Edgar-Johan Kuusik 1888 - 1974 Sinu nimi Elu · Sündis 22.veebruaril Valgjärvel · Suri 3.augustil Tallinnas · Oli eesti arhitekt, pedagoog ja disainer · 1920. aasta veebruaris teenis lipniku auastmes 1. Ratsapolgus · Oli korporatsioon Vironia liige Stiil · Stiil oli segu barokist, traditsioonilisest kunstsist ja ekspressionismist · Tema kuulsaimad tööd on aga funktsionalistlikud : Ehitise kuju peab kajastama tema funktsiooni Tähtsal kohal tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid Välditi arhitektuurilisi kaunistusi Tööd · Kuulsaim töö Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soans'iga). See aga rikuti ära 60ndatel, kui sellele lisati üks korrus. · 20ndatel joonistas ta idüllilise Tamme pargi plaanid · Ta on disaininud interjööre ja mööblit mitmetele ajaloolistele ja teistele tähtsatele hoonetele Sakala 1 disain...
Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Mõte Euroopa ühendamisest pärineb juba 13. sajandist. Euroopa riikide liidu idee sai hoogu pärast II maailmasõda. Selle idee peamised esindajad olid prantsuse poliitik Jean Monnet ning Itaalia föderalist Altiero Spinelli - esimene funktsionalistlikust ja teine föderalistlikust seisukohast. Varem kõik katsed ühel või teisel viisil koostööd teha ebaõnnestusid, kuna riigid ei olnud valmis loobuma sõltumatusest ja oma otsustamisõigusest. Seetõttu tekkis vajadus tiheda ja püsiva koostöö järele alles pärast Teist maailmasõda, kuna siis jõuti arusaamisele, et on tarvis saavutada kindel rahu ja aidata sõdades laastatud majanduselu taas rööbastele. Kujunemine 19.09
Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt Joseph KosutH -: ,,Üks ja kolm tooli" BODY-ART teos - keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti ja performance'ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena. PERFOMANCE POSTMODERNISM Ilmselt oli üheks põhjuseks tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Klassitsismist mõjustatud postmodernism. Arhitektid kasutasid antiigipäraseid sambaid mitte ainult fassaadi elemendina, vaid ka õuedes või siseruumides. Ei püütud uusehitisi vanale arhitektuurile vastandada, vaid neid just visuaalselt siduda. Postmodernismi ideoloogia
sunnib neist mõtlema. 3) Eesmärgiks võis olla ka nali, iroonia või paroodia, samas võis see edastada ka irriteerivaid ühiskondlikke sõnumeid. Nt. USA kunstnik Robert Colescott asendab kuulsate teoste tegelased mustanahalistega. 7. Milliseid kunstisiseseid või kunstiväliseid põhjusi oli postmodernismil? Kunsti sisesed põhjused olid eelkõige tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Kunsti välised põhjused oli poliitilised muutused aga ka muutused väärtushinnangutes, mida kunstikud avalikult taunisid.
