..lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest erinevatest perioodist ning lootekestadest ja lootevälistest elunditest. Lisaks sellele leidub ka pildimaterjali moorula, lõigastumise ja gastrulatsiooni kohta. Varane embrüogenees Embrüogeneesiks nimetatakse organismi lootelist arengut. Embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või eo moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogsetel organismidel eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon, kus kujunevad idulehed ja
platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Gastrulatsiooni tulemusena kujuneb karikloode ehk gastrula. 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni käigus? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo-idulane. 12. Selgita, mis toimub järgmistel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees
Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea,
3. Kus toimub lõigustumine inimesel? 4. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? 5. Kirjelda blastotsüsti ehitust. 6. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? 7. Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded! 8. Selgita lootevee tähtsust! 9. Selgita platsenta tähtsust! Millised on platsenta ülesanded? 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? 12. Millal võib embrüot nimetada looteks? 13. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist; ektodermist ja millised mesodermist? 14. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust! 15. Kui kaua kestab normaalne rasedus? 16. Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! 17
· Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks. 11. Lootelehed: · Ektoderm välimine · Entoderm sisemine · Mesoderm - keskmine 12. Rakkude diferentseerumine arenevad erinevad rakutüübid Histogenees kudede teke Organogenees organite teke 13. Embrüot võib nimetada looteks kuskil 3. lootearengu kuul, hetkel, mis loode hakkab sarnanema sündiva imikuga. 14. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu
mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7. päeval peale viljastumist kinnitub viljastunud munarakk emaka limaskestale. 17) Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine - sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel. Selle tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. 18) Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Kui blastotsüst ei kinnitu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus. 19) Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Moodustub karikloode ehk gastrula. 21) Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? Millised organid millistest lootelehtedest kujunevad? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. · Sisemine looteleht ehk entoderm - Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud.
spermatotsüütide poolt. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile. folliikuleid stimuleeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse GnRH mõjul ajuripatsist e hüpofüüsist, stimuleerib spermatogeneesi luteiniseeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse ajuripatsist e hüpofüüsist (GnRH), indutseerib Leydigi rakke testosterooni tootma Oogenees Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt rebukogusele ja paigutusele? See teadmine teeb ka lõigustumise/gastrulatsiooni osa õppimise lihtsamaks – (märksõnad: aletsitaalne, isoletsitaalne, oligoletsitaalne, mesoletsitaalne, polületsitaalne, tsentroletsitaalne, teloletsitaalne- oska tuua näiteid loomariigist) Kogus: aletsitaalne - pole rebu (imetajad) oligoletsitaalne - vähe rebu (ainuõõssed) mesoletsitaalne - keskmiselt rebu (kahepaiksed) polületsitaalne - palju rebu (linnud) Paigutus: isoletsitaalne - ühtlaselt paigutunud rebu (imetajad) tsentroletsitaalne - rebu keskel (putukad)
näivad olevat sarnased. Sellist sarnasust on näha mitmetes närvisüsteemi arengu etappides. 1.1 Neuraalse ekstodermi eristumine: BMP/Dpp ja chordin/Sonik rajad Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades. Rajad mida mööda need valgud liiguvad on samuti putukatel ja selgroogsetel sarnased. Drosophilia gastrulatsiooni käigus selgmised rakud, mesodermi eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid Drosophilial nimetatakse neid geene, mis aktiveeritakse neutraalsel välimisel lootelehel ja aitavad rakul neuroblastiks muutuda, proneuraalseteks geenideks. Need geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid Achaete ja Scute. Imetajatel MASH1 geen (achaete-scute
