Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega; Õigus on sotsiaalse reguleerimise süsteem. Õiguse idee koosneb: - Õiglusest- igaüks saab oma osa - õiguskindlusest ehk õiguslikust garanteeritusest- selge, kindel/ võetakse kasutusele leebemad tingimused. - eesmärgipärasusest- asjade muutmisest peab tulenema seaduse muutmine Õigus tekib siis, kui sotsiaalselt on tunnetatud vajadus muuta käitumine ettenähtavaks või tagada sotsiaalsed väärtused. Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima. Õigusele on omane: - Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus
määratlustele on ühine see, et nad seavad õiguse kui normi kehtivusesõltuvusse tema loomise viisist. Õiguse sisu jääb tagaplaanile. Eriti väärib õiguspositivistide seas esiletoomist H. Kelseni ,,puhas õigusõpetus". Õigus on Kelseni järgi inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selles kogumis. 1.5. Õiguse tähistamine ja õiguse idee Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest 2) õiguslikust garanteeritusest 3) eesmärgipärasusest Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt" vaid pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu
- Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse allikad nende vertikaalse jaotuse järgi, kirjelda neid lühidalt
nõuda kohustatud subjektilt teatud käitumist. Vajalik käitumine peab tulema jällegi objektiivsest õigusest. Tänapäevane arusaam õigusest: 3. Õigus kui normatiivne info ja kommunikatsioonimeedium Selle on tänapäevane olukord juurde toonud. Infotehnoloogiaga seotud. Subjektiivse ja objektiivse õiguse reflektsioon. Nendes kõigis peab sisalduma õiglus kui õiguse mõõdupuu õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest komponendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Teise komponendi juures tuleb selgelt esile riigi roll õigusloomes. Riik annab normid välja kindla kehtestamiskorra järgi, et need oleks kättesaadavad kõigile. Samuti garanteeritakse õigust riiklike õiguskaitse- ja sunnivahenditega (kohtud, vanglad, sundtäitmine). Õigusnormi kui sotsiaalse normi alaliigi eritunnusteks ongi garanteerimine riigi poolt ning kehtestamine riigi poolt. 4.1. Normatiivne reguleerimine
6) Õiguse teooria Tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. See on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate normide sisu, töötab välja põhimõtted, doktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. (Kehtivas õiguses) Õigusteadus hõlmab kõiki teisi teadusi õigusest. 6. Õiguseidee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Põhimõtteliselt sisaldab õiguskord kahte liiki õiglust: võrdsustav ja jaotav. Võrdsustav: Igaühele oma. Valdavalt eraõiguse valdkonnas. Nt toimib see kahjude hüvitamisel. Jaotav on igaühele oma. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigusrakendava tegevusega
ü Õigus on sotsiaalne kord. ü Õigus objektiivses mõttes on kehtivate õigusnormide kogumik. ü Õigus subjektiivses mõttes on õigusnormist tulenev igaühe õigustus. 11 Õiguse idee. (Slaid 3) Õiguse mõiste ja õiguse idee puhul on meil tegemist üheliigiliste mõistetega. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: 1) õiglusest; 2) õiguslikust garanteeritusest; 3) eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste koosluse põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Nii kohtleb õigus alaealist soodsamalt kui täiskasvanut. Õigusteoorias tehakse vahet kahesugusel õiglusel võrdsustaval (ius commutativa) ja jaotaval (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas nt kahjude hüvitamisel, jaotav õiglus aga riigi suhtumises kodanikesse.
