Fungitsiidid - seenhaiguste tõrjevahendid Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavaid vahendeid nimetatakse fungitsiidideks. Looduses on taimedel palju mikroseeni, milledest haigustekitajaks kujuneb sõltuvalt ilmastikuoludest, agrotehnikast, sordi omapärast jt teguritest 1-3 põhipatogeeni, moodustades haiguste kompleksi. Haiguste levik sõltub ilmastikust ja kasvatatava kultuuri sordist ja saagi tasemest, seetõttu ei ole fungitsiidide kasutamine ühesuguse mahuga, vaid varieerub aastati ja kultuuriti. Samuti on omavahel seotud ka väetiste ja fungitsiidide kasutamine - andes väetisi, ja jättes fungitsiidid kasutamata, on väetise efektiivsus ligi neljandiku võrra madalam. Eriti tuleks haiguste tõrjega arvestada kaasaegsete kõrgesaagiliste sortide puhul, mis on haigustele vastuvõtlikumad. Igal fungitsiidil on eripärasused, toimides osade mikroseente suhtes paremini kui teistele.
Oktüülfenoolid ja oktüülfenooli etoksülaadid Kirjalik töö õppeaines ,,Saastained keskkonnas" Tartu 2011 Sissejuhatus Oktüülfenoolid on laialt kasutatavad ained, mida kasutatakse rooste ennetamiseks, määrdeainena metallide töötlemisel, metallpindade puhastusvahendina, värvides, fotokemikaalides, printeritindis ning herbitsiidide, fungitsiidide, maitse-, lõhnaainete ning antioksüdantide sünteesimisel, oktüülfenooli etoksülaatide tootmisel jne. Oktüülfenooli etoksülaate kasutatakse kummi ja rehvide tootmisel, detergentides ja industriaal- puhastusvahendites, plastmassi tootmisel, tolmutõrjes, tekstiili töötlemisel, kosmeetikas, ravimites jne. Laialdase kasutamise tõttu satuvad need ained paratamatult keskkonda, põhjustades seal probleeme eelkõige vees elavatele organismidele. Samuti ei jää mõjutamata
6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem, mille ülesandeks on viia kahjustajate arvukus tasemele, kus nad enam ei too märkimisväärset kahju ning hoida seda taset võimalikult keskkonnasõbralike vahendite ja meetmetega. Valik, millist taimekaitset rakendada sõltub suuresti kasvatatavast kultuurist,
ioonivahetusega ja vaba metall eraldatakse ka elektrolüütiliselt. Kaadiumi kasutatakse peamiselt patareide koostises, aga ka pigmentides, käsitöö glasuurides, katte- ja plaatimisainetes ning plastikute stabilisaatorites (Karik ja Truus 2003). Kasutusala leiab kaadmium ka analüütilises keemias ja tuumareaktorites ning vase tugevdajana. Veel kasutatakse seda printimisel, tekstiilide värvimisel, fungitsiidide tootmises, alumiiniumjootmisel, kopeerimisel ning sõiduvahendite, lennukite ja elektroonikaosade galvaanilisel katmisel. I maailmasõja ajal kasutati kaadmiumi tina asendajana (National Library of Medicine 2016). Kõik tsingirühma elemendid omavad bioloogilist mõju, kaadmium ja elavhõbe osalevad biokeemilistes reaktsioonides ja esinevad elusorganismides üliväikestes kogustes (ultramikroelemendid). Suuremas koguses on kaadmiumi lahustuvad
müüja on taimi kasvuperioodil kontrollinud. · Taimi on võimalik Phytophthora nakatumise vastu töödelda vastavate preparaatidega, näiteks kartuli-lehemädaniku (P. infestans) kahjustuse vältimiseks tuleb vastavate fungitsiididega pritsida taimi põllul vähemalt kaks korda, intervalliga 4-10 päeva (vastavalt preparaadi tugevusele). · Kui põllult avastatakse mõni sümptomitega taim tuleb see ära korjata ja hävitada.. · Fungitsiidide kasutamise miinuseks on nende toimeaeg, sest neid saab kasutada ainult kindlatel perioodidel, seega ei anna nende kasutamine efektiivset tulemust. · Puukoolides tuleb pidevalt rakendada kaudseid tõrjevõimalusi. · Tuleb täita hügieeninõudeid: kastmisvee hea äravool, kasutada puhast vett niisutamiseks (vältida looduslikest veekogudest pärinevat vett, vajadusel kasutada veepuhasteid), kasutada uusi potte või
2001.aastaks oli pestitsiidide kasutus valdavalt suurenenud. Suurimaks kasutajaks oli kujunenud Saksamaa (kokku 1,41 kg/ha), talle järgnes Taani ning siis Soome. Kõige vähem preparaate kasutas Leedu, siis Eesti ja Iirimaa. Läti kohta 2001.aastal andmed puudusid. Populaarseim preparaat oli ka sel aastal herbitsiid, mille kasutus oli kõigis vaadeldavates maades, välja arvatud Taanis ja Saksamaal, suurenenud. Insektitsiidide ja ka fungitsiidide ning bakteritsiidide kasutuses vähenes Eestis, Iirmaal ning Taanis, Leedus jäi samaks ja Soomes ning Saksamaal tõusis. Insektitsiide kasutus vähenes kõikjal peale Leedu. Kokkuvõtteks võib öelda, et üldiselt pestitsiidide kasutus sel perioodil suurenes , olenemata põllumajandusliku maa pindala vähenemisest kõigis vaadeldavates riikides peale Iirimaa 9 Tabel 1
