1.Kirjelda ideaalse gaasi mudelit. V: Ainsa molekulidevahelise mõjuna arvestatakse elastseid põrkeid ja kus ei arvestata, et lisaks osakestevahelisele tühjusele võtavad ruumi ka molekulid ise. 2.Milliste gaaside puhul kehtib ideaalse gaasi mudel? V: Hõredad ja jahedad gaasid käituvad ideaalse gaasi mudeli järgi. 3.Mida nim. Kondentsaineks ja miks? V: Tahked ja vedelad ained. Neil on omadus säilitada ruumala. 4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks? V: Gaasid/vedelikud, tänu kindla kuju puudumisele on mõlemad voolavad. 6.Mida täh. Õhu absoluutne niiskus? V:Näitab, kui suur mass veeauru on õhus ruumalaühikute kohta. (veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru tihedus sõltub T-st. 8.Mida tähendab kastepunkt? V: Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb
temperatuuril · Sõltub temperatuurist · Antakse kindlal temperatuuril, milleks on vedeliku keemistemperatuur keemissoojus · Aine aurustumiseks kuluv soojushulk Q=Lm Mõningate ainete keemissoojused Kondenseerumine on: · Aurumise pöördprotsess · Vabaneb energia (soojushulk Q) · Vabanev soojushulk on võrdne aurumisel neeldunud soojushulgaga (tingimusel: auruva vedeliku ja kondenseerunud vedeliku temperatuurid on võrdsed) Olekumuutused · . Hetkel, mil kogu jää on · Vesi keeb 100 °C juures. See on muutunud veeks, on vee vee keemistemperatuur. Vett temperatuur 0 °C. Seda võib keeta ükskõik kui kaua, nimetatakse jää kuid temperatuur enam ei tõuse. sulamistemperatuuriks. Keemine · Vedeliku muutumine gaasiks keemistemperatuuril · Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal · kõrgusest üle merepinna · Vedeliku puhtusest (vesilahused või puhas
.. Mateeria (Ld materia aine) Filosoofia kategooria, teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivne reaalsus, varem samastati ainega. Mateeria on sama, mis loodus, põhivormid Aine ja väli. Aine see millest kõik kehad koosnevad Väli see, mille abil üks keha teist mõjutab Mateeria põhiomadus Liikumine ehk muutumine Mehaaniline liikumine asukoha muutumine ruumis ja ajas Keemilised reaktsioonid rakkude teke ja surm (evolutsioon) Aine olekumuutused faasisiirded (temperatuuri ja rõhu toimel) Vastastikmõjud Gravitatsiooniline kõik kehad Elektromagnetiline laetud kehad Tugev (prooton ja neutron) Nõrk (elementaarosakesed) Elementaarosakesed Väikseimad aine ja välja osakesed Eristatakse: Fundamentaalosakesed peetakse jagamatuteks, (ilma sisestruktuurita) Jagunevad: Mateeriaosakesed --aine algosakesed Vaheosakesed vastastikmõjusid vahendavad osakesed
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalama...
esineda ka vabade osakestena; elektronneutriino ve, elektron e-, müü-neutriino v, müüon , tau-neutriino v, tau-lepton ) ja kvarkideks (tugeva vastastikmõjuga, ei saa eksisteerida vabade osakestena, on alati kolmekaupa ühinenud, laeng täisarvuline; u, d, c, s, t, b). Mateeria põhiomadused: * Liikumine ehk muutumine * Mehaaniline liikumine asukoha muutumine ruumis ja ajas * Keemilised reaktsioonid rakkude teke ja surm (evolutsioon) * Aine olekumuutused faasisiirded (temperatuuri ja rõhu toimel) Värvilaeng on tugev laeng, tähistatakse P (punane), K (kollane), S (sinine), P (roheline), K (lilla), S (oranz). Kõik elementaarosakesed on valged, kõik kvargid värvilised. Looduses on ainult ,,valged" elementaarosakesed. 7 Antiosakesed ja vaheosakesed Igal elementaarosakesel on temale vastav antiosake
Tehniline töö lt=q- i=(s2-s1)T-(i2-i1) J/kg. 8. Isoentroopne protsess. Termodünaamiline ringprotsess ja termodünaamika II seadus. Carnot' ringprotsess. Otsene ja pöördringprotsess. Isoentroopne protsess:??? osad: AG-aurugeneraator, ÜK-auru ülekuumendi, T- auruturbiin, Termodünaamiliseks protsessiks - termodünaamilises G- generaator, K- kondensaator, TP- toitepump süsteemis toimuvad järjestikulised olekumuutused. Protsessi käiku väljendatakse tavaliselt mingite olekuparameetrite Termofikatsioon ( soojus+ el koostootmine), seosena, mis antakse kas analüütiliselt või graafiliselt. soojuskasuteguri mõiste Termodunaamika II seadus. Termodünaamika II seadus Termofikatisoon - elektrienergia ja soojuse koostootmist. määrab termodünaamiliste protsesside suuna—väiksema Selliseid el.jaamu, mis väljastavad peale elektrienergia ka
annaabi.ee 