nn. isiklik süsteem, mis tähendas et igal ühiskondlikul grupil (näiteks käsitööliste tsunftil, asustatud punktil jne. vôis olla oma ôigus (ka Eesti territooriumil keskajal näit Tallinnas Lüübeki linnaôigus). 337. Millest koosneb õiguse idee? "Ius est ars boni et aequi" - ôigus on headuse ja ôigluse kunst.. õiguse idee koosneb õiglusest, eesmärgipärasusest ja õiguskindlusest. Õiguse idee koosneb kolmest pôhielemendist: 1) ôiglusest; 2) ôiguslikust garanteeritusest; 3) eesmärgipärasusest. 338. Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õigluse seos? Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni? Õiglus on inimeste kooselu pôhiväärtus. Täiuslik ôigluse definitsioon puudub tänase päevani ja vaevalt seda kunagi leitaksegi. Küll aga on läbi aegade ôigusteadlased ja filosoofid püüdnud leida ôiguse ja ôigluse vahelisi seoseid
vastab õiguse eetilisele miinimumile. Sellest järeldub, et õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue, mille tagab nende formaalne jõudmine õiguskorda. Lisaks on vajalik ka normide toime tulemuslikkus. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: · Õiglusest; · Õiguslikust garanteeritusest; · Eesmärgipärasusest. 3 3. Õiguse määratlemine4. (vt E. Raska!) Ühiskond kui iseorganiseeruv süsteem. On palju lähenemisviise, kuid kaduma on läinud peamine- tervikpilt ühiskonnast. Alustada tuleb algusest, mil inimene otsustas valida vabaduse e iseenda tarkuse ja meelevallaga kujundatava ja sellest sõltuva sotsiaalse olemise. Määratletus ja
Õiglusest – inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele , et õiglus ei esita õigusele nõuet „igaühele võrdselt“, pigem on see nõue „igaühele oma“. „Sobiva“ õiguse näiteks on kohtuniku otsus. Kohtuniku ülesanne on õigust rakendada seda, mis konkreetset kaasust silmas pidades lahendusena kõige rohkem õiglusele vastab. Aristoteles – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. Õiguslikust garanteeritusest – ehk õiguskindlus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Ootame, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Eesmärgipärasusest – õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus, eemärk on selle taotluse ideaalne kujund. Õigus tervikuna on suunatud korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Eesmärk leiab väljenduse õigusnormides. Õiguse eesmärgipärasuse saavutamiseks peab silmas pidama õiguse idee teisi komponente – õiglust ja õiguskindlust.
isiklik süsteem, mis tähendas et igal ühiskondlikul grupil (näiteks käsitööliste tsunftil, asustatud punktil jne. vôis olla oma ôigus (ka Eesti territooriumil keskajal näit Tallinnas Lüübeki linnaôigus). 351. Millest koosneb õiguse idee? "Ius est ars boni et aequi" - ôigus on headuse ja ôigluse kunst.. õiguse idee koosneb õiglusest, eesmärgipärasusest ja õiguskindlusest. Õiguse idee koosneb kolmest pôhielemendist: 1) ôiglusest; 2) ôiguslikust garanteeritusest; 3) eesmärgipärasusest 352. Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õigluse seos? Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni? Õiglus on inimeste kooselu pôhiväärtus. Täiuslik ôigluse definitsioon puudub tänase päevani ja vaevalt seda kunagi leitaksegi. Küll aga on läbi aegade ôigusteadlased ja filosoofid püüdnud leida ôiguse ja ôigluse vahelisi seoseid. Valdavalt on jôutud
kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Sellest järeldub, et õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue, mille tagab nende formaalne jõudmine õiguskorda. Lisaks on vajalik ka normide toime tulemuslikkus. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: · Õiglusest; · Õiguslikust garanteeritusest; · Eesmärgipärasusest. 2. Õiguse määratlemine. Raska: Aastatuhandete pikkune areng ei ole suutnud kujundada ühtset mõistmist, üldiselt tunnustatud arusaamist õiguse olemusest. Sotsiaalse olendina hakkas inimene oma käitumuslikes valikutes, suhtumistes teistesse juhinduma kujutlustest ning teadmistest selle kohta, mida peeti õigeks või valeks, mitte enam instinktidest. Kui käitumises ja suhetes said määravaks
annaabi.ee 
