Ivo Rohula, Madis Aavik, Hendry Kullamäe Õpilased Kullamaa KK November 2011 See on taim, millesse on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni Luuakse kasutades geenitehnoloogia meetodeid Geenitehnoloogiale on eelnenud mitmed geenitehnoloogilised võtted uute taimede loomisel nagu näiteks ristamine, hübridiseerimine, ploidsuse muutmine, klassikaline sordiaretus Inimkätega loodud liigid on kõik meie teraviljad, kartul, enamik köögivilju GM lubab luua keskkonna- sõbralikumaid taimi Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis arvati, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku
Selle põhjuseks võib arvata üha kiirenevat elutempot ja inimeste valesid väärtushinnanguid, kus seatakse töö tervisest tähtsamaks. Usun, et arenguruumi on riigi tervisehoiu toetamises ja inimeste enda mõttemaailma muutumises küllalt. Viimase sajandiga on meie teadus ja tehnika teinud hämmastava arengu. Me saame tänapäeval näiteks maksta oma arveid elektroonilises rahas, suhelda läbi interneti teises maailma otsas elava sõbraga ja tänu geenitehnoloogiale muuta seniseid organisme. Juba praegu tundub see uskumatu ja mõeldakse, et kaua veel see kõik areneb. Arvan, et teadusel ja tehnoloogial on arengumaad küllalt. Maailmas on ju võetud eesmärk minna üle säästlikule tootmisele, see eeldab, et on vaja välja töötada tehnoloogia, mis seda võimaldaks. Vaja on vaid harituid ja mõtlevaid inimesi, kes seda teeksid. Kokkuvõtteks olen kindel, et nüüdisühiskond pole veel jõudnud punkti, kus ei anna enam kuhugi areneda
neid, kes mõtleks, et mis saab siis kui meil pole enam looduse poolt antud võimalusi, kuidas elaksime siis edasi ning mida teevad veel meist järgnevad põlvkonnad. Kui pole loodusressursse, ei saa mõeldagi ühiskonna edasiarenemisest. Viimase sajandiga on meie teadus ja tehnika teinud hämmastava arengu. Me saame tänapäeval näiteks maksta oma arveid elektroonilises rahas, suhelda läbi interneti teises maailma otsas elava sõbraga ja tänu geenitehnoloogiale muuta seniseid organisme. Juba praegu tundub see uskumatu ja mõeldakse, et kaua veel see kõik areneb. Arvan, et teadusel ja tehnoloogial on arengumaad küllalt. Maailmas on ju võetud eesmärk minna üle säästlikule tootmisele, see eeldab, et on vaja välja töötada tehnoloogia, mis seda võimaldaks. Vaja on vaid harituid ja mõtlevaid inimesi, kes seda teeksid. Iga riik ja ka üksikisik ise peaksid väärtustama tervist. Selleks peab riik toetama tervisehoidu ja
1. Moosese raamatu 1:26 esitatud ’’valitsemise’’ mõistet on sageli väärkasutatud ning liiga sageli on tähelepanuta jäetud asja olu, et Jumal kuulutab kogu loodu ’’heaks’’, siis ei peata silmas selle kasulikkust inimestele. Seega mõjutab Jumala ja inimeste uuendatud suhe ka seda, kuidas inimesed suhtuvad ülejäänud loodusesse, sest loodu kuulub ennekõike siiski Jumalale ning on usaldatud meie kätte üksnes hoiule. Olen palju mõelnud geenitehnoloogiale ( kloonimised, kehavälised viljastamised jne.) ja sellest ka ’’kelle omad’’ me oleme, mitte ’’kes’’ me oleme. Me oleme Jumala loodud. Selles kõiges me peame nägema terviklikkust, Jumala esimene reaksioon – vaatamine- võib olla lähtekohaks ka meile. Esimeses Moosese raamatus paigutatakse inimesed keset tohutut kosmost. Astronautide tehtud pildid (1972) lasevad meil näha Maa ehedat ilu, selle haavatavust. Ka astronaudid kogesid eelkõige aukartusttunnet.
