kaugused risti omakorda selle joonega, mis viib objektini. Geodeesias on üldreegliks, et mõõdetud kaugus kirjutatakse risti selle joonega, mida mõõda mõõdeti. Kui on tegemist ehitisega (majaga), siis kirjutatakse aadressile ka tema pikkus ja laius ning ehitise tüüp, mõnel juhul isegi aadress (tänav, maja number), aadressile märgitakse ka kõlvikute piirid ja nimetused. Soovitav on ära näidata ka põhja-lõuna suund. Abrissi võib koostada kas igale mõõdistuskäigu küljele eraldi või mitme külje peale ühiselt. Sobib kasutada olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest objektini ei ületa ruleti pikkust. (pilt tahvlilt) 2. Polaarviis Teodoliidi abi mõõdetakse horisontaalnurk mõõdistuskäigu külje suunas punktile viiva suunani ja kaugus seisupunktist kuni mõõdistatava punktini. Kaugust
500,0±0,3mm. Pärast ruutude joonestamist kontrollitakse nende täpsust, mõõtes sirkli ja põikmõõtkava abil diagonaalide ja külgede pikkused. Punktide kandmine plaanile ristkoordinaatide järgi.. Punktide pealekandmise õigsust saab kontrollida nii, et tuleb määrata joone ja mõlemal lehel oleva ruudu ühine külje lõikepunkti (K) abstsiss. Situatsiooni mõõdistamise plaanile kandmine. Selleks konstrueeritakse plaanile kantud mõõdistamisvõrgu joonele abrissi andmetel kolmnurga ja joonlaua abil ristsirged ning märgitakse nende pikkused vastavalt mõõtkavale. Saadud punktid ühendatakse omavahel, juhindudes abrissil näidatud joonisest ja märgitakse kontuuride sisse leppemärgid. Polaarkoordinaatidega mõõistatud punktide pealekandmiseks kasutatakse suurt goedeetilist ringmalli, mille abil saab konstrueerida polaarnurki ±5' täpsusega ja mõõtesirklit või vastavas mõõtkavas antud skaalaga joonlauda polaarkauguste märkimiseks
Silmamõõduliselt.Metsakorralduse andmete alusel. Ülestöötatud puidukoguse järgi kui raiutavat puidukogust pole võimalik või pole otstarbekas eelnevalt määrata. Neeljal viimasel nimetatud variandil tuleb hiljem metsamaterjal mõõta sammuga 1/100m2.Ülemõõtmisel ei tohi vigu tekkida.Puidukoguse määraja peab tagama täpsuse,et kordusmõõtmisel erinevus ei ületaks 15%; 4)lanki mõõta- teha langi piirid nähtavaks; 5) pindala ja abrissi koostamine- siduda kindla punktiga,orientiiriga lank,võtta asimuut,mõõta nurgad. 24. Puistu mahu määramine ülepinnalise kluppimise meetodil. Ülepinnaline kluppimine-Mingil alal mõõdetakse kõikidel puudel rinnasdiameetrid Mõõtmise viis sõltub vajalikust täpsusest: Mõõdetakse üks diameeter Mõõdetakse kaks diameetrit üksteisega risti Kõrguste mõõtmine- · Kõrguseid tuleb mõõta igale puistuelemendile Enamuspuuliigil vähemalt 10 puud
ümbruses olevad selged maastiku püsiobjekti, nagu hooned, posti, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +/- 5cm täpsusega. Punkti abrissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna sound. Oluline on ära märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abrissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. 21. Situatsiooni mõõdistamine Situatsiooni all mõtleme objekti(kõik nähtavad objektid, nii looduslikud kui tehis), mida tahame plaanile kanda. See toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. · Ristjoonte viis: Sel juhul on teljeks mõõdistuskäigu külg, mööda seda külge
postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3-4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini +-5cm täpsusega. Punkti abrissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhjasuund (N). Oluline on ära märkida ka punkti kindlustamise viis või tsentrimärgise tüüp. Abrissi koostaja kirjutab igale lehele ka oma nime ja kuupäeva. Abrissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Situatsiooni all mõistetakse kõiki nähtavaid objekte- nii looduslikke kui ka tehislikke. Situatsiooni mõõdistamine toimub iseloomulike nurkade ja külgede mõõtmise abil. Tihti on maastikul väga väikeseid elemente, mida ei saa plaani mõõtkavas kujutada (nt elektripost). Ka
Pinna nivelleerimise plaanid võivad olla eraldiseisvad või kantakse pinna nivelleerimise tulemused horisontaalmõõdistamise plaanile. Plaanide mõõtkavad on 1:500, 1:1000, 1:2000. Horisontaalide lõikevahe on kas 0,25; 0,5; 1,0 või 2,0 m. Plaani koostamine: koordinaatide võrgu konstrueerimine; ruudustiku plaanile kandmine; situatsiooni plaanile kandmine; kõrguspunktide plaanile kandmine; horisontaalide konstrueerimine; plaani vormistamine. Ruudustik kantakse plaanile abrissi järgi ja seejärel kõigi punktide asukohad märgitakse plaanile ja juurde kirjutatakse maapinna kõrgused meetrites, kui sentimeetri täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe naaberpunkti vahel on ühtlane ja seega võib horisontaalide asukohad leida interpoleerimisega. Interpoleerimist võib teha kas analüütiliselt või graafiliselt. Magistraalide meetod. Kasutatakse siis kui ruutude võrgu rajamine on võimatu
Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjut. juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimet. aluseks. Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega
Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjut. juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimet. aluseks. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega
Olenevalt nähtavusest nivelleeritakse kas iga sihti eraldi või mitme sihi punktid ühest jaamast. Iga jaam seotakse eraldi mõne sihi ja magistraali lõikepunktiga. 68. Pinnanivelleerimise arvutused. 69. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimetatakse aluseks. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega
Olenevalt nähtavusest nivelleeritakse kas iga sihti eraldi või mitme sihi punktid ühest jaamast. Iga jaam seotakse eraldi mõne sihi ja magistraali lõikepunktiga. 65. Pinnanivelleerimise arvutused. 66. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgused cm – täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimetatakse aluseks. Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega
annaabi.ee 
