Staphylococcus aureus + fakultat Lactobacillus acidophilus Bacillus anthracis + + ? fakultat Clostridium botulinum + + + Mycoplasma genitalium + + Propioonbacteriu m acnes nii ja naa Mykobacterium tuberculosis + Basidiomycota ? + + Zygomycota ? ? + Ascomycota ? + + Aspergillus + + ? + + Penicillium + ? + Cladosporium sphaerospermum kaheldav ? + Crenarchaeota + ? + +
Craig Venter USA bioloog ja ärimees Tema silmapaistvaimad saavutused on võtmeisikuna osalemine esmakordse inimese genoomi järjestamises. 2010. aastal lõi tema töörühm esimese raku, mille genoom oli tehislikult kokku pandud. Teadlased valmistasid kunstlikust DNAst uusi kromosoome, mis siirdati siis tühja rakku ning jälgiti raku paljunemist. Seda nimetatakse maailma esimeseks tehisliku eluvormi loomiseks. Teadlased kasutasid oma katses koduloomadel elava bakteri Mycoplasma genitalium geene. Venter ja ta meeskond andsid leiule nimeks Synthia. Arvamused Synthia'st "Paljunemine näitas, et tegemist on elava rakuga," selgitasid ameeriklased. "See on esimene kord, mil meil õnnestus kunstlik paljunev rakk luua. See on sünteetiline rakk, kuna selle kromosoomid on valmistatud neljast erineva aine segust,"selgitas Venter. Teadlaste arvates võivad need lihtsad kunstrakud aidata luua keerulisemaid rakukooslusi, mida saaks näiteks kasutada keskkonnasaastatusega
Ravi peavad läbi tegema kõik partnerid. Tihti ei piisa trihhomonoosi puhul ühest ravikuurist, kuna haigustekitaja on üsna ravimresistentne ehk arsti poolt määratud ravim ei pruugi haigustekitajale mõjuda. Sellepärast peab alati peale ravi lõppu uuesti kontrollima, kas ravi on mõjunud. Mükoplasmoos Ja Ureaplasmoos Mükoplasmoosi peamisteks tekitajateks loetakse mükoplasmade perekonda kuuluvaid baktereid - Mycoplasma genitalium jaMycoplasma hominis. Ureaplasmoosi peamised tekitajad on Ureaplasma urealyticum ja Ureaplasma parvum. M. genitalium on rakusisene bakter, mida peetakse sama ohtlikuks, kui seda on klamüdioosi tekitaja, ka vaevused on sarnased klamüdioosiga. Meestel võib tekkida uretriiti ja ravimata haigus võib areneda krooniliseks eesnäärme põletikuks. Haiguse diagnoosimist raskendab asjaolu, et M.genitalium nakkus on tihti ilma vaevusteta ja kroonilise kuluga. Ravimata haigus
Listeria monocytogenes + + F + + Methanococcus 0 + + + Ar Methanopyrus kandleri + + + + Ar Micrococcus + + + Ak Mycobacterium tuberculosis + + + + Ak Mycoplasma genitalium + + Myxobacter - + Nanoarchaeum equitans + + + + Neisseria - + Nitrobacter - + + + + + Nitrosomonas - + +
parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. On reeglina pinnaparasiidid. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke je sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kõripõletikke ja kopsupõletikke (aeglane kulg, algab palaviku ja peavaluga, järgneb vaevav kuiv köha). Põhiline kopsupõletiku tekitaja koolilastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. M. fermentans põhjustab gripitaolisi haigusi Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T immuunkahjustatud inimestel. Mükoplasmad
Haigustekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoeae. Haigustunnusteks ebameeldiv eritis ja valu urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust või viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • M ükoplasmoos levib sugulisel teel. Haigustekitajaks bakter Mycoplasma genitalium. Võib kulgeda täiesti sümptomitevabalt, naistel võib esineda rohkenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust, alakõhuvalu ning meestel võib esineda limane eritis kusitist või valulik urineerimine. Tüsistusena võib põhjustada emakavälist rasedust ja viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • Tr ihhomoniaas levib sugulisel teel. Haigustekitajaks algloom Trichomonas vaginalis.