· geeniravi sõltub puude olemusest ravi mis on seotud vererakkudega(olemas kogu aeg üvirakud teisel juhul vajalik ka koespetsiifiline promootor- keeruline immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a suhteliselt edukas Parkinsoni tõve ravi ajutiliselt geenivaigistamiseks kasutatakse mikroRNA molekule. kui mikroRNA -d ühinevad mRNA-ga siis viimane lagundatakse nii saaks ravida huntingtoni haigust Geenivaigistamine on täiesti uus suund muud rakendused geenitehnoloogiale 1. molekulaargeneetiline diagnostika · enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel · DNA-kiibid võrdlus DNA lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada- saab tuvastada haigusi ja siis vastavalt määrata ravi · paljude haiguste puhul võimalik: rinnavähk, kurtus, tsüstiline fibroos, huntingtoni tõbi 2. DNA sõrmejälgede metoodika · võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust
kehtestanud täieliku GMO keelu (nt Sveits). Euroopa Liidus, seega ka Eestis, on GMO-de kasutamine ja kasvatamine lubatud, ent see on siiski rangelt reglementeeritud võrreldes näiteks USA ja Kanada üsna vaba regulatsiooniga. Euroopa Liidus suhtumine GMO-sse on üsna skeptiline. (Keskkonnaministeerium 2004.) 12 7. KOKKUVÕTE Tänu geenitehnoloogiale on inimestel võimalik kujundada neid ümbritsevat keskkonda selliseks nagu nad soovivad. Taimi muudetakse vastupidavamateks, maitsvamateks, suuremateks jne. Seda on inimene aga teinud juba miljoneid aastaid üritades parandada oma saaki säilitades eelmisest saagist õnnestunud taimede seemneid. Tänapäeval on asi aga lihtsam. Kui põllumehed ristamisel siirdasid mitmeid ja mitmeid geene, siis praegu on võimalik siirdada ainult üks soovitud geen.
Jürgen Bachli loomise tulemuseks oli helendav GM-hiir, tänu kellele sai ta maailma pressifoto võistlusel 2001. aastal teaduse ja tehnoloogia kategoorias kolmanda koha. 4 Geneetiliselt muundatud organismid 2.1. Arvamus: Ohutu Geenitehnoloogiale eelnenud sordiaretusel on õnnestunud luua mitu liiki, mida metsikus looduses ei leidu. Sellised inimkätega loodud liigid on kõik teraviljad, kartul, enamik köögivilju jne. Tegu on uute liikidega, mitte paari geeni lisamisega looduslikes taimedes sisalduvale umbes 30 000-50 000 geenile. Need inimtegevuse tõttu tekkinud uued liigid ei ole tekitanud erilisi ökoloogilisi ega meditsiinilisi probleeme. Sordiaretus piirdus enamasti samasse sugukonda kuuluvate taimegeenidega.
enneolematuid ohtusid, erinevalt muul viisil tekkinud või saadud organismidest. GMO-dest rääkides nimetatakse tavaliselt riskidena keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske, samuti eetilisi küsimusi. Neil on palju mõjuvaid vastuargumente GM-taimede loomise kohta, kuigi GMO-de reklaamist jääb sageli mulje, et tegemist on taimedega, mis on suuremad, kõrgemad, saagikamad ja sellega põhjendatakse nende vajalikkust, ei ole see päris nii. Näiteks, geenitehnoloogiale eelnenud sordiaretusel on samuti õnnestunud luua mitu liiki, mida metsikus looduses ei leidu. Sellised inimkätega loodud liigid on ju kõik meie teraviljad, kartul, enamik köögivilju jne. Tegu on uute liikidega, mitte ühe-kahe geeni lisamisega looduslikes taimedes sisalduvale umbes 30 00050 000 geenile. Need inimtegevuse tõttu tekkinud uued liigid ei ole tekitanud erilisi ökoloogilisi ega meditsiinilisi probleeme. GMO-de keskkonnaohtlikkusele on palju tähelepanu pööratud
Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. 20. sajandi algus tõi kaasa ka suuri avastusi ja leiutisi nii teaduses kui ka tehnikas. 1900. aastal esitas Hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust, ehkki DNA struktuurist ei teatud siis veel midagi, oli see teedrajav mõte. Sellega panid teadlased aluse geenitehnoloogiale. Samal ajal jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid ,,pakettide" kaupa. Ta arvutas välja selle ,,energia aatomi" suuruse ja pani talle nimeks kvant- sellega sündiski kvantmehaanika. Silmatorkavad muutused toimusid ka moes. 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktooriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, hakkas lõppema
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2
Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg päevas) täidavad
annaabi.ee 
