Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika: ideaalse gaasi olekuvõrrand, Harmoonilise võnkumise energia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
osoon, gaas, molekul, osoonikiht, helilaine, aatom, olekuvõrrand, leviva, elektrofiil, nukleofiil, aineosake, võnkumised, vaakumis, freoonid, osalaeng, clapeyroni, mendelejevi, tasakaaluolekus, moolides, gaasikonstant, 3145, harmooniliste, ruuduga, netist, seotult, ultrahelideks, heliallikaks, helilained, tiheduseks, kuulmisaistingu, energiate6. Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega. Keemilist sidet jaotatakse laias laastus kaheks: iooniline side, mis tekib erinimeliste ioonide vahel ja millest me juba rääkisime, ning kovalentne side, mis moodustub aatomite vahel. Keemilise sideme puhul kattuvad aatomite välised elektronkihid ja aatomid tungivad osaliselt üksteise sisse 7. Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. 8!!!!! 9!!!!!!!!!! 2) 1. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseinduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolu muutumisest juhis eneses
Sellise sagedusega võnkumisinimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks. 12 Helivaljust, millest suuremad valjused tekitavad heliaistingu asemel valuaistingu, nimetatakse valuläveks (130 dB) Heli valjust mõõdetakse detsibellides (dB) Heli intensiivsus näitab, kui palju helilaine energiat ajaühikus langeb pinnaühikule, näiteks ühes sekundis ühe ruutmeetri suurusele pinnale. Tähiseks on I ja mõõtühikuks J m s 2 . Heli valjus näitab, kui palju on mingi konkreetse heli intensiivsus suurem inimkõrvale vaevukuuldava heli intensiivsusest SOOJUSÕPETUS 1. MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIALUSED. MOLEKULIDE MASS, MÕÕTMED, VASTASIKMÕJU. Molekulaarfüüsika põhialused: 1)kõik ained koosnevad osakestest. 2)
sepistatavuse, kuna nihe metallis ei vii aatomite omavahelisele tõukumisele. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Reeglina ongi allotroobid suure tugevusega materjalid kuna aine aatomid on omavahel seotud kovalentsete sidemetega. ! Allotroobid on erinevad struktuuri ja omaduste poolest.! Näiteid allotroopidest:! Süsinik – süsi, grafiit, teemant, grafeen jt.! Hapnik – monohapnik, dihapnik (O2 - atmosfääris olev, see mida me hingame), osoon (O3 ), punane hapnik (O4).! F osfor – punane, valge, must jt.! ! Orbitaalide hübridiseerumisest metaani (CH4) näitel.! Ergastatud süsiniku aatomi skeemist nähtub, et väliskihi elektronide energia on erinev. Teatavasti on s-orbitaalile kuuluva elektroni energia väiksem kui p-orbitaalile elektroni energia. Siis peaks metaani molekulis olema üks C-H side nõrgem (väiksema energiaga) kui kolm ülejäänud C-H sidet, mis on tekkinud p-orbitaali elektronide abil
teineteist interferentsil. 9 Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. 5.Helilaine (+ heli kiirus) Helilaine on aines levivad mehaanilised võnkumised. Heli kiirus on vahemaa, mille helilaine läbib ühikulise aja jooksul elastses keskkonnas. Kuivas õhus merepinnal temperatuuril 20°C on heli kiirus ligikaudu 343 m/s ehk 1235 km/h ehk ligikaudu üks kilomeeter kolme sekundi jooksul. 6. Infra- ja ultraheli Infraheliks nimetatakse helilaineid sagedusega alla 16 Hz. Õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri: tuule liikumine üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete, tuulegeneraatorite)
survejõudude töö pinnale,ristlõike pindalaga S Rõhumisjõud: f=fs/s(ristlõikepindala)= s Joa pidevuse kohaselt: V/t=const=S1V1 V=S/t=V1*t=S1 III. Gaaside kineetiline teooria ja Kogu mehhaniline energia: termodünaamika 1. Gaaside kineetiline teooria. muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks 1.1. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. ehk siis kolmest parameetrist 1 ei muutu.
Kuna ristlõike kitsenemisel voolukiirus suureneb, siis konstantse summa säilitamiseks peab rõhk kahanema. · Magnuse efekt pallimängudes. o Magnuse efekt pöörleva silindri alumisel küljel, kus pöörlevate punktide kiirus ühtib õhu liikumise kiirusega, kiireneb õhuvool, vastavalt alaneb rõhk õhuvoolus; silindri ülemise külje lähedal on õhuvoolu kiirus aeglasem, sealt surub gaas silindrit jõuga F. o Magnuse efekti kasutatakse tennises ja lauatennises. · Voolamine anuma külgavast. o u = (Torricelli valem). o Ideaalne vedelik voolab sügavusel h asuvast avast niisama kiiresti kui sealt kõrguselt vabalt langev keha või mööda kaldpinda hõõrdevabalt libisev keha. · Staatiline ja dünaamiline rõhk. o Dünaamiline rõhk (½ u²) eksisteerib ainult liikuvas vedelikus või gaasis.
Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris.Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et enamiku, kui isegi mitte kõigi, galaktikate keskmes asub supermassiivne must auk. Selline objekt asub ka meie Linnutee keskmes. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte.
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
sirgjooneliselt. 10.Reaktiivliikumine. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga. Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame:
7.4 Sundvõnkumine. Resonants 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine 8.3 Lainete interferents 8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6. Doppleri efekt 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.2 Ideaalse gaasi mõiste 9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. 9.6 Isoprotsessid 9.7 Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia 9.8 Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel 9.9 Adiabaatiline protsess 10.STAATILINE ELEKTRIVÄLI VAAKUMIS 10.1 Coulombi seadus vaakumis. Elektrilaengu jäävuse seadus 10.2 Elektriväli 10.3 Millikani katse elektroni laengu määramiseks 10.4. Elektrivälja potentsiaal 10.5 Töö laengu liikumisel elektriväljas 10.6 Elektrivälja tugevuse ja potentsiaali vaheline seos. 10
ei lakka hetkekski. Miks see nii on, ei teata. Teiste liikumiste korral peab olema mingi liikumise põhjus. Seda põhjust nimetatakse jõuks. Jõudusid võib jaotada kaheks liigiks: jõud, mis ilmnevad kehade vahetul kokkupuutel ja jõud, mis mõjuvad ka siis, kui kehad kokku ei puutu (mõju toimub välja vahendusel). Et vahetus kokkupuutes olev üks keha saaks teisele mõjuda, peab see keha olema erilises seisundis: deformeeritud. Selleks, et käsi, vibu või gaas silindris avaldaks teisele kehale (veepang, nool, kolb) jõudu tuleb lihaseid pingutada, vibu vinna tõmmata või gaas kokku suruda. Vahetul kokkupuutel ilmneb ka teisi jõude, näiteks hõõrdejõud. Selles jaotises vaatleme liikumist kirjeldavaid mõisteid ja suurusi, mis on kasutatavad kõikide liikumisvormide korral. Anname ülevaate liikumist kirjeldavatest klassikalistest seadustest ning liikumisega seotud füüsikalistest suurustest ja seostest nende vahel. 5.1
sest ta ei kanna edasi energiat (küll aga omab seda). Vastavalt sellele ei sisalda seisva laine faas ruumikoordinaati ja sõltub vaid ajast.Ta on seega keskkonna võnkuv olek. Seisvaid laineid iseloomustavad paisud (maksimaalne amplituud) ja sõlmed (minimaalne amplituud=0 ning faasi märgi muutumine). 44. Miks ei juhtu midagi paha kõrgepingetraadil istuva linnuga? Ei teki potentsiaalide vahet ehk ei teki pinget. 45. Gaasi olekuparameetrite vahelist seost kirjeldab olekuvõrrand: pV=nRT. Mis ühikud? P= pa, V=m3, n=mol, R = J/ mol *K, T=K 46. Kui aine A keemilise energiaga Ea muundub aineks B keemilise energiaga Eb. Ja reaktsioon toimub üle aktivatsioonibarjääri, siis päri ja vastupidise r-ni kiirused avalduvad järgmiselt: .. . avalda seos ainete A ja B kontsentratsioonide ja keemiliste energiate vahel. (all tabel). 47. Mis on elastsus? On aine omadus taastada oma esialgne kuju Elastse deformatsioni vastand on plastne deformatsioon. 48
(ilma aistingulise infotöötluseta). Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse elementaar- või algosa- 5 kesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut algosakest. Atomistlikku printsiipi võib ka vaadelda kui maailma kohta info saamise üldist põhimõtet (lai tähendus). Sel juhul lähtutakse tõdemusest, et kogu Universumi omadused tulenevad aatomi omadustest. Füüsikaline aatom on reduktiivse põhjusliku ahela alglüli. Kiire tee füüsikasse (käesolevas aines kasutatav lähenemine) seisneb aatomi põhiomaduste defineerimises
Füüsikas tähendab see niisuguste füüsikaliste suuruste eelistamist, mille tähendus (looduse nähtus või omadus) on meeleelunditega tajutav. Näiteks pikkus või kiirus nägemise abil, jõud lihaspinge vahendusel. Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse elementaar- või algosakesteks, välja korral aga kvantideks. Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut algosakest. Tõrjutusprintsiip (ehk Pauli printsiip) väidab, et ühe algosakese mõõtmetega määratud ruumipiirkonnas võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest. Ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed ehk fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed ehk bosonid aga mitte. Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust
annaabi.ee 
