7. Bakterid, arhed, protistid, taimed, seened, loomad 1. Mis moodustavad populatsiooni genofondi? 2. Kuidas mõjutab erinev keskkond liigisiseselt taimi ja loomi? Too näide. 3. Paranda valed laused õigeks. · Suguline paljunemine on iseloomulik kõigile hulkraksetele organismirühmadele. · Kombinatiivne muutlikkus on ainus muutlikkuse viis mittesuguliselt sigivatel organismidel. · Pudelikaelaefekt on isendite pikaajaline suure arvukuse periood, mis põhjustab olulisi muutusi populatsiooni geenifondis. 4. Mis on bioloogilised mutageenid? Too näiteid(2). 5. Nimeta üks füüsikaline ja üks keemiline mutageen. Joonista üks oma vabal valikul. 6. Selgita pudelikaelaefekti põhimõtet. Tee joonis. 7. Ühenda paarid: 1.geneetiliselt määratud tunnus a)ameerika põlisrahval pole B- ja AB veregruppi. 2.rajaja-ehk asutajaefekt b) keskkonnast tingitud tunnuste varieerumine. 3.geeni mutatsioon c)silmavärv 4.modifikatsiooniline muutlikkus d)albinism
o Liigikaaslased (konkurents) · Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest olevusvõitluseks ehk konkurentsiks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või klimaatilistele tingimustele, kohastumine) · Kohastumine Looduliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. o Kohastumused on pärilikud Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks o Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikek, teistes aga kahjulikeks.
põhjustab tunduva mürgistusseisundi keskmise või raske joobe kujul, on alust kõnelda alkoholi liigtarvitamisest. Alkoholi pikaajaline tarvitamine võib saada harjumuseks ning nii jääb tarbijal tööl käimata ning palk jääb saamata. Nii algab allakäik oma elus ning alkoholisõltuvuse küüsist päästab vaid tõhus ravi. Teadlaste hinnangul tekitab suur hulk alkoholi põhjalikke muutusi rahva väärtushinnangutes,tervises,geenifondis ja kogu ühiskonna funktsioneerimises. 2005.aastal laekus alkoholiaktsiisist riigi eelarvesse 1,2 miljonit eurot,mis moodustas 18% riigieelarve tuludest. Otseselt alkoholi tarvitamisega seotud kulud Euroopa Komisjoni hinnangul olid haiguste ja vigastuste tõttu ligi 7 miljonit eurot.
tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma. Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kohastumused kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Kohastumused: siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg
on tekkinud umbes 4 miljardit aastat tagasi IV etapp See on inimühiskonna areng ja algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni Evolutsiooniteooria . . . on idee elu ajaloolisest muutumisest. Charles Darwin on esitanud teaduslikult põhjendatud seletuse. Darvinismi kohaselt on evolutsiooni liikumapanevateks jõududeks looduslik valik ja kohastumine uute tingimustega. Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjele tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk KOHASTUMUSED konkreetses keskkonnas suhtes. Evolutsiooni tõendid- 1) KIVISTISED E. fossiilid väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid kivimites. - Mida sügavamal asuvad, seda vanema päritoluga 2) Organismide omavaheline võrdlemine ja võrdlemine väljasurnud organismidega - Anatoomiline võrdlus ehituse võrdlemine - Embrüonaalse arengu võrdlus
...............................................17 Ideaalse populatsiooni tunnused :....................................................................................................17 Hardy-Weinbergi seaduste tõestus :.................................................................................................17 Populatsioonigeneetika seaduste rakendamine :..............................................................................17 Tegurid, mis muudavad alleelide sagedust geenifondis :................................................................17 Molekulaarbioloogia :.......................................................................................................19 Molekulaarbioloogia postulaat :.......................................................................................................19 Matriitsreaktsioonid :.......................................................................................................................19
tütarliikideks. LOODUSLIK VALIK seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. OLELUSVÕITLUS-ellujäämise ja paljunemise sõltuvus neid takistavatest asjaoludest(Darwin). Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, mürkidele jms). KOHASTUMINE-loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmade kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumused on pärilikud (nt. Kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks). Siseehituses: ujupõis. Välisehituses: varje-ja hoiatusvärvus. Füsioloogias: talveuni. Käitumises: ränne. Paljunemises: innaaeg. Kombinatiivne muutlikkus-alleelide kombineerimine sugulisel paljunemisel. Meioosis-kromosoomide ristsiire; viljastumisel-alleelide kombineerumine.
Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks 20. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 21.Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 22. Selgita kohastumuste suhtelisust. Kohastumused on suhtelised, kuna need tagavad organismi eluspüsimise ainult teatud tingimustes. Hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskonnas. Vahel ei saavutata ka täuslikkust
geenitriivi mõju. 11. Mis on pudelikaelaefekt ja kuidas see mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri? Pudelikaelaefekt on olukord, kus populatsiooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena, allesjäänud isendid panevad aluse uuele populatsioonile. Pudelikaelaefekt möödub tavaliselt 1-3 põlvkonna jooksul. Selline isendite lühiajaline väikese arvukuse periood põhjustab olulisi juhuslikke muutusi populatsiooni geenifondis. Algselt suur populatsioon taastub pärast samal asustusalal, kuid juhuslikullt muutunud geneetilise struktuuriga. 12. Mis on rajaefekt? Uue populatsiooni asutab väga väike arv isendeid, kes on pärit mõnest suuremast populatsioonist 13. Mis on: Liik- organismirühm, kuhu kuuluvad looduslike populatsioonide esindajad Bioloogiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist
Lõhestav valik toimub, kui levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad või kui osa liigist rändab teise keskkonda. Soosib äärmuslikke isendeid. Elavad fossiilid on väga pikka aega muutumatuna püsinud organismid. Nt latimeeria, hõlmikpuu Tööstuslik melanism on tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonnas. Tahmunud ouutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Kohastumine on loodusliku valiku tagajärjel tekkinud muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuurid. Nt mesilaste mürgiastel oma peamiste vaenlaste, roomajate (konnade) ründamiseks; ujupõis kaladel; varje- ja hoiatusvärvused; mimikri ehk organismi tunnuste sarnanemine teise liigiga (kameeleon, kaheksajalg, lehe välimusega rohutirts). Liik on sarnaste tunnustega organismirühm, kelle isendid annavad viljakaid järglasi ja kellel on oma levila. Selleks, et uus liik jääks püsima peab tekkima
Asumine uude keskkonda. Keskmisest kindlas suunas erinevate organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas (nt patogeensed bakterid resistentsed ravimite suhtes, tööstuslik melanism). · Lõhestav valik levialas on erinevate tingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. V6ib viia liigi jagunemiseni tütarliikideks. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Kohastumused on nt kaitsevärvused, mimikri, muutused siseehituses nt ujup6is, talveuinak, ränne, innaaeg. Geneetiline triiv.
Süstjas kehakuju, Ujumiseks uimed või loivad. Lindudel kujunenud Lendamiseks tiivad, Tühjad toruluud, Veelindudel ujulestad, Mittemärguv sulestik. Paljudel organismidel on varjekuju või värvus. Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, Liivakarva värvus kõrbeloomadel, Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, Sarnasus keskkonna fooniga. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Kohastumused on suhtelised, s.t. ei ole täiuslikud. Näiteks ühtedes tingimustes osutub kohastumus kasulikuks, teistes tingimustes kahjulikuks (varjevärvus lumevaesel talvel, mesilase mürgiastel). Liigiteke
N: pampel= põldmari+vaarikas 3) Sümbiontne- uus liik tekib kahe liigi pikaajalise kohustusliku kooseksisteerimise tagajärjel. Näiteks seeneriiki kuuluvad samblikud. Koostisliik üksi eksisteerida ei suudaks (liiga tugev spetsialiseerumine) 4) Divergentne- lahknemisega liigiteke (geograafiline, geneetiline, ökoloogiline jne) Eeldused: · Peab tekkima geneetiline pärilik muutlikkus organismirühma geenifondis · Peavad olema tegurid, mis fikseerivad seda pärilikku muutlikkust (isolatsioon, ristumisbarjäär) · Kujuneval liigil peab olema kindel elupaik e. ökoniss NB! 1. Liigi teke on protsess, mis seob mikro- ja makroevolutsiooni. 2. Liigi tekke kiirust peaks mõõtma põlvkondade vaheldumise kaudu. 3. Liigi teke on pidev protsess, mis toimub alati ja kõikjal eluslooduses. Liikide keskmine eluiga 2...10 mln aastat (palju erandeid). Liigi alamstruktuurid:
KÜSIMUS Geneetika 40 Fenotüübilt terved indiviidid inimpopulatsioonis võivad olla haiguse kandjateks. 1. Otsustage, milline on tõenäosus, et haiged on vanemate lapsed, kellel mõlemal esineb autosoomne retsessiivne defekt; vanemate lapsed, kellest üks on X-liitelise haigusegeeni kandja; vanemate lapsed, kellest üks on heterosügootne autosoomse dominantse defekti suhtes. 2. Selgitage, kuidas saab dominantne letaalne tunnus säilida inimese geenifondis? KÜSIMUS Geneetika 41 Doktor Arthur Robinson on tuntud geneetik, kes on seotud selliste pärilike haiguste uuringutega nagu tsüstiline fibroos (cystic fibrosis CF), Huntingtoni haigus (Huntington s disease HD) ja Duchenne lihasdüstroofia (Duchenne muscular dystrophy DMD). Allpool esitatud genealoogilised skeemid näitavad nimetatud haiguste esinemist mõnedes suguvõsades.
Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. 35) Mis on "elav fossiil", too näiteid. Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 36) Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 37) Selgita kohastumuste suhtelisust. Kohastumused on suhtelised, kuna need tagavad organismi eluspüsimise ainult teatud tingimustes. Hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskonnas. Vahel ei
Ökogeneetika põhiseisukohad : _______________________________ 77 Päriliku eesloodumusega haigused e. multifaktoriaalsed haigused : ___ 77 Populatsiooni geneetika : _____________________________________ 78 Ideaalse populatsiooni tunnused : _____________________________ 78 Hardy-Weinbergi seaduste tõestus : ___________________________ 78 Populatsioonigeneetika seaduste rakendamine :__________________ 78 Tegurid, mis muudavad alleelide sagedust geenifondis :____________ 78 Molekulaarbioloogia : ________________________________________ 80 Molekulaarbioloogia postulaat : _______________________________ 80 Matriitsreaktsioonid : _______________________________________ 80 Matriitsreaktsioonid jagunevad leviku alusel : ____________________ 80 Jagunevad reaktsiooni olemuselt : _____________________________ 80 DNA replikatsioon :_________________________________________ 80
Suunav valik : Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma. Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kohastumused kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. 3.Ülesanne dihübriidsest ristamisest NR 23 a.i.1. Seeneraku ehitus, seente tähtsus
Isolaat liigi põhilevilast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. Isolatsioon võib olla bioloogiline või geograafiline: *bioloogiline isolatsioon erinev paljunemisviis, erinev arv kromosoome, erinev paljunemis periood *geograafiline isolatsioon isendid üldse ei kohtu, on erinevates kohtades (jõe kalad mere kalad) Liigiteke algab organismirühma eraldumisega ehk isolatsiooniga. Geenifondis geenide kõik alleelid toimub geenitriiv juhuslikud muutused geneetilises struktuuris. Tekivad uued geenid või alleelid. Samuti toimuvad ka mutatsioonid. Mutatsiooni tagajärg tekivad uued genotüübid. Rühmas toimub ka looduslik valik, mis on evolutsiooni peamine juhtiv jõud. Isendid, kes erinevad mõne soodsa tunnuse poolest jäävad ellu ja annavad järglasi. 2.Ülesanne. Pruunijuukselistel vanematel on punapäine poeg. Milline on
paardumises. 1. Arutle, mis on peamine juhuslikku geneetilist triivi põhjustav asjaolu. Geneetiline triiv on geenialleelide sageduse muutus populatsioonis, mis on põhjustatud juhusliku valiku poolt. Ta on seda intensiivsem, mida väiksem on populatsioon. Geneetiline triiv mõjutab eelkõige valikuliselt neutraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedusi, kusjuures tema toime lõpptagajärjeks (kui ta toimib piisavalt kaua) on ühe alleeli fikseerumine geenifondis ja teiste eliminatsioon, st. ta viib populatsiooni geneetilise muutlikkuse vähenemisele ja kaole. Juhuslikkus meioosis, gameetide produkstioonis, juhuslikkus järglaste arvus 2. Millised on kaks põhilist juhusliku geneetilise triivi mudelit? Milles nad erinevad? WF Wright-Fisher- mudelis on diskreetsed mittekattuvad põlvkonnad. Iga uus põlvkond on juhuvalim vanempõlvkonnast. Eelmine põlvkond sureb. Alleeli A sageduse dispersioon järgmises põlves on pq/2N
Erinevad koeratõud, erinevad õunasordid. Riigieksamil on kõigi tõendite kohta olnud küsimusi. Sünteetiline evolutsiooniteooria Mikroevolutsioon käsitleb evolutsiooniprotsesse kuni liigitekkeni (kaasa arvatud), põhiline mikroevolutsiooniline üksus on populatsioon. Üksikisend ei evolutsioneeru. Makroevolutsioon- käsitleb liigist kõrgemate üksuste evolutsioneerumist, alates perekonnast ja lõpetades domeenidega. Mikroevolutsiooni materjaliks on populatsiooni geenifondis olemasolev geneetiline materjal ning sellega toimuvad muutused. Põhilise osa annab kombinatiivne muutlikkus, aga esmase materjali annab mutatiivne muutlikkus. Vähe mutatsioone ja kahjulik mõju/ feenifondi (rühma väliste tunnuste fond) tasemel jääb suur hulk mutatsioone varjatuks. Kui vanas keskkonnas olid muutused kahjuliku mõjuga siis uues keskkonnas võivad mutatsioonid olla, kas neutraalsed või kasulikud. Mikroevolutsiooniks piisab tavaliselt muutustest alleelide tasemel
annaabi.ee 
