perekonnas, näiteks vanemate armastuse ja hoolitsuse puudumist, ükskõiksust nende suhtes, ebatavaliselt julma kohtlemist, karistamist ning üksindust.(Slik, 2000) Nõukogude tuntud psühhiaater O.Kerbikovi järgi defineeritakse kaasasündinud psühhopaatiat ja omandatud psühhopaatiat. Kaasasündinud psühhopaati puhul on tegemist, kas geneetiliselt edasiantud häiretega,looteeas või sünnituse käigus tekkinud häiretega peaaju tegevuses. Epidemioloogiliste-genealoogiliste uuringutega on leitud, et perekondades, kelle liikmete seas on vaimuhaigeid, on ka märgatavalt rohkem psühhopaate. Seega on psühhopaatia korral ilmselt tegemist geneetiliselt edasiantava üldise eeldusega peaaju haigestumiseks, selle konkreetne vorm aga sõltub peamiselt elu jooksul toimunud faktoritest. Esimeste eluaastate jooksul saadud kahjustused (aju- ja ajukestapõletikud, traumad, mürgistused ja toitumishäired) võivad samuti põhjustada funktsionaalseid
17 saj, saadi andmeid kirikumeerikutest ( sünnid, surmad, abielud). Vakuraamatutest ( andmed talude kohta). 18 saj samad, aga ka hingeloenditest, mida peeti pearahamaksu arvestamiseks. 19 saj. Lisandusid vallaüksuste nimekirjad. 20 saj linnade ja valdade liikmete nimekirjad. Sugukond on ühistest esivanematest põlvnev liikmeskond. Eugeenika- õpetus inimkonna põrilike omaduste parandamisest. Eesti genealoogia- Alates pärisnimede panemisest levis genealoogiliste andmete kogumine ka lihtrahva hulgas. Genealoogia jälgimine pakkus huvi ka meedikutele, kes jälgisid pärilikke haigusi. Ilmunud on uuringuid ka trükis. Ajalooline geograafia def ja põhimõisted- on ajaloo ja geograafia piiriteadus, uurib eri maade ja territooriumite minevikku käsitlevat füüsilist, majanduslik-poliitika ja ahvastikugeograafiat. Selgitab looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Uurimisel kasutatakse kaarte, kroonikaid, reisikirjeldusi. Kaart- maapinna üldistatud ,
sõnavaras. panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle. 58 59 Võib-olla ei pärinegi uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on geneetika andmeid võtta keelte genealoogiliste suhete tõestami- muutunud sarnaseks pikaajalise tiheda omavahelise kontakti sel aluseks. tõttu. Teiste sõnadega, eel-läänemeresoome keel, eel-volga keel, eel-hansi keel ja eel-ungari keel ei olnudki omavahel sugulased, kuid muutusid mingil ajaperioodil tihedate kontaktide tõttu omavahel lähedaseks ja moodustasid nn keeleliidu (peatükk 4).
Rooma õiguses eristati ka võimusugulust, mis hõlmas kõiki ühe perekonnapea võimule alluvaid isikuid. Vanemad vanemate, nende vanemate, viimaste vanemate jne põlvkondade kaugust ja seost isikuga, kes on uurimuse objektiks. Põlvkond e. generatsioon sugupõlvede järjestus genealoogias , mis seotud sigimissidemetega nt vanemad, lapsed, lapselapsed, jne. Ka samaaegselt elavate teatava liigi esindajate kogum. Põlvnemislugu kirjeldus isiku põlvnemisest, harilikult genealoogiliste tabelite või nimistute kujul ühes juurdekuuluva tekstiga . Põlvnemistabel mitmesugused genealoogilised tabelid, kitsamas mõttes eellasjadakondade tabel. Tüvikond tüvivanemaist põlvnev kogu isikuid, kes on omavahel kas otse või külgsuguluses teatava astmeni. Tavaliselt võetakse tüvikonna vaatlemisel arvesse ainult meesisikud. Tüvivanemad vanim teadaolev esi ehk tüviisa ja esi ehk tüviema, keda seob päisnikuga otsene põlvnemisahel
Rooma õiguses eristati ka võimusugulust, mis hõlmas kõiki ühe perekonnapea võimule alluvaid isikuid. Vanemad vanemate, nende vanemate, viimaste vanemate jne põlvkondade kaugust ja seost isikuga, kes on uurimuse objektiks. Põlvkond e. generatsioon sugupõlvede järjestus genealoogias , mis seotud sigimissidemetega nt vanemad, lapsed, lapselapsed, jne. Ka samaaegselt elavate teatava liigi esindajate kogum. Põlvnemislugu kirjeldus isiku põlvnemisest, harilikult genealoogiliste tabelite või nimistute kujul ühes juurdekuuluva tekstiga . Põlvnemistabel mitmesugused genealoogilised tabelid, kitsamas mõttes eellasjadakondade tabel. Tüvikond tüvivanemaist põlvnev kogu isikuid, kes on omavahel kas otse või külgsuguluses teatava astmeni. Tavaliselt võetakse tüvikonna vaatlemisel arvesse ainult meesisikud. Tüvivanemad vanim teadaolev esi ehk tüviisa ja esi ehk tüviema, keda seob päisnikuga otsene põlvnemisahel
