,,Isapoolne suguvõsa" Hüpotees · Kui kaugele ulatuvad teadaolevad juured ? · Kui suureks paisub isapoolse suguvõsa puu ? Eesmärgiks on anda ülevaade minu isapoolsest sugupuust, analüüsida ning tuua välja eripärasused. Teoreetilises osas kavatsen rääkida genealoogiast: · toon välja selle arengu läbi ajaloo ka Eestis · erinevad andmeallikad (kirikuraamatud, hingeloendid jne.) · tänapäevane olemus Praktilises osas räägin oma suguvõsa meesliini pidi esivanemate elulugudest, kus käsitlen sünni- ja surmaaegu, abielusid, lapsi, elukohti ja ameteid. Suurem osa andmeid pärineb minu vaarisa poolt kirja pandud tekstidest. Uurimistöösse kindlasti tulevad ka intervjuud mu isa, isapoolse vanaemaga ja isapoolse vanatädi tütrega
"Ajakohatud vaatlused",1876 "Inimlik-üliinimlik" (Menschliches, Allzumenschliches),1878 "Koidupuna" (Die Morgenröte),1881 "Lõbus teadus" (Die fröhliche Wissenschaft),1882 "Nõnda kõneles Zarathustra" (Also sprach Zarathustra),1883-1885;1892 (eesti keeles 1932, 1993 ja 2006, tõlkinud Juhan Palla, järelsõna Johannes Semper) "Sealpool head ja kurja" (Jenseits von Gut und Böse),1886 "Moraali genealoogiast" (Zur Genealogie der Moral),1887 "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888 "Puuslikehämarus" (Götzen-Dämmerung), 1889 "Antikristus" (Der Antichrist),1895(eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane", tõlk. U.L, 2002 pealkirjaga "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, 2007 "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, kommentaarid ja järelsõna Jaanus Sooväli) "Nietzsche contra Wagner", 1895 "Võimutahe" (Der Wille zur Macht),1901
Hääleta: + (0) -- Lisas Kribu Lisa enda lemmikutesse Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Märksõnad: inimene, armastus,soov, soovid Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine. Kaastunne on see, mis võib inimestes tekitada ebakindlust ja hirmu.("Moraali Genealoogiast", 1887) Märksõnad: religioon, filosoofia Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas mathis Lisa enda lemmikutesse Taevas pole ühtegi huvitavat inimest. Märksõnad: taevas Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (-1) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Õnnetud abielud ei teki mitte armastuse, vaid sõpruse puudumisest. Märksõnad: õnnetu_abielu,abielu, sõprus Kategooria: Abielu, perekond ja kodu Tõlked: puuduvad
· "Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie), 1872 · "Ajakohatud vaatlused", 1876 · "Inimlik-üliinimlik" (Menschliches, Allzumenschliches), 1878 · "Koidupuna" (Die Morgenröte), 1881 · "Lõbus teadus" (Die fröhliche Wissenschaft), 1882 · "Nõnda kõneles Zarathustra" (Also sprach Zarathustra), 1883 - 1885 ; 1892 (eesti keeles 1932, 1993 ja 2006) · "Sealpool head ja kurja" (Jenseits von Gut und Böse), 1886 · "Moraali genealoogiast" (Zur Genealogie der Moral), 1887 · "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888 · "Puuslikehämarus" (Götzen-Dämmerung), 1889 · "Antikristus" (Der Antichrist), 1895 (eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane" ja 2002 pealkirjaga "Antikristus") · "Nietzsche contra Wagner", 1895 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1901 · "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1906 · "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse", 1908 (eesti keeles 1996) Üliinimene (Übermensch)
