Konstruktivism · 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. · Juba juugendstiili hilisemal perioodil kadus stiilile omane rikkalik dekoor ja tugevnes ratsionaalne alge. · Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. · Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda konstruktivism ja funktsionalism. · Mõisted "konstruktivism" ja "funktsionalism" pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. · Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest. · Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. · Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele.
Funktsionalism ja Konstruktivism 1920. aastatel Timo Meitus XI klass Eeldused Kõik pidi põhinema kindlal süsteemil Sõjajärgsetel aastatel tundus peenutsemine liigsena. Mõeldi lihtinimestele Sõjas kannatanud riikides tundus keskkond soodne Funktsionalism Rajajateks olid: Sveitslasest arhitekt Le Corbusier Sakslasest arhitekt Walter Gropius Hollandlasest arhitekt Jacobus Oud Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus oli üks tähtsamatest keskustest. Funktsionalism Printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme välimus kajastama tema funktsiooni, tähtsamad majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, mitte enam kaunistused. Levinud kogu maailmas, laialdasemalt USA-s, aga ka Saksamsaa ja Venemaa. Tänapäeval levinud peamiselt mööblina, aga ka arhitektuuris. Kuulsamad Bauhausi kunstnikud: Ludwig Mies von der Rohe,V.Kandinsky, P.Klee. Konstruktivism
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Funktsionalism Tekkis 1920. aastail arhitektuuris, tööstus ja tarbekunstist tekkinud suund. Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks Bauhaus. Põhimõtteks teha toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus. Loobuti ornamentidest ja muudest kaunistustest. ,,Bauhaus" Rajas Walter Gropius 1919. aastal Saksamaal. Kool rajati algul Weimarisse, kuid hiljem viidi üle tööstuslinna Dessausse. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks.
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Lembit Lukka 12b Funktsionalism · Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt · Kuulsaim Bauhausi arhitekt ja hilisem kooli direktor Rohe- kuulsamad ehitised
Funktsionalism ja konstruktivism Peale I maailmasõda, mida peeti viimaseks suuremaks, hakkasid arhitekdid looma täiesti uut elukeskkonda. Varasemad dekoratiivid tundusid ebavajalikud vaeses eouroopas. Väljakutseks sai massidele suunatud arhitektuur. Selleks kujunes funktsinalism. Funksionalisma on 1920. aastail arhiktektuuris, tööstuses –ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajasid Šveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse rajatud kunstikool Bauhaus. Kooli oluliseks põhimõtteks tarbeesemete ja hoonete kavandamisel peeti võimalust neid tööstuslikult toota. Eseme või hoone kuju pidi tulenema selle funktsioonist. Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides
Vastandumine kunstis - dada... http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/no 99_kunstikool/saated/bb8b588c-cba6-4b 8c-a2f8-04d2e64c5a46/no99-kunstikool- 715-jaanika-eesti-2013 Funktsionalism ja konstruktivism (1920ndad) Funktsionalismi sünd • Reaktsioon sõjakoledustele • Kunstnike (eriti arhitektide) soov parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike! Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppesuund Arhitektuuriajalugu Seminaritöö Triinu Luming Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end
