HAMBAPASTAD Referaat Tartu 2009 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. AJALUGU 3. KOOSTISOSAD JA MAITSED 3.1. Aktiivsed koostisosad 3.2. Teised koostisosad ja maitsed 4. TOKSILISUS 1. SISSEJUHATUS Hambapasta on pasta või geeljas aine, mida kasutatakse koos hambaharjaga, et puhastada ja hooldada hambaid ning hoida nende tervist. Hambapastat kasutatakse, et parandada suuhügieeni ta aitab eemaldada hammastelt kattu ja toiduosakesi, vältida halba hingeõhku (halitoosi) ning omastada aktiivsed koostisosad, nagu fluoriid või ksülitool, mis aitavad vältida igemeprobleeme. Osa hambaarste soovitab hambaid harjata kahel korral päevas, kui mitte rohkem. Enamikes
vee reaktsioonil tekib väävlishape: SO2 + H2O →H2SO3 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) süsinikdioksiid + vesi → süsihape b) vääveltrioksiid + vesi → väävelhape c) dilämmastikpentaoksiid + vesi → lämmastikhape d) tetrafosfordekaoksiid + vesi → fosforhape CO2 + H2O → H2CO3 SO3 + H2O → H2SO4 N2O5 + H2O → 2HNO3 P4O10 + 6H2O → 4H3PO4 3. Vali loetelust kaks õiget. süsihape (kergesti lagunev), ränihape (geeljas aine), keedusool, väävlishape, lämmastikhape. Happevihmade põhjustajaks võivad olla vihmavees lahustunud väävlishape ja lämmastikhape 4. Moodusta õiged paarid: H2S, SiO2, SO2, H2SO4, HCl, CO2. Hape, mis saadakse gaasilise vesinikkloriidi lahustamisel vees. HCl Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4 Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel. CO2 Hape, mis tekib mädamunalõhnaga mürgise gaasi lahustamisel vees. SO2
Suuremas koguses tekitab nahaga kokkupuutel ärritust, suurtes kogustes allaneelates võib olla ka surmav. (CuOH)2CO3 ehk Cu(OH)2 x CuCO3 (Hüdroksiidi ja karbonaadi segaühend, nn hüdroksiidkarbonaat) Ainet kutsutakse tavapäraselt stabiliseeritud vask(II)hüdroksiidiks. Malahhiit on üks ilusaimaid vase mineraale, mis võib tekkida vasemaagi murenemisel.See on rohelist või sinakat värvi poolvääriskivi. Võib olla ka geeljas. Sama keemilise koostisega on vaskesemete pinnal pikajalisel õhu käes seismisel tekkiv hallikasroheline paatinakiht. Seda esineb nt vanade kirikute või raekodade tornikiivritel. Malahhiiti kasutatakse näiteks ehete valmistamisel. Usutakse ka, et see kristall on puhastava toimega, kaitstes selle kandjat negatiivse energia eest ning sümboliseerib (edasi) liikumist, muutumist ja uuestisündi. Ainet on äga laialdaselt kasutatud värvainena. See tekib puhtast vasest niiske
mustuse. · Leotus-vahasampoon tugeva talvise mustuse pesemiseks. Eemaldab asfaldi, pigi ja maanteesoola. · Vahasampoon eemaldab efektiivselt mustuse poleerides ja kaitstes auto pinda üheaegselt. · Putukaeemaldusvahend eemaldab putukad kõikidelt pindadelt. · Aknapesuvahend puhastab akendelt efektiivselt mustuse, tubakasuitsu ja putukad. Sobib kasutamiseks nii sees kui väljas. · Plastiku värskendusgeel välispindadele geeljas, eriti efektiivne auto pleekinud plast- ja vinüülosade renoveerimisaine. · Seemisnahast lapp loodusliu õliga töödeldud nahast lapp märgade pindade kuivatamiseks. Taastab värvpindade ja peeglite läike. · Vahatamiskäsn sobib vahade, plastiku hooldusvahendite jne pealekandmiseks. · Pesukäsn vormitud multifunktsionaalne autopesukäsn. Pehme osa värvpinna pesuks ja karedam osa raskesti eemaldatava mustuse eemaldamiseks.
