· isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/m3). Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoon ning kergbetoon omavad tulepüsivust kuni 2 tundi, raudbetoon talades. 1,5 tundi eelpingestatud talades. Betoontooted jaotatakse kahte klassi: · Klass 1: kergbetoon (mull ja vahtbetoon, fibo) omavad väiksemaid termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes; · Klass 2: paekivi ja muu looduskivi täitematerjaliga, mis sisb kvartsi, mis
soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mullatekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mulletoonid vaht-ja gaasbetooniks. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine, peenliiv ja vesi. Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kuidas mullbetoonist plokkidest müüri laduda? Mullbetoonist väikeplokist majakarbi ladumisega saab igaüks hakkama.Väikeploki pikkus on umbes 60 cm. Laiused ja kõrgused varieeruvad üsna suuresti alates 10 kuni 50 cm-ni
(F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2. Betoonide keskkonnaklassid Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 3. Normaaltbetooni koostismaterjalid
Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik
vahekaugusega 6...7,5 m sõltuvalt konstruktsioonist. SUURPLOKKIDEST SEINAD Teemas käsitletavaid seinaelemente hetkel Eestis ei toodeta. Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus. Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see külmuda võib, kaitsma niiskumise eest. Seinte välispinnad tuleb katta voodriga või kaitsta krohviga. Elamuseinaplokkide põhikõrgus on 255 cm (plokid ulatuvad 5 cm allapoole põrandat ja annavad nii 250 cm kõrguse ruumi),
Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks.
Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil TERMOSMEETOD kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid: nimelt on tsemendi veega reageerimine, eksotermiline protsess, milles eraldub soojust. Lisaks soojendatakse vett kuni 80°C-ni
46. 4) Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse, tähistatakse W2.....W20 47. 5) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne sideaineks. 48. 6)Täitematerjali järgi liigitatakse: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne betoon 49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks. 51. 25. Betoonisegu plastsus, paigaldatavus- nende määramine ja nende mõjurid 52. BETOONISEGU PLASTSUST iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles ning mõõdetakse
24. Gaasbetoonväikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Teemas käsitletavaid seinaelemente käesoleval ajal Eestis ei toodeta. Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse 31 gaasbetooniks. Need on suhteliselt nõrgad, kuid kerged ja küllalt (aga mitte piisavalt) soojapidavad. Nende põhiliseks puuduseks on vähene külmakindlus. Eelnevast tulenevad konstruktsiooninõuded: gaasbetooni peab kohtades, kus see külmuda võib, kaitsma niiskumise eest. Seinte välispinnad tuleb katta voodriga või kaitsta krohviga. Elamuseinaplokkide põhikõrgus on 255 cm (plokid ulatuvad 5 cm allapoole põrandat ja annavad nii 250 cm kõrguse ruumi), sillusealuste plokkide kõrgus
tsementbetoonid, asfaltbetoonid, kipsbetoonid, põlevkivituhk-betoonid jne. Täitematerjali järgi liigitatakse betoonid: killustikbetoonid, 104 kruusbetoonid, räbubetoonid, keramsiitbetoonid, saepurubetoonid jne. Struktuuri järgi jaotuvad betoonid: tihebetoon, korebetoon, mullbetoon – see jaguneb veel vahtbetooniks ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jaotuvad betoonid: konstruktsiooni-betoonid, soojaisolatsiooni-betoonid, tee-ehitusbetoonid, hüdrotehnilised betoonid, tulekindlad betoonid, kiirgustihedad betoonid, happekindlad betoonid jne. 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seda nimetatakse ka lihtsalt betooniks. Raskebetoon koosneb: sideainest, veest, peentäitematerjalist – liivast,
Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivtuhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks 23. Betoonisegu plastsus ja selle määramine BETOONISEGU OMADUSED Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus
mm Mahumassi järgi jagatakse mullbetooni 3 gruppi: - isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, - konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi - konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm2. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenlivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk, jne.) peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks Võib olla kampoolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse.
..W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. · Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. · Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. · Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks. 28. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele- · Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: · Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid;
annaabi.ee 
