leppimine, kui aga mitte, siis lõppeb konflikt lõhenemisega. Turneri kõrval on praegusaja pöördumised performatiivsuse poole saanud antropoloogiast teisigi mõjutusi, eelkõige erinevatest rituaaliteooriatest. Rituaali mõistele, mis lühidalt öeldes tegeleb tavaelust eraldatud sfääriga, pakub 1950. aastate teisel poolel Milton Singeri käibele toodud „kultuurietendus“ (cultural performance). Kaljundi mainib siinkohal ära Clifford Geertzi, kes ei otsinud performatiivsust ainult erakordsetest, vaid ka väga rutiinsetest olukordadest ning leidis, et kultuuri kui sümboolse märgisüsteemi toimimisel on oluline koht n-ö õpitud käitumisel laiemalt: ka igapäevaellu kätketud sümbolismil, näiliselt triviaalsel rutiinil ja argirituaalidel on oluline koht erinevate maailmavaadete, eluhoiakute ja tähenduste loomise, edasiandmise ja säilitamise juures.
kõrgkultuuri (Matthew Arnold). Elitaarse kultuurikonseptsiooni kriitika suuna eestvedajaks sai peale II MS Birminghami koolkond, kes andis kultuurile laiema tähenduse. Koolkond seadis eesmärgiks uurida kõiki kultuurivorme. Kultuur sai igasuguse (tähendusliku) inimtegevuse üldnimetajaks. Kultuur muutub “tavaliseks”. 1970.-1980. aastate üheks kaalukamaks kultuurimõtestajaks peetakse ameerika antropoloogi Clifford Geertzi, kes võrdleb kultuuri tekstiga, mis koosneb kultuurisõltelistest sümbolitest, mida antropoloog peak püüdma “lugeda” ja tõlgendada - neid “tihedalt kirlejdama”. Sellist kultuurikäsitlust võib nimetada semiootiliseks. Kultuur koosneb “sotsiaalselt väljakujunenud tähendusstruktuuridest”. Tartu-Moskva koolkonna semiootikud, eesotsas Juri Lotmaniga kujundasid välja teooria, milles kultuur on kui kollektiivne mittepärilik mäli, mis avaldub teatava
võimalik kõrvale jätta või mõne positiivse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess selline, mille käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning selle käigus toimub eelarvamuste revideerimine. See on aga tsükliline protsess, eelarvamused tühistatakse või kinnitatakse tõlgendamise mitmendal ringil hermeneutilise struktuuri selginemise tõttu, Geertz, Clifford - ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogiaesindaja; Geertzi arvates on kultuur sümbolilises vormis väljendatud päritud mõistete süsteem, mille abil inimesed suhtlevad, põlistavad ja arendavad oma teadmist ja suhtumist elusse. Kultuuri funktsiooniks on omistada maailmale tähendus ja muuta see mõistetavaks. Antropoloogi rolliks on püüda, mööndes täieliku edu võimatust, iga kultuuri juhtivaid sümboleid tõlgendada. Gramsci, Antonio - Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Üks tuntumaid marksistlikke
dokumenteerimine 3. Ähmased žanrid’ (blurred genres) (1970-1980) Iseloomulik on erinevate žanrite ja teooriate paljusus Eesmärgid: võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine (H.Becker (1977). Sociological Work) Õpiku formaadis Positivistliku ja naturalistliku paradigma alusel sündinud põhistatud teooria edasiarendamine (Corbin ja Strauss) Sotsiaalantropoloogias ilmus Clifford Geertzi uus vaade etnograafiale – interpreteeriv etnograafia Uus žanr – teaduslik esse 6 Autor muutub nähtavaks 4. Reaalsuse representeerimise kriis Kahtlus reaalsuse ‘objektiivse’ dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine Kolmekordne kriis: isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus
◦ Esimeses osas analüüsitakse külaelanike elukeskkonda, võimustruktuure, majandamisja eluviise. ◦ Teises osas käsitletakse külaelanike armastuse ja abielu arusaame, seksuaal- ja pereelu, hoiakuid naistesse, lastesse ja vanuritesse, nagu ka nende maailmapilti – aja ja ruumi tajumine, looduse ja maagia vahekord, pühakute ja teisepoolsuse usk. Robert Darnton (sünd. 1939) • Klassikaline näide Geertzi mõjutustega ajaloolisest antropoloogiast: artikkel “Tööliste mäss. Suur kassitapmine Saint-Séverini tänaval”, mis ilmus Darntoni raamatus “Suur kassitapp ja teisi episoode Prantsusmaa kultuuriajaloost” (1984). • Üks ajaloolise antropoloogia pioneere Ameerikas. Koostöös antropoloog Clifford Geertziga pani aluse tõlgendava kultuuriantropoloogia ja kultuuriajaloo ühendamisele. • Artikkel analüüsib kirjalikult talletatud episoodi, kuidas 1730
oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Forbenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.). Kolmandaks võimaluseks võib nimetada Marxi ajaloo-käsitlust, mis on selgelt panhistoristlik, kuid erineb oluliselt Spenglerist. Sellest aga hiljem. · Jne. Geertzi lugedes saite mõningaid vastused. Millega tegeleb siis sotsioloogia? Esmapilgul on nende ühisosa suur - püüab ju sotsioloogia uurida inimeste ühiskondlike suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad. Samas tuleb siiski rõhutada sotsioloogia eripära. Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused: 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu
kultuurile, vaid kultuur areneb siseselt. Marshall Sahlins(1930), Julianne Steward. Kultuurirelativistlik koolkond Kõiki kultuure uurida erinevalt. Igale kultuurile erinev lähenemine. Melville J.Herskovits.(Boase õpilane). Eesmärgiks võimalikult erinevalt tähistada kultuuri eripärasi. Eri ühiskonnad toimivad erinevate põhimõtete järgi. Interpreteeriv antropoloogia(sümbolanalüüs, sümboolne antropoloogia, semiootiline antropoloogia). Seostub Clifford Geertzi uurimusega. 1973 – paneb oma artiklid kokku üheks kogumikuks. Kirjutab sissejuhatava peatüki. Pealkiri: „Kultuuride tõlgendamine“. Teadlane suudab tõlgendada. Väidetud on ka,et tema on antros algatanud kaose, sest tema ütles, et pole enam vaja otsida seletusi. Ja kui seletamine pole enam vajalik, anname me ju kõigile vabad käed. Saab hoopis nimetada tõlgendamiseks. Talle omistatakse ka suurte teooriate otsimise lõpetamist. Ta ütleb,et suurte teooriate aeg on läbi
seksuaal- ja pereelu, usku, maagia, looduse tajumine jne "Oma dokumentide abil oleme saanud tungida selle feodaalsuhteist koosneva pindmise kihi alla, millega varasemate aegade talupojaühiskondade uurijad tekstimaterjalide piiratuse tõttu on pidanud kaua aega leppima." ROBERT DARNTON (s.1939) Ajaloolise antropoloogia pioneer Ameerikas. Tegi koostööd Geertziga. ,,Tööliste mäss: Suur kassitapp Saint-Severini tänaval" klassikaline näide Geertzi mõjutustega ajaloolisest antropoloogiast. "Kassitapuga mõistsid õpipoisid meistri ja tema pere süüdi nende kurnamises ja kehvas toitmises, hõlbuelus, kuna trükkalid tegid ära kogu töö, süüdi trükikojast eemaldumises, süüdi selles, et meister ei tahtnud nendega koos süüa ja töötada (...). Süüdistus laienes meistrilt majapidamisele ja kogu süsteemile. Võimalik, et õnnetuid kasse süüdistades, hukka mõistes ja puues tahtsid töölised pilgata tervet
nad (kunst jne) oma elu elama. Ei usu inimese lõplikku vabanemisse. M.Weber (1864-1920) Sotsioloogia rajaja, kultuuriajaloolane (Weberi sõnul). Religioon, majandus, õigus ja võimusotsioloogias teostanud ennast. Vaevas küsimus Lääne ühiskonna käekäigust. Kirjutas 1905 ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" , 1898-1903 vaimne kokkukukkumine, 1904-1955 kirjutas oma tuntumad teosed. Weberi mõju antropoloogiale algas alles pärat II ilmasõda, nt Barthi ja Geertzi töödes. Sajandivahetusel oli aga olulisemaks Durkheimi mõju, kes oma töödega heitis negatiivset valgust evolutsionistlike antropoloogide tegevusele. Weberit huvitas üle kõige võimu mõistmine. 'Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim' Raamatus otsitakse vastuseid, miks kapitalism sündis lääne maailmas. Otsustavaks loeb sisemisi tegureid. Töö religiooni välja kujunemine tema arvates sellest tingitult. Weber keskendub võimu individuaalsetele omadustele
Keegi on kultuurne, keegi on kultuuritu. Kultuur kui enese-määratlemise alus: see on meie kultuur, meie harjumused. See eristab meid kõikidest teistest. Kõrg, rahva, olme-kultuur, enesemääratluse alus, eristavad märgid (kultuuri sokk). Kas kultuur on jagatud: kas see on ühine ja omane mingile inimgrupile? Kas kultuuri puhul on oluline grupiline tegevus, või on oluline kuidas mina üksikisikuna läbi kultuuri ühiskonda mõistan. Võtame omaks Clifford Geertzi ühe antropoloogilise: ,,Sotsiaalteadused tegelevad inimeste vaheliste suhetega, kuid kultuuri uurimised on rõhuasetus tähenduse uurimisel. Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule. Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked, kuid tähendus, mis võimule antakse on erinev.
annaabi.ee 
