m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.
Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust väljuvate gaaside reaaktivjõud tõukab mootorit edasi. Gaaside väljavoolamisel mootorist rõhk põlemiskambris väheneb. Kui rõhk on muutunud põlemiskambris väiksemaks kui difuusoris, avaneb klapp uuesti ja värske segu voolab mootorisse ning eespoolkirjeldatud nähtused korduvad. Klapi sulgumine toimub umbes 150 korda sekundis. Gaaside väljavoolamisel põlemiskambris tekkiv hõrendus on põhjustatud gaasisamba, nn. „gaasikolvi“ inertsusest pikas resonantstorus. „Gaasikolvil“ on täita veel teinegi tähtis ülesanne; enda poolt tekitatud hõrenduse mõjul muudab ta suunda ja avaldab survet põlemiskambrisse imetud värskele segule, suurendades seega rõhku segu süttimise momendil. Reaktiivmootori tõmbejõud on seda suurem, mida rohkem õhku ja kütust satub põlemiskambrisse. Kaasaegsete mudellennuki- reaktiivmootorite tõmbejõud on 1-3 kg.
KEHAD VEDELIKUS JA GAASIS *Vedelikus vi gaasis kandub rhk edasi igas suunas hte viisi. Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtakse jus nii
keha koguruumala b. Allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala c. Vedeliku koguruumala 9. Aatomituuma osakesed on (mitu) a. prootonid b. Positronid c. Neutronid d. Elektronid 10. Kui konstantse ruumala korral gaasi rõhk suureneb, siis gaasi temperatuur pV = nRT a. väheneb b. Jääb samaks c. Suureneb 11. Gaasides (mitu) a. esineb pindpinevus b. Esineb elastsusjõud c. Toimib Pascali seadus d. Toimub gaasisamba poolt avaldatav rõhk e. Toimub üleslükkejõud 12. Keemilise elemendi omadused määrab ära: a. tuumalaeng b. Neutronite arv c. Massiarv 13. Maal on kõige levinuim keemiline element a. vesinik b. Hapnik c. Vesi (NB! vesi on liitaine mitte keemiline element!!) d. Raud 14. Milline on aine väikseim osake, millel säilivad tema keemilised omadused? a. molekul b. Aatom c. Mool
Tehke joonis. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. 63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. ?64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so
· Pascali seadus: vedelikule või gaasile antav rõhk antakse ilma muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. · Fü=Vg Archimedese üleslükkejõuks nim jõudu millega vedelik või gaas mõjutab sellesse asetatud tahket keha ning üleslükkejõu absoluutväärtus on võrdne vedeliku või gaasi tiheduse, vedelikus või gaasis oleva keha ruumala ja vabalangemiskiirenduse absoluutväärtuse korrutisega. · Vedeliku või gaasisamba poolt alusele avaldatav rõhk on arvutatav valemiga: p=gh kus on vedeliku või gaasi tihedus, g vabalangemiskiirenduse absoluutväärtus ja h vedeliku või gaasi samba kõrgus. · Mehaaniliseks tööks nim füüsikalist suurust mis võrdub kehale mõjuva jõu absoluutväärtuse, keha poolt sooritatud nihke absoluutväärtuse ja jõuvektori ning nihkevektori vahelise nurga koossiinuse korrutisega.
Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust väljuvate gaaside reaktiivjõud tõukab mootorit edasi. Gaaside väljavoolamisel mootorist rõhk põlemiskambris väheneb. Kui rõhk on muutunud põlemiskambris väiksemaks kui difuusoris, avaneb klapp uuesti ja värske segu voolab mootorisse ning eespoolkirjeldatud nähtused korduvad. Klapi sulgumine toimub umbes 150 korda sekundis. Gaaside väljavoolamisel põlemiskambris tekkiv hõrendus on põhjustatud gaasisamba, nn. ,,gaasikolvi" inertsusest pikas resonantstorus. ,,Gaasikolvil" on täita veel teinegi tähtis ülesanne: enda poolt tekitatud hõrenduse mõjul muudab ta suunda ja avaldab survet põlemiskambrisse imetud värskele segule, suurendades seega rõhku segu süttimise momendil. Mootori tööjärjekord · Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri. · Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad, rõhk põlemiskambris suureneb,
Tahkeid aineid iseloomustab elastsus. Keha kuju voi mootmete muutmisel (deformatsioonil) kehas tekkivat joudu nimetatakse elastsusjouks. Hooke'i seadus: venitusel voi survel on elastsusjoud vordeline keha pikkuse muutusega Vedelikes molekulid vobelevad ja porkuvad naabermolekulidega. Molekulide keskmine kineetiline energia on ligikaudu vordne molekulidevahelise potentsiaalse energiaga. Vedelikes toimib ? Pascali seadus; ? gaasisamba poolt avaldatav rohk; ? uleslukkejoud; ? pindpinevus. Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule (voi gaasile) avaldatav rohk antakse edasi igas suunas uhteviisi. Uleslukkejoud on vordne keha poolt valjatorjutud vedelikule (voi gaasile) mojuva raskusjouga Vedeliku pinnamolekulid mojutavad uksteist tombejoududega, mis on suunatud piki pinda ja puuavad pinna suurust vahendada- pindpinevus. Gaasides on molekulide vahekaugused on vaga suured: gaasi on voimalik kergesti kokku suruda.
Impulssmoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumises olevat keha, so tema raadiuse ja impulsi vektorkorrutis. 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa 0: 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelises seoses anumates olevate vedelike tihedustega. 62. Formuleerige Archimedese seadus.Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne
dr 60. Tuletage vedeliku või gaasisamba rõhu arvutamise valem. Üldjuhul pole rõhk vektor. Pideva massijaotuse korral integraal: 56
Tehke joonis. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedusega. 62. Formuleerige Archimedese seadus.Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedeliku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. 63
57) Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega. 58) Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59) Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60) Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61) Formuleerige Pascal’i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedusega. 62) Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedeliku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud
59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 1) Kui suletud süsteemi mingid osad panna süsteemisiseste jõudude mõjul pöörlema ühes suunas, siis selleks et summaarne impulssmoment ei muutuks, peab ülejäänud süsteemi osa pöörlema vastassuunas. 2) Kui mingisugusel põhjusel muutub süsteemi inertsimoment, siis peab vastupidiselt muutuma nurkkiirus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedustega. 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga
kasutada valemit Fü=gV, kus g on raskuskiirendus, on a. Vedeliku tihedus V on a. Allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala 9. Aatomituuma osakesed on a. Prootonid b. Neutronid 10. Kui konstantse ruumala korral gaasi rõhk suureneb, siis gaasi temeperatuur a. Suureneb 11. Gaasides a. Toimib Pascali seadus b. Toimib gaasisamba poolt avaldatav rõhk c. Toimib üleslükkejõud 12. Keemilise elemendi keemilised omadused määrab ära a. Tuumalaeng 13. Maal on kõige levinuim keemiline element a. Hapnik 14. Milline on aine väikseim osake, millel säilivad tema keemilised omadused? a. Molekul 15. Kui samale pindalale mõjuda 4 korda suurema jõuga, siis a. Rõhk on 4 korda suurem 16. Kui ühe ja sama jõuga mõjuda 4 korda suuremale pindalale, siis
Süsteemil puuduvad kompenseerimata välisjõud ja vä- lisjõudude momendid. Vaatleme sisejõudude impulsimomente (kõikide summat): ( ) Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa null, seega: 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöörd- võrdelised anumates olevate vedelike tihedusega. ( ) 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel.
m/moolidemass näitab seega moolide või kilooomide arvu ; T- gaasi temperatuur absoluutse (Kelvini) skaala järgi. 4) p= g h hüdrostaatika valem Hüdrostaatika valem Tegijapoiss 2010 See väljendab rõhku mingil kõrgusel või sügavusel . Teisisõnu on see kõrgust h omava ühikulise ristlõikega samba kaal. Eeldusel et tihedus on kogu samba ulatuses konstantne leian samba kaalu P . P=m*g = V* * g = S*h**g m- vedeliku või gaasisamba mass ; V- samba ruumala ( V=S*h) ; S- Samba ristlõike pindala ; h-samba kõrgus ; vedeliku või gaasi tihedus ; g raskuskiirendus Samba kaal jagades põhja pindalaga saab otsitava rõhu. p=P/S = roo *g*h p=roo*g*h hüdrostaatika põhivalem Eriti kokkusurutavad on gaasid. Atmosfaarisamba kaalu voi rõhku arvutades tuleb kindlasti arvestada tiheduse muutumist kõrgusega. Seega üldjuhul on vedeliku või gaasi
Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. Rõhk tähistatakse tähega p, vedelikusamba kõrgust tähega h ja rõhku tähega . Seega vedelikusamba rõhu arvutamise valem on: p= gh Rõhk vedelikus on võrdne õhurõhu ja vedelikusamba rõhu summaga. 87. Vedeliku/gaasisamba rõhu valemi tuletamine Rõhk tähistatakse tähega p, vedelikusamba kõrgust tähega h ja rõhku tähega . Seega vedelikusamba rõhu arvutamise valem on: p= gh Rõhk vedelikus on võrdne õhurõhu ja vedelikusamba rõhu summaga. Silindrilises anumas oleva vedeliku rõhumisjõud anuma põhjale võrdub vedelikusamba kaaluga. Siit järeldub, et vedeliku rõhk anuma põhjale avaldub p = Fr / S = m g / S. Seega saame p = V g / S = h S g / S = g h ehk
annaabi.ee 
