kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2
masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2
arvelt. Atm rõhk madalam,kõrgmäestikus,õhurõhu languse tõttu väheneb hapniku osarõhk.Hüpoksia(hapnikuvähesus) tekib siis kui hapniku osarõh ei ole piisav Hb küllastamiseks hapnikuga,mägitõbi. Atm kõrgem rõhk,sukeldumisel,kõrgema rõhu all hingates lahustub N2 vastavalt osarõhule kudedes rohkem,muutusd organismis. · Gaasivahetus kopsudes-uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust.Kopsukapilaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. · Gaaside diffusioon alveoolide ja vere vahel · Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega · Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Rakkudes toimuval sisemisel e kudede hingamisel kasutatakse hapniku kõrgmolekulaarste toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil,organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse. 14
kuihingamismahu arvelt. Atm rõhk madalam,kõrgmäestikus,õhurõhu languse tõttu väheneb hapniku osarõhk.Hüpoksia(hapnikuvähesus) tekib siis kui hapniku osarõh ei ole piisav Hb küllastamiseks hapnikuga,mägitõbi. Atm kõrgem rõhk,sukeldumisel,kõrgema rõhu all hingates lahustub N2 vastavalt osarõhule kudedes rohkem,muutusd organismis. Gaasivahetus kopsudes-uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust.Kopsukapilaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Gaaside diffusioon alveoolide ja vere vahel Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. Rakkudes toimuval sisemisel e kudede hingamisel kasutatakse hapniku kõrgmolekulaarste toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil,organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse. 14
Need osarõhkude diferentsid kujutavad endast O2 ja CO2 difusiooni ja seega ka pulmonaalse gaasivahetuse "liikumapanevat jõudu". Difundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre  veri arterialiseerub. Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: gaasivahetus kopsudes e välinehingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi; gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Toiduga saadavaid aineid organism enamikul juhtudest väliskeskkonnas esineval kujul ei omasta
Hapniku transpordi seisukohast võib kõnelda sel puhul organismi hapnikuga varustavast funktsionaalsest süsteemist. Hingamise etapid: Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust; 2. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; (kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi.) 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel Kudede hingamine. Rakkudes toimuval sisemisel e. kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainere bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi.
Hapniku transpordi seisukohast võib kõnelda sel puhul organismi hapnikuga varustavast funktsionaalsest süsteemist. Hingamise etapid: Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: 1. Gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust; 2. Gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; (kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi.) 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega; 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel Kudede hingamine. Rakkudes toimuval sisemisel e. kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainere bioloogilisel oksüdatsioonil organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi.
Süstoolse vererõhu väärtuseks võttis ta nende rõhkude keskmise. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Hapniku ja CO2 transpordil on vajalik: 1. gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi 2. gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel Rakkudes toimuval sisemisel ehk kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks (nina- ja neeluruum) ja alumisteks (alates hingetorust), nende piiriks on häälepilu. Kopsu katva pleura e
ühesuunalise voolu. Lümfissoontes on lümfisõlmed, kus „filtreeritakse“ lümfi. Lisaks toodetakse lümfisõlmedes lümfotsüüte. HINGAMINE Hingamisprotsess jaguneb: ventilatsioon, gaasivahetus kopsudes (O2 kopsuallveoolidest kapillaarverre), gaaside transport veres ja gaasivahetus kudedes (kapillaarvere ja kudede vahel). 1.Kopsude ventilatsioon (sisse -ja väljahingamine) Kopsude ventilatsioon on õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Toimub tänu sisse- ja väljahingamisele. Sissehingamise eesmärk on tekitada rõhkude vahe sise- ja väliskeskkonnas. Kopsuallveoolides peab rõhk olema madalam, kui väliskeskkonnas. Selleks peab olema sissehingamislihaste (välimised ja sisemised roietevahelised lihased ja diafragma) kontraktsioon -> rindkere sisemaht suureneb -> kopsuruumi rohkem ja rõhk langeb. Väljahingamine on passiivne tegevus, sest lihased lõõgastuvad
Rõhu edasisel langusel toonid alguses tugevnevad,siis kahanevad või kaovad. Sel hetkel vastab rõhk mansetis diastoolsele ateriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. 1. gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi 2. gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel Daltoni seadus ja gaasi osarõhu arvutamine gaasisegus: P = PN2 + PO2 + PH2O PX = FX * (PB  PH2O) Henry seadus: [gaas] = /760 * Pgaas Grahami seadus: DO2 = 1/32 = 1 : 5,65 = 0, 176 DCO2 = 1/44 = 1 : 6,63 = 0,150 DO2/DCO2 = 0,176/0,150 = 1,2 Boyle'i seadus: P * V = const
Pärsib neis glükagooni ja I sünteesi ja sekretsiooni. S sünt.Ka hüpotalamuses,sealt vabaneb verre ja toimib hüpofüüsi eessagaras kui kasvuH inhibiitorH. HINGAMINE Hingamine-protsessid, mis kindlustavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel ning organismis. Gaasivahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel e. väline hingamine. Väline hingamine on protsess, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Väline hingamine toimub rindkere mahu muutuse tõttu. Pleuraõõs, inspiirium ja ekspiirium. *Pleuraõõs  rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Pleuraõõnes on atmosfääri rõhust madalam rõhk, tänu millele on kopsud väljavenitatud ja jälgivad rindkere mahu muutusi. *Inspiirium  e. sissehingamisel kontrah roided tõstavad sissehingamislihased, diafragma kuppel lameneb.
Difusiooni, filtratsiooni  ja osmoosiprotsessid läbi kapillarseina. ??? VIII HINGAMINE · Väline hingamine. Õhu kopsudes uuenemise mehhanism. Hingamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel ning organismis. Gaasivahetus väliskeskonna ja kopsualveoolide vahel e. väline hingamine. Väline hingamine on protsess, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi. Väline hingamine toimub rindkere mahu muutuse tõttu. Pleuraõõs, inspiirium ja ekspiirium. *Pleuraõõs  rinnaõõs ja kopsude pind on kaetud seroosse kelme e. pleuraga. Kopse katab pleura vistseraalne leste, rinnaõõne seinale kinnitub pleura parietaarne leste. Mõlema lestme vahel moodustub hermeetiliselt suletud pilutaoline ruum e. pleuraõõs, mis on täidetud seroosse vedelikuga