Perestroika algus 1989 Berliini müüri langemine 1990 Saksamaa ühendamine 1991 NSV Liidu lagunemine Miks postmodernism sündis? Põhjuseks laiemad ühiskondlikud probleemid, mõjutused poliitikas mõjutas kõik maailmas toimuv Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Eelnenud modernism oli olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist Rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud Inglise arhitektuuriajaloolane avaldas 1977 aastal raamatu modernistliku arhitektuuri keelest ning väitis seal, et modernistlik arhitektuur on surnud Põhimõtte ,, Less is more'' asendus mõttega ,, Less is bore'' Ausse tulid modernismieelsed põhimõtted ja stiilid Postmodernism arhitektuuris Klassitsismist mõjustatud postmodernism levis alates 1970. aastatest
1997.aastal raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Selles väitis ta, et modernistlik arhitektuur on surnud ja pakkus isegi ,,surma" täpse aja- 15.juuli 1972 kell 15.32. Nimelt õhiti sel hetkel USA Saint Louisi linnas terve linnaosa, mis on muutunud asotsiaalide elupaigaks. Iroonia aga oli selles, et linn oli saanud 1951.aastal uue ja ühiskondlikult progressiivse arhitektuuri preemia. Tekkimise põhjused Postmodernismi tekke põhjusteks võib lugeda näiteks tüdimust labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematust kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Varemgi oli juhtunud, et üks kunstiline äärmus sünnitab teise. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada ka ühiskondlikke põhjusi. 1968.aastal oli radikaalne massiliikumine ummikusse jooksnud ning 1970.aastail hakkas vasakpoolne ideoloogia mainet kaotama, eriti noorte hulgas. Hipide asemel said trendiks yuppie´d. Tugevnesid konservatiivsed meeleolud. 1973.aasta naftakriis teavitas esmakordselt laiemat
siduda. Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist. See andis hoogu arhitektuuripärandi hooldamisele ja muinsuskaitsele. Sama tüüpi postmodernismi levis ka kujutavas kunstis. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlikke või selle lähedasi pilte. Postmodernismi tekke põhjused. Ilmselt oli üheks põhjuseks tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise ,,masinaid". Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja
piinamine, füsioloogia. Ameeriklane Vito Acconci. Ka kehakunsti ja preformace'i vahel ei ole selget piiri. Postmodernism: sündis arhetiektuuriteoorias, kuid levis ka kujutavasse kunsti. Alates 1970 oli postmodernism mõjutatud klassitsismist. Arhitektid Charles Moore, Aldo Rossi. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlike või selle lähedasi pilte. C.M. Mariani. USA-s David Ligare. Tüdimus labasest funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahuloematus kunstiga (tekkepõhjus). Teist tüüpi modernism: USA kunstiteadlased, asustasid ajakirja ,,October", kritiseerisid modernismi ja postmodernismi, toetusid 20-aastate vene radikaalide ideedele. Neokontseptualism. Cindy Sherman, Jenny Holez. Hüperrealism: e. fotorealism. 60-te lõpus. Lähtumine fotost või slaidist, mitte silmaga nähtust. Motiivid on sarnased popkunstiga. Ralf Goings, Richard Estes. Skulptuuris tehti mulaaze, Due Hanson
Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalistlik keeleteadus käsitleb keelt kahel moel: keel ja kõne. Keel ehk suhteliselt muutumatu (ajas püsivad reeglid) ning kõne, mis väljendab kogukonna jaoks olulisi asju. Strukturalism uurib, kuidas inimesed üritavad maailmast aru saada (make sense of world) mitte kuidas maailm päriselt on. Ei ole vaja mitte asja olemust selgitada vaid mõista selle sisemist toimimismehhanismi 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) * ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi * et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid
just visuaalselt siduda. Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist. See andis hoogu arhitektuuripärandi hooldamisele ja muinsuskaitsele. Sama tüüpi postmodernismi levis ka kujutavas kunstis. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlikke või selle lähedasi pilte. Postmodernismi tekke põhjused. Ilmselt oli üheks põhjuseks tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. 25) HÜPERREALISM. NEOEKSPRESSIONISM. Lisaks minevikustiile jäljendavale postmodernismile levis ka realistlik kunst. Hakati tunnustama vanu realiste. 1960. aastate lõpus tekkis hüperrealism e