keelustamisele, ei saavutanud punavõimud oma eesmärki - anastatud alade inimeste kosmopoliitideks muutmist. Pigem vastupidi, sõjajärgsel perioodil, kuni tänapäevani, tegeles sugukonnauurimisega järjest suurenev arv üksikisikuist uurijaid, kes kogusid andmeid oma sugukonna kohta (Kurro 1998). Sugukonnaloolises uurimistöös ning sellega kaasnevas tegevuses hakkasid ilmnema olulised muutused 1980. aastate teisel poolel, eriti "laulva revolutsiooni" päevil. Ajakirjanduses avaldati genealoogiliste uurimuste allikaid, metoodikat ning vormistamist käsitlevaid kirjutisi. Agaramad uurijad hakkasid korraldama sugukondade kokkutulekuid, kuhu kogunes sadu hõimlasi. Tihenesid kontaktid üksikuurijate vahel. Tekkisid sidemed välismaa genealoogiahuvilistega ja nende seltsidega, Soomes ja Rootsis, väliseestlaste kaudu ka muudes maades (Kurro 1998). 1990. aastal moodustasid suguvõsauurijad Eesti Genealoogia Seltsi, mis oma põhikirja järgi loeb end 1931
Hübridisatsioon Rekombinatsioon 19. Iseloomustage homoloogsete geenide tüüpe (orto-, para- ja ksenoloogsed geenid). Milliseid neist eelistatakse fülogeneesipuu konstrueerimisel ja miks? Ortoloogsed geenid on homoloogsed geenid, mis on tekkinud liigitekke teel ühisest eellasgeenist. Ehk geenid kahest eri liigist, mis pärinevad ÜHEST geenist nende liikide viimases ühises eellases. Liikidevaheliste genealoogiliste suhete rekonstrueerimiseks tuleb võrrelda ortolooge. Paraloogsed geenid on homoloogsed geenid, mis on tekkinud eellasgeeni duplitseerumise tulemusel. Paraloogid on samast liigist pärit järjestused, millel on üks ühine eellane. Vt küs.10. Ksenoloogsed geenid on homoloogsed geenid, mis on tekkinud horisontaalse geeniülekande tulemusena. DNA evolutsiooni mudelid 20. Mis on DNA järjestuste mutatsiooniline küllastumine ja
võrra vähemaks. Kui viimased 2 alles jäänud liini ühinevad, oleme jõudnud MRCAni. Intensiivsem triiv tähendab, et fikseerumine saabub keskmiselt rutem. Järelikult peab väikese Ne-ga populatsiooni indiviidide viimane ühine eellane olema hiljutisem, kui suure Ne-ga populatsiooni oma. P(koalestsents, eelmises põlvkonnas) = 1/2Ne 4. Kuidas arvutada keskmist oodatavat TMRCA ehk puu sügavust, kasutades suhtelist aega populatsioonisuuruse suhtes? Miks on genealoogiliste puude kõrgusel suur hajuvus? k liini seas leiavad 2 liini ühise esivanema (1 koalestsents = liinide arv väheneb 1 võrra) keskmiselt aja t(i) jooksul: Generatsioonides t(i) = 2*2N/(k*(k-1)) 2N ühikutes t(i) = 2N/(k*(k-1)) Keskmine TMRCA ehk puu sügavus: Generatsioonides: 2N ühikutes: TMRCA = 2*(1-1/k) Kui koalestsentsi tõenäosus igas põlvkonnas on 1/2N, siis keskmiselt tuleb
sagedus on 1/10-le, siis ooteaeg on 10 aastat. Koalestsentside sagedus= tõenäosus, et kahel geenil on eelmises põlvkonnas ühine eellane. Kuna koalestsentsi tõenäosus igas põlvkonnas on 1/2N, siis keskmiselt tuleb oodata 2N põlvkonda kuni kaks liini koalestseeruvad. Valem: P=1/2Ne 4. Kuidas arvutada keskmist oodatavat TMRCA ehk puu sügavust, kasutades suhtelist aega populatsioonisuuruse suhtes? Miks on genealoogiliste puude kõrgusel suur hajuvus? Natalja Sellepärast, et viimane koalestsentsiaeg on pikk ja jaotuvus on ebasümeetriline. Lisaks on usaldusintervall 95%, mis annab Ne-le väga laiad piirid, mis muudabki genealoogilise puu hästi hajusaks. 5. Kirjelda liinide koalestseerumist populatsiooni kasvamise/kahanemise korral! Kuidas see mõjutab genealoogia puu kuju? Natalja Keskmine aeg, mis kulub esimese koalestsentsini k liini puhul, on 2N/((k(k-1)/2). Populatsiooni suurenedes see
aastal ooberstiks. 1679. aastal läks ta erru ja kümme aastat hiljem kanti ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlimatriklisse (rootsi k. Bock från Lahmes). Et ta suri pärijateta, läks mõis tema vennale Anton Johannile (u 16201685). 1747. aastal arvati Lahmuse mõisaomanik Liivimaa aadlimatriklisse. EAA, f. 854, n. 3, s. 441, l. 2 Väljakirjutus Eestimaa Ülemmaakohtule saadetud 19. märtsi 1664 supliigi lisast Eestimaa rüütelkonna arhiivi matriklikomisjoni toimikutesse kogutud genealoogiliste materjalide seas on väljakirjutus kohtudokumendist, kus Wilhelm Bock oma ema Elisabeth Klodti nimel kinnitab, et tema isa Heinrich Bock on müünud talupoeg Reinu koos viimasele kuuluvaga 100 riigitaalri eest Claus Brackelile. Talupoegade pärisorjusliku sõltuvuse üks vorm oli talupoegade müümine maast lahus. Seda esines Eestis nii orduajal kui ka Rootsi ja Vene ajal, aga see ei kujunenud massiliseks. Talupoegi ostetimüüdi nii teoorise tööjõu
annaabi.ee 