Sürrealism: Pariis. Elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutumine või kaotamine, spontaansus. Laiem eesmärk elu muutmine. Tekkis ka versitlik sürrealism, eeskujuks G. de Chirico. Kuulsaim esindaja on katalaan Salvador Dali ,,Kodusõja eelaimus". Skulptor sveitslane Alberto Giacometti moondatud inimfiguurid. II Maailmasõja eel siirdusid paljud sürrealistid USA-sse. Funktsionalism: Saksamaa, kool ,,Bauhaus", rajati 1919, seal töötas palju avangardistlikke loojaid. Arhitekt Ludwig Mies., Walter Gropius kunstikool Bauhusi hoone. Püüti trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile. Koolis õpetati küiki visuaalseid kunste. Natside tulek lõpetas Bauhausi tegevuse. Konstruktivism: Venemaal peale bolsevistlikku revolutsiooni. Kunst pidi looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda, mitte kujutama elu. Vladimir Tatlin, Aleksandr Rodtshenko. Hollandis ajakiri ,,De Stijl", mille ümber tekkis rühm samanimelisi kunstnikke, arhitekte,
aga ka toote otstarbele. Näited: Peterr Behrens firma „aeg“, elektrikann 5. Kuidas mõjutas juugendstiil eesti arhitektuuri? (lk 51-53) Väga ei mõjutanud. Georg Mellat kavndas siiski 1902 a Tartu Eesti üliõpilaste seltsi hoone, millel oli üldkultuuriline tähtsus… 6. Kes oli Peter Behrens? Millised olid tema olulisemad põhimõtted? (lk 20, 22 ja slaidiprogramm) Saksa maalikunstnik, graafik ja arhitekt. Leiti, et ilu aluseks on vormi tulemine funktsioonist ja materjali omadusest, võib ka rajada nii ehitise kui esemete esteetilise mõju. 7. Millega tegeleb disain? (lk 22) Milliseid disaini alaliike teate? Millistele olulistele nõudmistele peab vastama disaineri poolt kavandatud toode? (vt slaidiprogrammi) Disain on probleemi elegantne lahendus. See hõlmab peaaegu kõiki inimese eluvaldkondi. Disaini alaliigid: Tootedisain, sisekujundus, mood, graafiline disain, tarkvara
1) Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? a) Disain ja arhitektuur kuuluvad keskkonda kujundavate kunstide hulka. b) Nii arhitekt kui ka disainer peavad oma töö hoolega läbi mõtlema, et toodet oleks võimalik mugavalt ja efektiivselt kasutada või hoones tegutseda otstarbekalt. c) Mõlemad on reaalsed , 3 dimensiooniga ning päriselu jaoks vajalikud 2) Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? a) Disain on rohkem masstoodangule, kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid.
Y. Tanguy kummalised, loodusvorme meenutavad objektid 10. Kirjelda sveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Kriipsutaolised, pikaksvenitatud, krobelised inimfiguurid. 83 Joan Miró. Hollandi interjöör II. 1928. Hispaania. 86 Salvador Dali. Mälestuse püsivus. 1931. New York 87 René Magritte. Sürrealistliku väljaande ,,Minotaure" esikaas. 1937. 88 Alberto Giacometti. Kõndiv mees III. 1960. 14. FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIOVISM 1920. AASTATEL 1. Millistel maadel ja miks oli pärast I maailmasõda eriti tugev soov elukeskond uueks muuta? Eluskonna uueksloomine soov sõjärgses vaesunud Euroopassuunas otsima uusi lahendusi. 2. Millise asutuse rajas 1919. a. Walter Gropius? Millega see tegeles? kunstikooli ,,Bauhaus". Püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teed progressile. 3. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted?
DADAISM. METAFÜÜSILINE KUNST Voltaire’i kabaree (1916)- absurdsed ideed, skandaalsed etendused absurd- mõistusele mitte alluv assamblaaz- asjadest kokku liimitud ruumiline pilt ready-made- kunstiteos, mis koosneb tööstuslikust materjalist SÜRREALISM pärast esimest MS pariisis, elu ja kunsti piiri kaotamine, vabastati fantaasia, kunst nagu elu peaproov, Joan Miro Salvador Dali FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920 optimistid, juugendstiil, laialdasele rahvamassile, süsteemsus ja kord, geomeetrilised vormid, sõjaeelne kubistlik maalikunst, Saksamaa, Venemaa/ BAUHAUS kunstikool- saksamaal, massiline tootmine. V.Kandiski/ KONSTRUKTIVISM VENEMAAL- abstraktse kunsti variandid, kunsti ja elu piiride kustutamine, Vladimir Tatlin LÄÄNE EUROOPA KUNST 1920-40 pariis kui läänemaailma kunstipealinn, PARIISI KOOLKOND- vähenes
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur
