Viilititddeldppedes meiloleEra joontem66trniste situatsiooniabrissid, situatsioo: andmed, nwgamodtude andmed. 1 22 / Kinnisem6ddistuskaiqu arvutamne Rajata.kse tavaliselttimbermoodistatava maa-ala.Ki tegemistkatastriiiksusega, siis vdimalikult mdddakalastri piiripunkte. Tnp tuleb kinnine ktiik sidudariikliku geodeetilisep6hiv6rguga.Selleksmjatakse tavaliselteraldi sidumiskiiik
kontinentaalse õigussüsteemiga riikides, millede rahvuslike õiguskordade kujunemislugu ulatub rohkem kui 100 aastat tagasi, tunduvalt vähem lünku kui Eesti õiguskorras. Saksa, Prantsusmaa jt. Riikide juristid räägivad isegi seaduste liigsest rohkusest. Lüngad võivad olla õiguskorras kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1) Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutmisest. Kui ka üks situatsioo, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema lahendatud, kuid tegelikult seda ei ole, siis ongi tegemist ehtsa lüngaga. 2) Näiva lüngaga on tegemist, kui seadusandja polegi kavatsenud faktilisi asjaolusid lahjendada. Probleemi võib lahendada teiste analoogsete normidega. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool 3) Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid
analüüsile ja vaadata, millest need õieti koos seisavad. Teisalt, slängi ei kasutata mitte alati, vaid kindlates situatsioonides. Seega on släng teiselt poolt vaadates üks register või stiil. Kui arvestada Trudgilli tehtud eristust registri ja stiili vahel, siis eristuvad kaks slängiliiki väga tugevalt teineteisest (vt eristust eespoolt ja Trudgill 1992: 66). Sotsiaalne släng osutub üheks stiiliks (väga mitteformaalsete situatsioo- nide sõnavara), erialasläng aga eelkõige üheks informaalseks registriks. Sõnavara puhul on oluline, et verbaalne släng on eelkõige nimisõnad, ehk olulisim on mingite antud grupile oluliste nähtuste nimetamise funktsioon. Oluliselt väiksema rühma annavad verbid (Loogi Tallinna koolilaste slängisõnastiku alusel arvutatuna on nimisõnade/verbide suhe ca 80/20). Kolmanda olulise rühma moodustavad kinnisfraasid,
välja nagu mänguasjakauplus, vaevlevad sageli igavuse käes, kuna nad on ilmajäetud vanemlikust armastusest ja hoolitsu- sest. Kroonilise igavuse peletamiseks võivad liigse telerivaata- mise kõrval tekkida ka närvikõdi pakkuvad harrastused (vägi- vallatsemine, trammidega surfamine, varastatud autodega ringirallimine jne.). Sageli puudub ekstreemsetest situatsioo- nidest vaimustust tundvatel lastel armastav suhe vanematega. Liigne Lapsega suhtlemise, hoidmise ja toetamise asemel külvavad hoolitsemine piirab vanemad oma lapse üle kinkide, mänguasjade ja maiustustega. vabadust ja Tõeliselt hooliv ja armastav suhe koosneb lihtsatest asja- tekitab dest, nagu armastusväärsus, lapse kütmine, omavahel rääkimi-
mise ja toetuse oskus- mad kasutavad paljude pereprotsesside optimaalset kombineerimist või lik kombineerimine koosmõju – pole olemas ühte “imerohtu”. Tulemuslik on nõudmise ja toe- ja selle kohandamine tuse oskuslik kombineerimine ja selle kohandamine situatsioonile. Kui laps vastavalt situatsioo- nile. ei tööta piisavalt, siis on andnud efekti suurem nõudlikkus, vähendades samal ajal otsese abi pakkumist, kuid tõhustades juhendamist. Niisugustel juhtudel, kui laps on väga stressis, on abi vastupidisest käitumisest – surve vähendamisest ja suurema abi ning toetuse pakkumisest (Campbell, Ver- na, 2004). Andekate tuntud nõustaja J. Freemani kogemustele tuginedes
annaabi.ee 