Teada on mitu viiruse varianti (üks tüvedest kannab nime mamaviirus) Genoom • Genoomiks on lineaarne dsDNA, mille otste läheduses asuvad 900 bp pikkused inverteeritud korduvjärjestused. Seega on võimalik, et nakatatud rakkudes võib mimiviiruse DNA omandada ka tsirkulaarse kuju. • Genoomi mõõtmed on viiruse kohta erakordselt suured: 1,181,404 bp (võrdluseks: bakteri Mycoplasma genitalium genoom on 580 kbp pikkune). • Kodeeriv ala moodustab genoomist üle 90%, lugemisraamid paiknevad mõlemas DNA ahelas. Kokku on identifitseeritud 1262 ORF-i, mis on pikemad kui 100 koodonit, valke kodeerivad neist 911 (homolooge on leitud 194-le). • Mimiviiruse poolt kodeeritavate valguliste produktide hulka suurendab splaisingu kasutamine. Mimiviirusel on olemas:
Genitaalherpese ja süüfilise puhul on klassikaline, et haigustunnused esinevad ajuti. Genitaalherpese korral ei kujune peaaegu pooltel nakatunutest haigusnähte. 70%-l meestest ja 50%-l naistest kes põevad klamüdioosi, puuduvad sümptomid. Ka gonorröal on ilmselt aegad jooksul välja kujunenud kohastumus- vähesed või hoopis puuduvad haigustunnused annavad mikroobile võimaluse pikka aega organismis püsida. Klamüdioos, gonorröa, trihhomonoos, mycoplasma genitalium nakkus Meestel põhjustavad need haigused eelkõige kusetorupõletikku (uretriiti), mis väljendub suurenenud eritusena kusetorust, valulikkusena, ebamugavustundena kusetorus ("okastraat kusetorus") ja/või urineerimise (kusemise?) ajal. Vahel on põletikutunnused väga tagasihoidlikud, nii et ainukeseks on hommikune kusetoruava piirkonnas esinev kleepumise tunne. Nimetatud põletikulised haigused võivad meestel tüsistuda st. põhjustada põletikku eesnäärmes ja munandites.
2-0.3 µm) looduses vabalt elavad bakterid. Neil puudub rigiidne rakusein ja seetõttu võib nende kuju olla väga erinev, kerajast kuni niitjani. Võivad olla intratsellulaarsed. Võivad asümptomaatiliselt koloniseerida inimese limaskesti, kuid võivad põhjustada ka hingamisteede ja kuse-suguteede põletikke. Tähtsamad mükoplasmade ja ureaplasmade poolt põhjustatud haigused: M.pneumoniae – farüngiit, trahheobronhiit, pneumoonia, ultseratiivne stomatiit, konjunktiviit, artriit; M.genitalium- suguteede infektsioonid; M.hominis – püelonefriit, sünnitus- ja abordijärgne vaagnapõletik, vastsündinu infektsioonid; NB! Mycoplasma hominis’t on seostatud mitmesuguste urogenitaaltrakti põletikuliste haigusseisunditega, kuid tema rolli hindamisel haigustekitajana tuleb arvesse võtta väga kõrget esinemissagedust tervete inimeste hulgas. M.penetrans – letaalsed infektsioonid AIDS-i haigetel, artriit; U.urealyticum, U.parvum – koorioamnioniit, enneaegne sünnitus.
Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Mükoplasmad parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. See, et nad eukarüootses rakus parasiteerivad, teeb nad viirustele sarnaseks. Klamüüdaid ja mükoplasmad levivad mõlemad ka sugulisel teel, põhjustavad teatud
rakumembraani lipiididega. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed. Mükoplasmad parasiteerivad inimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. See, et nad eukarüootses rakus parasiteerivad, teeb nad viirustele sarnaseks. Klamüüdaid ja mükoplasmad
• Epideemiad 4-8 aasta tagant • Haigus on sagedaseim kooliealistel lastel, noortel täiskasvanutel (5-15-aastastel), täiskasvanutel harv. • Levik nasaalsekreetidega, vaja lähikontakti: klassikaaslased ja pereliikmed. • Täiskasvanud on ilmselt eelneva kokkupuute tõttu osaliselt immuunsed. • Pikk inkubatsiooniperiood ja kauakestev infektsioossus – klassis püsib haigus kuid. Genitaalsed mükoplasmad • Genitaalsete mükoplasmadega (M. hominis, M. genitalium, Ureaplasma spp) kolonisatsioon sünnil, kandlus tavaliselt ei kesta, puberteedis tõuseb taas sugulise aktiivsuse tõustes. Virulentsus. M. pneumoniae • P1 adhesioonivalk seostub epiteelirakkude ripsmete baasidega, tulemusena kaob ripsepiteel. • Toimib superantigeenina, stiuleerides põletikurakkude migratsiooni ja tsütokiinide vabastamist • Rangelt inimpatogeenne Haigused. M. pneumoniae • Kerge ülemiste hingamisteede haigus
Ise ei sünteesi sterooli, aga väiskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Ilmselt eelastel rakukest olemas, aga taandarenenud evolutsiooni käigus. Parasiitsed- väljaspool organismi kasvatamine nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad inimestel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Reeglina pinnaparasiidid, kuid näidatud, et suudavad raku sisse tungida. Hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestad, silm, söögitoru epiteel ja liigesed. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põletikud ja sigimatus. M. pneumoniae- kõripõletik ja (VÄGA nakkav) kopsupõletik. Ureaplasma urealyticum- uretriit, neeru- ja põiekivid. 15 EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS. ARHEDE ERILISED OMADUSED Eu- ja prokarüootse raku võrdlus Raku suurus Eukarüootne ca 10x suurem kui prokarüootne. Eukarüootsel on membraaniga
Sellest tulenevalt on kasutusel ka teine tähistus - N. Lisaks kontrollib 54 veel dikarboksüülhapete transporti, tolueeni ja ksüleeni katabolismi, glutamiini sünteesi, piilide, jne. sünteesi kodeerivate geenide avaldumist. Erinevate bakterite genoomide analüüsi põhjal võib väita, et 54 on levinud paljudes bakterites, ka graam- positiivsetes (näit. B. subtilis), puudub aga kõrge G + C sisaldusega bakterites Mycobacterium tuberculosis, Rickettsia prowazekii, Mycobacterium genitalium ja M. pneumoniae. Erinevalt 70-tüüpi promootoritest on 54-tüüpi promootorite järjestus märksa enam konserveerunud: järjestus TGGCAC-N5-TTGCa/t paikneb regioonis -26 kuni -11, kusjuures GG ja GC vahelist kaugust (10 bp) ei tohi muuta. Erinevalt 70-st on 54 võimeline seonduma promootoriga ka ilma RNA polümeraasi koostisesse kuulumata. 54 võimaldab RNA polümeraasil seonduda spetsiifiliselt promootoriga, kuid sellest ei piisa avatud kompleksi tekkeks
Kinnitumine abistab kromosoomi segregeerumist tütarrakkudesse. Kromosoom on bakteritel erineva pikkusega. On täheldatud, et parasiitsetel ja sümbiontsetel bakteritel on väiksem kromosoom kui vabalt elavatel bakteritel. Näiteks Pseudomonas putida mullabakter 6 181 863 bp 5516 geeni Escherichia coli soolestiku kommensant 4 639 211 bp 4279 geeni Helicobacter pylori imetajate mao patogeen 1 667 867 bp 1576 geeni Mycoplasma genitalium imetajate patogeen 580 074 bp 480 geeni Kromosoomi struktuur ja pakitus sõltub bakteri kasvukiirusest. Kui E. coli kasvab kiiresti ning rakk sisaldab 4 8 kromosoomi, on kromosoomne DNA tugevasti pakitud ning DNA lokaalne super-spiraliseeritus varieerub tugevasti. Samas aeglaselt kasvavates rakkudes, kui bakteris on 1 2 kromo-soomi, pole kromosoom tugevalt pakitud ning on suhteliselt struktuuritult üle kogu tsütoplasma.