eriti klassitsismist. 4. Kelle ütlusele viitab väljendus "Vähem on igav"? Charles Jencksi. 5. Kuidas avaldus postmodernism maalikunstis? Kust võeti sageli piltidele aine? Mitmed kunstniku, eriti Itaalias, on alates 1970ndatest hakanud maalima klassitsistlikke või klassitsismilähedasi pilte. 6. Mida tähendab maalikunstis tsiteerimine? Kui jäljendati mõnda minevikukunsti üldtuntud teost. 7. Milliseid kunstisiseseid või kunstiväliseid põhjusi oli postmodernismil? Tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks laiemad, ühiskondlikud põhjused. 29. Hüperrealism. Neoekspressionism. 1. Milline kunstivool asus 1970. a paiku kõige järjekindlamalt jäljendama nähtavat maailma? Kuidas seda voolu veel nimetatakse? Hüperrealism ehk fotorealism. 2. Millised tehnilised vahendid võtsid selle voolu kunstnikud abiks oma teoste loomisel? Kuidas mõjus see nende teoste üldilmele? Maalides lähtuti fotost või slaidist
social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? Mustrimuutujad (pattern variables): viisid mõõta ja kirjeldada süsteemi seisukohalt indiviidi motivatsiooni. 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? Talcott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad
Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? Talcott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad
Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline 5) Omadused või saavutused 6) Ekspressiivne või instrumentaalne 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? Talcott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik struktuur. Tema arvates saab inimese väärtusi analüüsida mustrimuutujate abil (kollektiivne v individuaalne, üldine v spetsiifiline). Samas leiab ta ka, et igal süsteemil või allsüsteemil on vajadused, mis on vajalikud selle süsteemi toimimiseks. Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad
välismõjudele - reostus, tööohutus jne; Resistentsus innovatsioonile ja tehnoloogiale (kuigi sõjatööstus ja kosmosesõiduk tundub olevat olnud erand). 14) Poliitiline süsteem: võim, poliitika ja militarism - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 14 & Ptk. 4 lk. 65-68. 14.1. Mis on Weberi käsitluses võim (ja selle alaliik domineerimine)? Weber defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtest olenemata. Funktsionalistlikust vaatepunktist on võim ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. See on sotsiaalne ressurss, mis on grupi liikmete või ühiskonna gruppide vahel ebavõrdselt jaotatud, olles ühiskonna stratifikatsioonisüsteemide üks tähtsamaid mõõtmeid. Domineerimine tähendab võimalust leida kuuletumist. See on sotsiaalne suhe, mis puudutab nii järgijaid kui ka juhte, kes üksteist vastastiku mõjutavad. 14.2
nad ei saa tasu, mis on vaeva väärt. Seega on ressursside ebavõrdne jaotumine kollektiivse eksisteerimise seisukohalt kasulik. Funktsionalistid usuvad, et kihistumisprotsessid toodavad talentide hierarhia ehk nende inimeste valitsemise, kellel on paremad võimed või kes on seda ise kõige rohkem väärt. Seda nimetatakse meritokraatiaks. Kui ühiskonnas on kõrgeimad positsioonid hõivanud valged meessoost kodanikud, siis on see sellepärast nii, et neil on paremad võimed ja oskused. Funktsionalistlikust seisukohast on mõningane ebavõrdsus ühiskonnas vajalik, paratamatu ja kujutab endast võimsat tegevuse motivaatorit. 19.1.9. Melvin Tumini kriitika: kui motiveerida tasuga kõige andekamaid, kas see on siiski piisav neile, et asuda soovitud positsioonidele motiveerimise aluseks ei pea olema alati tasu, vaid ka rõõm tööst endast Funktionalism õigustab ebavõrdsust, sest on olemas väärtused, mida kõik aktsepteerivad
Mulder ja Cornelis van Eesteren) oskust luua linnatingimustes kaunis maastik ning ühendada see elanike puhkuse- ning sportimisvajadustega. STOCKHOLMI KOOLKOND 1930. a-tel on Põhja-Euroopas silmapaistev nn Stockholmi koolkond, mille eesotsas olid Stockholmi Parkide Valitsuse juhataja Oswald Almquist ja tema "mantlipärija" Holger Blom. Omas ajas oli uuenduslik Erik Glemme projekteeritud rannaäärne Norr Mälarstrand (1941-43), mis on näide põhjamaisest funktsionalistlikust looduslähedusest. EUROOPA LINNAPARGID ALATES 20. SAJANDI KESKPAIGAST Teise Maailmasõja järgses Euroopas järgitakse parkide loomisel valdavalt Volksparki tüüpi. Üldiselt valitseb pargiehituses aga põhjendatud madalseis, mis oli tingitud majanduslike ressursside vähesusest ning elamu- ja linnaehitusele rõhu asetamisest. Elavnemine toimub alles 1960. a-tel seda on peetud ka teatavaks reaktsiooniks Volksparki valitsevale seisule.
annaabi.ee 