Nt imetajate ja lindude hüpoblasti/ primitiivse endodermi teke. Epiboolia ehk kattumine: kui rakukiht katab teise rakukihi. Väiksemad rakud (mikromeerid) liiguvad üle suuremate (makromeerid) ja katavad need. Rakud liiguvad mitmekesi, mitte üksikult ja toimub embrüo sügavamate kihtide kinni ehitamine. Nt ektodermi teke kahepaiksetel, okasnahksetel ja mantelloomadel. Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork Konnal algab gastrulatsioon halli sirbi piirkonnast. Seal hakkavad moodustuma pudelrakud ning invaginatsioonil moodustatakse embrüo pinnal blastopoori ülahuul (ehk dorsaalne huul)
emagenoomi ühe geenipaariga (parempöörde D on dominantne vasakpöörde d üle) Vastupäeva vs päripäeva b. I ja II lõigustumine „meridionaalne“ 4 makromeeri (A, B,C, D). Lõigustumine ei ole paralleelne või risti animaalse- vegetatiivse teljega vaid nurga all, mistõttu blastomeerid moodustavad spiraalse ülesehituse. c. Embrüod läbivad vähem lõigustumisi enne kui lähevad gastrulatsiooni d. Kahe esimese lõigustumise järel on blastomeerid enam-vähem ühesuguse suurusega. Peale kolmandat jagunemist saab eristada mikromeere animaalsel poolusel ja makromeere vegetatiivsel poolusel 3) Bilateraalne (isoletsitaalne) – mõlemal poolel peegelpildis (mantelloomad- merituped, meritünnikud, ripikloomad; keelikloomad). a. I lõigustumine (meridionaalne) jagab sügoodi vasakuks ja paremaks pooleks
DNA demetüleeritakse replikatsioonil. Metüültransferaasid metüleerivad uue ahela vana ahela põhjal. Embrüonaalse arengu liikumapanev printsiib. Preformism vs epigenees.Preformism: täsikasvanud organism on miniatuursel kujul sugurakkused olemas enne viljastamist, loomishetkeks peale. Areng- kasvamine, lahtihargnemine, mitte uue tekkimine. Epigenees:täiskasvanu tunnused kujunevad de novo algselt struktuuritust massist järk järgult. Eri liikide embrüot on pärast gastrulatsiooni väga sarnased, kuigi täiskasvnaud väga erinevad. Baeri seadused. 1. Suurema loomataksoni üldised tunnused ilmnevad arengus varem kui väiksema taksoni erijooned; 2. Vähem üldised struktuurid arenevad üldisematest, järk-järgult, kuni kõige spetsialiseerumateni välja; 3. Eri liikide looted on arengu alguses sarnased, kuid muutuvad ontogeneesi edenedes üha erinevamateks; 4. Kõrgema looma loode ei ole sarnane täiskasvanud madalama loomaga vaid selle lootega. Farüngula on staadium,
sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a. trofoblastideks. Neist saab hiljem: epiblast embrüonaalne epiblast (embr endoderm, ektoderm ja mesoderm) · Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke (moorula järgus jaguneb embrüo kaheks) +vih 5. Gastrulatsioon Kirjelda linnu gastrulatsiooni · Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Primaarne hüpoblast saab alguse rakkude delaminasiooniga epiblastist. Subgerminaalsesse vaheruumi tekivad rakkude kogumikud/ saarekesed. Sekund hüpoblast mood siis, kui Kolleri sirbi piirkonnast hakkavad rakud ettepoole liikuma. Kogu hüpoblast areneb selle tulemusena, et sekund hüpoblast liigub järjest ettepoole, haarates kaasa ka rakukogumikud (prim hüpoblast).
Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks)
Krokodillidel on soomääramine seotud sellega, millisel temperatuuril hautakse mune. Võimaldab erinevates keskkondades ellu jääda. 17. Mida olulist avastas naturalist Aleksander Onufrievits Kovalevski 19. sajandi teisel poolel, mille üle ka von Baeril oli hea meel? Tema avastas, et süstikkalad ei ole tüüpilised luukalad, vaid nad on algelised keelikloomad. Samuti mantelloomade kohta, et nende mõlemate vastsetel on seljakeelik. Rajas seega gastrulatsiooni uurimise (tähtis faas embrüoloogias!), seetõttu hindas Baer tema töid kõrgelt. 18. Kirjelda E.Haeckel'i ,,Biogeneetilist reeglit" ning selle põhipostulaate.Mis on selle põhivastuolud? Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees rekapituleerib fülogeneesi. 1) Evolutsioonilistes muutustes lisandub eellasstaadiumile järk järgult uusi arengustaadiumeid ontogeneesi käigus. 2) Kui uued arengustaadiumid lisanduvad, siis eellasstaadiumite kestus lüheneb evolutsiooni käigus.
Loote alge kihistub lootelehtedeks, primitiivseks endodermiks ja primitiivseks ektodermiks. Tekib lootevesikest ja lootevesi loote ümber, võimalus lootevette irduvate loote rakkude uuringuks e amniotsenteesiks. Tekib rebukott, millest areneb arenguliselt ekstraembrüonaalne keskmine looteleht e mesoderm tulevaste vererakkude, sugurakkude, seedetrakti ja side- ja lihaskoe rakkude alge. Kolmandal arengunädalal eristub loote pea ning gastrulatsiooni käigus formeeruvad kolm primaarset lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm, millest saavad alguse kõik keha koed ja organid. 4 arengunädalal toimub organite ja organsüsteemide teke. Pea- ja seljaaju arenevad ektodermist. Sünapsite areng algab 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi. ERITUSELUNDKOND Erituselundkond reguleerib vere ja teiste kehavedelike koostist, happelisust, ruumala ja rõhku;
annaabi.ee 
