nad rakendavad mitmeid erinevaid füüsika seadusi. Külakiik on olnud läbi aastate inimeste meelelahutuseks, kuid vaevalt keegi mõtleb, et selle liikumise juures toimub energia muutumine. Staaziga suitsetaja, oma järgmist sigaretti tikuga süüdates, ei pööra kunagi tähelepanu, kuidas töötab hõõrdeseadus. Tänu gravitatsioonijõu ületamisele on inimestel võimalik täna rännata kosmoses ja võib-olla homme juba ääretus galaktikas. Samuti füüsikateadus võimaldab teadlastel välja arvutada asteroidide potensiaalset põrkumist Maaga, planeetide kaugust meie planeedist, temperatuuride muutumist jne. Elukvatiteedi parandamise käigus tihtipeale unustatakse, et maailm muutub liiga marejaalseks ja kõike on võimalik seletada kas keemilise reaktsiooni või füüsikalise valemiga. Kõik see viib inimesed rohkem stressi ja frustratsiooni, sest kadumas on uskumused ja lootused kõrgemale jõule, kes pärast pikki ohverdusi ja
Mõned usklikud arvavad, et jumal on väljaspool inimese loogikat ja mõistust ning tema teket pole võimalik seletada. Selle põhjal võiks öelda, kui jumala eksisteerimine pole loogiline, ei saa ka olla see loogiline, et tema lõi universumi. Briti teadlane Stephen Hawking kirjutab oma raamatus "Suurejooneline kava", et Suur Pauk oli pelgalt gravitatsiooniseaduse loomulik tagajärg. Mina arvan, et see on üpris mõistlik ning kaldun ka ise seda teooritat uskuma. Kuna füüsikateadus on tänapäeval väga kõrgelt arenenud ja loogiline, siis seetõttu võib seda rohkem usaldada, kui Lennoxi arvamust. Lennox tegi maha Hawkingi väite, mille kohaselt gravitatsiooni olemasolu tõttu oli universumi tekkimine vältimatu. Aga kui arvesse võtta seda, kui kaua on kogu universum arenenud ehk siis ligi 13, 7 miljardit aastat, et saavutada praegune olemus, kaldun just arvama, et gravitatsiooni pikaajalise tegutsemise tagajärjel on tekkinud kogu meie ümbrus
ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Katse on küsimus loodusele. Looduse vastusest arusaamiseks tuleb püstitada hüpotees ehk varasemale teadmisele tuginev oletus võimalikust looduse vastusest (katse tulemusest). Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Füüsikateadus ei anna nähtusele seletust, see kirjeldab nähtust. Füüsika kirjeldab mingi ettevõetud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Kõik füüsika valemid käivad mudelite kohta, mitte looduse kohta. Füüsikateadus ei anna nähtusele seletust, see kirjeldab nähtust. Füüsika kirjeldab mingi ettevõetud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Kõik füüsika valemid käivad mudelite kohta, mitte looduse kohta. 2. Praktilised rakendused Kulgemine. Keskmine- ja hetkkiirus
päris sirged, jne. Seega võib vaielda, kas see on ruut või mitte. Aga seda võib kindlasti väita, et see ring ei ole. Nii on ka füüsikaga: see ei suuda öelda täpselt, milline loodus on, aga suudab täpselt öelda, milline see ei ole. Tihti küsitakse: Miks taevas on sinine? Miks kehad kukuvad maha? Miks pole negatiivse massiga kehi? Kuidas sellistele küsimustele vastata? Kui tahta anda lõplikku, ammendavat vastust, peaksime laskuma müstikasse ja fantaseerima. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Füüsika on õpilastele ebameeldiv aine ja seda mitte ainult meil, vaid üle maailma.
originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt keeruline. Mida lugeda oluliseks tunnuseks? Seda , mis on omane kõigile samasse liiki kuuluvatele nähtustele ja mida on võimalikult lihtne mõõta. Näiteks Kuu liikumist ümber Maa on võimalik kirjeldada mitmete suuruste abil: joonkiirus, nurkkiirus, sagedus, periood. Missugune neist on valitud? Periood. Miks? Lihtne otseselt mõõta. Füüsikateadus ei anna seletusi, see kirjeldab. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Näiteks ei tea keegi, miks kehtib energia jäävus. Mis on loodus?
Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Kuidas ajas rändamine aga füüsikaliselt realiseerub, seletatakse ära ajas rändamise füüsikateoorias. Unisoofias kirjeldatud ajataju kogemused inimesel on sisuliselt ajas rändamise mõjud inimese psüühikale. Neid psühholoogilisi aspekte on võimalik teaduslikult uurida ilmselt ainult eksperimen- taalsel teel. Kuid nagu ütleb füüsikateadus – see mis on ajaga, peab olema ka ruumiga. Inimene ei tunneta enam ruumi olemasolu. Ruum on nüüd ruumitu. Ka ruumi ei ole ajaränduri jaoks enam olemas. Selline ruumitaju esineb siis, kui inimene teleportreerub ruumis. Teleportatsiooni all mõeldakse füüsikas ( ja ka siin ) keha asendi hetkelist muutumist ruumis. See tähendab seda, et keha liikumine ei võta enam aega. Näiteks kvantmaailmas toimuvad aineosakeste teleportreerumised ruumis. See
Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Kuidas ajas rändamine aga füüsikaliselt realiseerub, seletatakse ära ajas rändamise füüsikateoorias. Unisoofias kirjeldatud ajataju kogemused inimesel on sisuliselt ajas rändamise mõjud inimese psüühikale. Neid psühholoogilisi aspekte on võimalik teaduslikult uurida ilmselt ainult eksperimen- taalsel teel. Kuid nagu ütleb füüsikateadus see mis on ajaga, peab olema ka ruumiga. Inimene ei tunneta enam ruumi olemasolu. Ruum on nüüd ruumitu. Ka ruumi ei ole ajaränduri jaoks enam olemas. Selline ruumitaju esineb siis, kui inimene teleportreerub ruumis. Teleportatsiooni all mõeldakse füüsikas ( ja ka siin ) keha asendi hetkelist muutumist ruumis. See tähendab seda, et keha liikumine ei võta enam aega. Näiteks kvantmaailmas toimuvad aineosakeste teleportreerumised ruumis. See
Näiteks minevikus asetleidvad sündmused ei toimu enam ajaränduri jaoks minevikus, sest ta on ju liikunud ajas. Temale kehtib ainult oleviku ajavorm. Kuidas ajas rändamine aga füüsikaliselt realiseerub, seletatakse ära ajas rändamise füüsikateoorias. Unisoofias kirjeldatud ajataju kogemused inimesel on sisuliselt ajas rändamise mõjud inimese psüühikale. Neid psühholoogilisi aspekte on võimalik teaduslikult uurida ilmselt ainult eksperimen- taalsel teel. Kuid nagu ütleb füüsikateadus see mis on ajaga, peab olema ka ruumiga. Inimene ei tunneta enam ruumi olemasolu. Ruum on nüüd ruumitu. Ka ruumi ei ole ajaränduri jaoks enam olemas. Selline ruumitaju esineb siis, kui inimene teleportreerub ruumis. Teleportatsiooni all mõeldakse füüsikas ( ja ka siin ) keha asendi hetkelist muutumist ruumis. See tähendab seda, et keha liikumine ei võta enam aega. Näiteks kvantmaailmas toimuvad aineosakeste teleportreerumised ruumis. See
annaabi.ee 