b. Hesiodos (u. r. saj. e. kr.); - Tööd ja päevad püüab vastukaaluks Iliasele ja Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm loodud. Theogonia kujutas endast jutustust universumi ja jumalate põlvkondade loomisest c. nende visioon jumalatest, jumalate genealoogiast ja inimkonna algusest (Hesiodose theogonia ja Prometheuse lugu). i. Homeros Zeus pole loodusnähtus, vaid isiksus, kes elab juba tsivilisatsiooniteele asunud maailmas ning määrab selle, mis hea ja mis halb. Vajaduse korral karistab, abistab või tunneb kaasa. ii. Hesiodos vaesest perest -> vaene vajab õiglast jumalat. Zeus kinkis inimestele õigluse
uurimus jätkuprojekt sugupuud saab internetis pidevalt sugupuu liikmete poolt täiendada ja läbi intervjuude saaks veelgi rohkem teada erinevate inimeste elust-olust. Allikad Erelt, P. (2000, august 31). Eestlaste mõistatuslik päritolu. Eesti Ekspress. [2006, aprill 15] Genealoogia. (1988). Eesti nõukogude entsüklopeedia. 3. kd. Tallinn. 131-132 Intervjuu Virve Kännuga (kirjalik digitaalne fail) Kurro, K. (1998) Genealoogiast läbi aegade. Genalogus nr 1. [2006, märts 15] http://www.genealoogia.ee/Ajalugu/ajalugu.html Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio Puss, F. (2000). Genealoogia põhiallikad Eestis [ 2006, märts 8] http://www.genealoogia.ee/Abimaterjal/allikad1.html Puss, F. (1996-2006). Millest alustada suguvõsa uurimist? [2006, märts 15] http://www.isik.ee/algus.html Reintam, E. (2006). Harjumaa Reintamite sugupuu: uuringutest. [2006, aprill 29] http://www.hot.ee/ereintam/sugup
1980. hakkasid ilmnema olulised muutused aastate teisel poolel, eriti "laulva revolutsiooni" päevil. Ajakirjanduses avaldati genealoogiliste uurimuste allikaid, metoodikat ning vormistamist käsitlevaid kirjutisi. 5. mail 1990.a. Eesti Genealoogia Seltsi (EGS) asutamine. asutatud selts loeb end esimese EV ajal tegutsenud Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi ja Genealoogia Toimkonna õigusjärglaseks, ning peab oma ülesandeks Eestis genealoogiast huvitatud isikute huvi oma põlvnemise, päritolu ja sugukonnaloo uurimise vastu, aitamaks tunnetada eesti rahva mälus põlvkondadevahelist järjepidevuse tunnetamist, seotust oma sünnimaaga, oma rahvuse ja keelega, seltsi eesmärgid on patriootilikku laadi. Eesti Genealoogia Seltsi koduleht on http://www.genealoogia.ee/ 14. Ajalooline geograafia on ajaloo ja geograafia piiriteadus, uurib eri maade ja piirkondade teatud ajajärkude
hakkasid ilmnema olulised muutused aastate teisel poolel, eriti "laulva revolutsiooni" päevil. Ajakirjanduses avaldati genealoogiliste uurimuste allikaid, metoodikat ning vormistamist käsitlevaid kirjutisi. 5. mail 1990.a. Eesti Genealoogia Seltsi (EGS) asutamine. asutatud selts loeb end esimese EV ajal tegutsenud Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi ja Genealoogia Toimkonna õigusjärglaseks, ning peab oma ülesandeks Eestis genealoogiast huvitatud isikute huvi oma põlvnemise, päritolu ja sugukonnaloo uurimise vastu, aitamaks tunnetada eesti rahva mälus põlvkondadevahelist järjepidevuse tunnetamist, seotust oma sünnimaaga, oma rahvuse ja keelega, seltsi eesmärgid on patriootilikku laadi. Eesti Genealoogia Seltsi koduleht on http://www.genealoogia.ee/ 14. Ajalooline geograafia on ajaloo ja geograafia piiriteadus, uurib eri maade ja piirkondade teatud ajajärkude