Soov lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt muuta viis sürrealistid koguni koostööle kommunistidega. Peagi ütlesid nad siiski stalinistidest lahti, kuid nt Lev Trotski ideid austasid edasi. Sürrealistid käsitlesid elu "peaproovina". Kunstnikud: Joan Miró ("Hollandi interjör II" ja "Sürrealistlik portree"); André Masson; Yves Tanguy; Julio Gonz´ales; Giorgio de Chirico; Max Ernst; Salvador Dali. Funktsionalism (1.) ja konstruktivism (2.) (1920. aastatel) 1. Sõjajärgne Euroopa oli vaene ja kunstnikud ei tahtnud luua eliidile vaid lihtrahva massidele. Juugendlikule edvistamisele taheti luua vastandlikku süsteemsust ja korda. Toetuti tihti geomeetrilistele vormidele, nende kasutamise eeskujuks oli kaudselt sõjaeelne kubism. Sellistele ideedele oli soodne pind eriti Saksamaal ja Venemaal. Arhidektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli olulisim nende massiline toodetavus. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist
käsitööorjuse. Väike osa arhitektuuris kuulub kunsti valla, ehitised mis teenivad praktilist eesmärki tuleb kunsti sfäärist välja arvata. Kogu kultuur sõltub ajaloolisest järjepidevusest. Seintega on sisse ehitatud ka mööbel. Loos väänab hoone tahuka mahtu. Raumplan´i loomine. Kuidas ühendada korrapäraste mahtude rangust korrapäratute mugavustega. 20. sajandi alguse eskperimendid arhitektuuris: Hollandi ekspressionism ja neoplastitsism, Itaalia futurism, Vene konstruktivism Hollandi ekspressionism- ekspressionism Berlage. UTOOPIA. Tony Garnier, utoopialinn, ei põlga industriaalset arengut, ehitusmaterjalide ja hüdroenergia hea kasutatavus. ,,De Stijl": Neoplastsitsism- said mõju vene kons. Objektiivne kunst, mis on ideoloogiliselt vaba. Mäng vormi ja varjuga. Uue arhitektuuri printsiip. 16 punktiline plastilise arhitektuuri programm. Kollane, sinine,punane. Itaalia futurism- oluline on antihistoritsistlikkus. Kiirus ja liikumine. Marinetti
17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1 17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv
paigutust, kuid ehitusmasside paigutus võis olla ebasümmeetriline. Üheks kõige olulisemaks ühtset stiili loovaks teguriks peeti ornamentikat. Juugendstiili ornament on ebasümmeetriline ning lähtub orgaanilisest loodusest, meenutab taimi või tuleleeki. Juugendstiilis kujundati kõike alates mööblist lõpetades raamatute ja klaasiga. Arhitektid kasutasid uusi materjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Hiline juugendstiil (eriti arhitektuur) muutus aga funktsionalismi eelkäijaks. Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine, pilt pidi laotuma seina pinnale, iseloomulik süntetism (ruumikujutuseta pildid, puhta värviga kaetud pinnad eraldati üksteisest tumeda kontuuriga). Arhitektur: Arthur MacMurdo (lõi juugendi ornamendi) Charles Rennie Macintosh (algusajast) Victor Horta Antonio Gaudi Hector Guimard Maal: Aubrey Beardsley
Kasutada kubismi ja eriti futurismi võtteid, kuid sisaldada ka aimatavat paroodiat nende vooludele, aga ka üldise maalikunsti aadressile. Sürrealism. 18. Milliseid muutusi ühiskonnas taotlesid sürrealistid? Elu ja kunsti piiri( nagu ka kõigi teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 19. Iseloomusta Salvador Dali loomingut? Baroklikult ülespuhutud ja eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Funktsionalism ja konstruktivism 1920.a. 20. Mida tähendab funktsionalism? Mis on konstruktivism? (Millises riigis esimesena?) Funktsionalism- põhimõte, mille järgi ehituste ja esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest (funktsioonidest). Konstruktivism- uute vormide loomine ja ehitamine(Venemaa) Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.a. 21. Mis aastal toimus Pariisis suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus? Ja mida propageeris? 1925.a. Prantsuse kunstimaitse elujõudu ja rahvusvahelist tähtsust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