Kui pärmseentel aga pole rikkalikult toitu ega soodsaid tingimusi, jaguneb pärmraku sisu neljaks eoseks. Sellise eoskotina elab pärmseen ebasoodsad tingimused üle. Soodsates tingimustes areneb igast eosest pärmrakk. [Lisa 1] Pärmseene paljunemine PÄRMIRAKK Väliskujult on üherakulised pärmseened [Lisa 2] ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Pärmirakku ümbritseb rakukest nii nagu ka teiste rakkudel. Raku sees on geeljas tsütoplasma ja elutähtis tuum. Pärmirakus sisalduvate keemiliste ühendite lai varieeruvus tingib ka nende laia kasutusala toidutehnoloogilistes protsessides. Neid kasutatakse ka tihi toidulisanditena. Eriti head on pärmseened kuna neis leidub palju B-vitamiini. [Lisa 2] Pärmiraku ehitus HÜPOTEES Toetudes oma eelnevale uuritule internetist arvan, et pärmiseente tegevust mõjutab küll varieeruv suhkrukogus ja temperatuuri erinevus
Keetmata kaerakliid on suurepärane magneesiumi, tiamiini ja fosforiallikas, neis on palju kaaliumi. Kliid sisaldavad ka rauda, tsinki, foolhapet, pantoteenhapet ja vaske. Toitumise seisukohalt on kaera peamine eelis selles sisalduvad lahustuvad kiudained, mis vähendavad vere kolesteroolitaset. Et kaer sisaldab auksiini ( taimset hormooni, mis soodustab taimede kasvamist) on see kasulik lastele. Eriti väärtuslikuks peetakse kaera lahustuvaid kiudaineid, millest seedesüsteemis tekib geeljas mass. Toiduenergia vabaneb sellest ühtlaselt ja aeglaselt, pikendades täiskõhutunnet kuni 4 tunnini ning vältides ülesöömist. Geelimass seob endaga just LDL-kolesterooli (nn. halba kolesterooli) ning osaleb veresuhkru reguleerimisel. Kaera peetakse väga heaks vee väljutajaks ja ka organismi puhastajaks nii jääk- kui ka mürkainetest. Kaer sisaldab B1- vitamiini, mineraalidest mangaani, magneesiumi ja fosforit. Antioksüdatiivne teravili, kus on vähe fütaate
Rakumembraani ülesanded sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle aine ja energiavahetus Passiivne transport difusioon läbimembraan, osmoos membraanivalkude poolt vahetatud difusioon Aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke Fagotsütoos tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel, suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Rakutuum DNA ja RNA geeljas, peamiselt vesi tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees kromotiin (laiali rakutuumas) – kromosoomid Raku sisemembraanistik Tsütoplasmavõrgustik – ainete süntees a) siledapinnalised – sahhariidide ja lipiidide süntees ning transport; kaltsiumioonide tagavara hoiukoht b) karedapinnalised – kanalitel paiknevad ribosoomid, millel toimub valkude biosüntees Ribosoomid
Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ning lääts kumerdub. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Vanusega lääts tuhmub. Sellist seisundit nimetatakse kataraktiks e. hallkaeks. 3. klaaskeha- silma seestpoolt täitev geeljas mass. Klaaskeha moodustab 80% silma ruumalast. Klaaskeha jääb silmaläätse ja võrkkesta vahelisse ruumi. Selle ülesanne on võtta aktiivselt osa akommodatsiooniprotsessist ning säilitada seestpoolt silma ühtlane toonus. Väikelastel on klaaskeha tugeva geelitaolise konsistentsiga, kuid täiskasvanueas algab selle veeldumine. Üle 50aastastel inimestel (ja noortel lühinägelikel) algab klaaskeha veeldumisest tingitud klaaskeha irdumine võrkkestalt
puhastamiseks ikka hõbedast tehtud otsast peenikest pulka. Hambaharja hakati aktsepteerima alles sajandid hiljem. (Ibid) 20. sajandil arendas DuPont nime kandev keemiaettevõtte välja mitmed tänapäevani kasutuses olevad polümeerid, nende seas ka nailoni. Nailon leidis kasutust ka hambaharjas, sellest tehti harjased. Sealt edasi areneski moderne hambahari. (Ibid) 9 KOKKUVÕTE Hambapasta on pastjas või geeljas vahend hammaste puhastamiseks, samuti nende tervise ning väljanägemise parandamiseks. Tänapäeval ei kujutaks enam elu ettegi, kui ei saaks hambaid vähemalt kaks korda päevas pesta, samas meie esivanemad ei pruukinud teadagi, mis asi on hambapasta ja üldse suuhügieen. Olen väga tänulik neile, kes kunagi hambapasta leiutasid ja aitasid kaasa selle arengule, mis on olnud aastate vältel hüppeline. Hambapastasid
Säilinud mõlemad eellasraku tunnused. 1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga 2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b- lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega 3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud 4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas 5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine 17. Mida nim membraani sulamistemperatuuriks Temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek(näiteks geeljas struktuur ->vedel strukt. või vastupidi) 18. Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid? Transmembraanselt, kovalentne side rasvhappe molekuli v isoprenoidse ühendiga, kovalentne side fosfatidüülinositooliga (GPI ankur), mittekov. side teiste membraanivalkudega. 19. Nimetage membraanivalkude funktsioone. Ainete transport rakkude vahel, membraani struktuuri hoidmine, signaalide
läbipaistvaks tsooniks (zona pellucida) Rebukest kaitseb munarakku mehaaniliste vigastuste eest, samuti toimib paljudel loomadel liigispetsiifilise barjäärina viljastumisel Sekundaarne munakest 7 Nt putukate munade välimine kest – koorion, toodetud follikulepiteeli rakkude poolt, kui muna areneb munasarjas Tertsiaarsed munakestad Nt valkkest e munavalge, pärgamentekst ja mineraliseerunud munakoor linnumuna puhul/geeljas kest okasnahksete, molluskite, kalade ja kahepaiksete munadel, sitke kest peajalgsete munadel, fibroosne/lubjarikas kest roomajatel Produtseeritud ema reproduktiivsüsteemi poolt, kui munarakk liigub munajuhas. 23. Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt rebukogusele ja paigutusele? aletsitaalsed (rebutud), muna praktiliselt ei sisalda rebuvalke (pärisimetajad) isoletsitaalsed (võrd-rebune), väga väikene rebu hulk on jaotunud ühtlaselt (nt
globaalses mastaabis. 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad Tsütoplasma on vesikeskkond, kus on bakteritel lahustunud peamiselt kolme tüüpi molekule: makromolekulid nagu ensüümid, mRNA ja tRNA; väikesed molekulid, mis on energia saamiseks või prekursoriteks makromolekulide sünteesimiseks; erinevad anorgaanilised ioonid ja kofaktorid. Tsütoplasmast on leitud peamiselt kolm komponenti: nukleoid, ribosoomid ja inklusioonkehad. Prokarüootide tsütoplasma on rohkem geeljas kui eukarüootidel ning tsütoplasma voolamist bakteritel ei toimu nagu on iseloomulik eukarüootidele. 19 E. coli tsütoplasma koostis balansseeritud kasvu korral. Protsent Molekul kuivmas sist Valgud
annaabi.ee 