Inimese eesmärk on ühineda loodusega, leida oma koht oleva tervikus. Loodus ja füüsiline reaalsus oli kreekalikus 16 mõttes aga kõike hõlmav protsess, ka inimesi ja jumalaid. Inimest ei eritletud, kui looduse vaatlejat, nagu uusaegne loodusteadus seda teeb. 8 & 9 10). Foucault, Michel 1990 Seksuaalsus ja üksindus Vikerkaar 3/ 63-67 Foucault, Michel 1996 1983 Eetika genealoogiast Vikerkaar 8–10/ 192-204 ja 92–99 (KÜSIMUS: Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ) MICHEL FOUCAULT (1926 - 1984) on samuti kontinentaalne filosoof, tuntud ühiskonna institutsionaalsuse kriitika poolest, võimu, iha, seksuaalsuse, identiteedi ja vaimuhaiguste uurimise poolest. Pealisülesandeks tõe ajaloolisuse kirjeldamine, tõe muutlikkus konkreetsetes inimelu valdkondades
nuseid (tunnuse seisundeid), vaid lihtsalt tunnuse seisundeid (või tunnu- seid). Transformeeritud kladismi võib käsitada kui kladismi ilam ajalise dimensioonita. Tegelike süstemaatikute juures see suund märgatavat poole- hoidu võitnud pole. 11. Evolutsiooniline süstemaatika. Feneetiline ja fülogeneetiline süste- maatika taotlevad klassifitseerimist (süsteemi loomist) lähtudes kahest erinevast ja mitteühilduvast seisukohast: (üldisest) sarnasusest ja takso- nite genealoogiast (põlvnemisest). Süstemaatikute üldiseks ideaaliks on ikka olnud ühe, kõikearvestava ja universaalse süsteemi loomine, mis talle- taks endas informatsiooni nii sarnasuse kui ka suguluse kohta. Sageli tsi- teeriti varem Gilmoure'i ja Waltersi poolt ideaalile viitavat väljendit 30 «üldotstarbeline klassifikatsioon» (general-purpose classification), mille aluseks temal oli küll feneetiline lähenemisviis
Eluloost vaid niipalju, et oli viie-aastane, kui ta isa suri, seejärel kasvas üles naiste seas, kelleks olid ema, õde ja vanaema. Sai hea hariduse, õppis Bonni ülikoolis usuteadust ja klassikalist filoloogiat, et polnud amatöör ei usuasjades ega ka selles, mis puudutab keeleteadust. Eriti tugev oli kreeka keeles. Eesti keeles on Nietzsche teostest olemas Nõnda kõneles Zaratustra, Ecce Homo ja midagi võibolla veel, poliitilise mõtlemise vallast on kõige olulisem teos Moraali genealoogiast. Nietzsche filosoofia Nietzsche on veendunud, et inimesed on võimetelt vägagi ebavõrdsed ja õige ühiskond peab sellest ka lähtuma. Nietzsche meenutab ka Machiavellit, kes samuti püüdis kõiki asju välja öelda, nii nagu nad on, kuid Nietzsche on veelgi radikaalsem, ta leiab, et moraalne poliitika toonud inimkonnale vaid häda ja viletsust, on nõrgestanud tugevamaid inimesi ning muutnud nad teovõimetuks, mis on väga halb.
kus kajavad vastu teisikud. Kirjandus on keelelise väljendaja surm. 32 ? Foucault 2000 Mis on autor Vikerkaar 11 12 Autori mõiste kujutab endast tähtsat individualiseerimishetke teadmiste kirjanduse, samuti filosoofia ja teaduse ajaloos.Mis on autor? Kas kõik, mida üks kirjanik on endast mahajätnud on teosed, kaasaarvatult ka mustandid jne. Foucault, Michel 1996 1983Eetika genealoogiast Vikerkaar 8 10/192 204 ja 92 99 Foucault, Michel 1990 Seksuaalsus ja üksindus Vikerkaar 3/ 63 67 Lipping, Jüri 1999Uus kostmine vanale küsimuseleAkadeemia 4/ 688 710 Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. UUSAJA FILOSOOFIA XVIIXX sajandSaab alguse Inglismaalt seoses tööstusliku pöördega. Algusega on kõige tihedamalt seotud Francis Bacon. Tööstusliku pöördega koos muutusid mõtted ja ühiskond.Inimesesse hakati suhtuma mite kui üksik indiviidi vaid kui
annaabi.ee 