Roberts, 1992). Viiendas artiklis näidati, et lehitu pisikäpp on mükoheterotroofne orhidee, mis sõltub vajalike toitainete saamiseks Inocybe ja Hebeloma mükoriisadest (Liebel & Gebauer, 2011). Soomurakas, mesimurakas (Rubus arcticus) Leiti kaks artiklit. Üks artikkel käsitleb soomurakat kui väärtuslikku põllukultuuri ning mille saagikust vähendab oluliselt ebajahukaste, kahjustades soomuraka vilju ja lehti. Sellega võitlemiseks pakutakse välja ka alternatiive fungitsiidide kasutamisele (Kostamo et al., 2015). Teises artiklis võrreldakse kahte soomuraka kultiveerimisvõimalust, mille käigus määrati kultiveeritud soomurakate morfoloogilised ja molekulaarsed omadused, leidmaks sobivaimat viisi soomurakate kasvatamiseks (Kostamo, Toljamo, Antonius, Kokko, & Kärenlampi, 2013). Kolmismadar (Galium trifidum) Kokku kaks artiklit. Ühes artiklis kirjeldati mikrosatelliitmarkeri arendamist kolmismadari geneetilise mitmekesisuse uurimiseks (Szczeciska et al., 2012)
Kalibreeritud seemned tärkavad ühtlasemalt. Ühest ja samast partiist pärinevatel suurematel seemnetel on reeglina suurem idanemisenergia. Osa seemnefirmasid märgib andmed pakendile ja annab ka 1000 seemne massi grammides. Selline seemnega kaasnev info võimaldab porgandikasvatajal pärast vastavate arvutuste tegemist saada külvamisega enam vähem optimaalne kasvutihedus ja vältida harvendamist. Õhukindlas fooliumpakendis olevad seemned on tavaliselt töödeldud ka fungitsiididega või fungitsiidide seguga, mis kaitseb külvi ka seenhaiguste ja kahjurputukate eest. Õhukindlas pakendis olevad seemned säilitavad oma idanevuse kauem kui lihtpakendi seemned. Idanemise kiirendamiseks võib porgandiseemet enne külvi ühe ööpäeva vees leotada või hoida niiske paberi vahel. Seemned imevad endasse vett ja paisuvad, sellised seemned idanevad mullas kiiremini. Tingimata on vaja meeles pidada, et leotatud seemned tuleb külvata niiskesse mulda. (1) Külviaeg ja külviskeem
olla 0,001 0,02% ja leotamisaeg 18 20 tundi (lehis 4 tundi). · Seemnete puhtimine on seemnete töötlemine fungitsiidiga. Sellega tagame, et taime seemnetel olevad seenhaigused ei nakataks tõusmeid. Puhtimisel tuleb jälgida puhtimispreparaadi kasutusjuhendit ja vastavalt sellele toimida. Võib kasutada preparaati Mycostop kulunormiga 8 g/kg kohta. Seemned külvata 1 nädala jooksul. · Seemnete granuleerimine (drazeerimine). Seemned kaetakse väetiste, fungitsiidide ja abiainete kihiga ning antakse kera kuju. Selline töötlemine hõlbustab seemnete mehhaniseeritud töötlemist ja suurendab idandite vastupanu võimet väliskeskkonnale. · Seemnete leotamine vees pehmendab seemnekesti ja idanemist takistavad ained uhutakse välja. Seemneid leotatakse 20-30 kraadises, puhtas, õhurikkas vees üks kuni mitu ööpäeva. Et vesi oleks õhurikas, on vaja seda vahetada kord päevas. 27.04
Pesemist alusta paagi täitmisega 1/3 mahuosas pesulahusega ja lülita sisse segisti Pihustid pese lisaks veel eraldi Loputa puhta veega Jääkvesi pritsida jäätmaale, kus see ei kahjusta kultuurtaimi Põhiliste teraviljaherbitsiidide ärastamiseks võib kasutada esmalt 10% petrooleumi vesiemulsiooni või kaltsineeritud sooda 5% lahust Sama ka insektitsiidide ja fungitsiidide korral Sulfuroonide baasil toodetud preparaatide korral kasuta pesuainet Kemiram (loe juhendit) Karbonaatsete herbitsiidide puhul 5% kloorlubja lahust Töötamine tk vahenditega katmikalal · Arvesta kõrge õhutemperatuuriga ja niiskusega Soodustab haiguste massilist levikut Pestitsiidid lagunevad kiiremini vähemtoksilisteks ühenditeks Ootajad ja tööoode (1-7p) on lühemad
kompostimisajaga ning täiendava järelevalmimisega. Poolvalminud komposti kasutamine võib tuua kasu asemel kahju, kuna orgaanilise aine lagunemine võib jätkuda komposti kasutuspaigal, mistõttu ei saavutata kavandatud mullaomadusi; poollagunenud orgaanilise aine osi sisaldav muld on kleepjas ja raske; valmimata kompost võib sisaldada umbrohuseemneid, herbitsiidide, pestitsiidide ning fungitsiidide jääke, taimehaiguste tekitajaid, kahjurputukaid erinevates arengujärkudes, sh kahjurite munad, ning fütotoksilisi (kasvu pidurdavaid) aineid; kõigist neist probleemidest on võimalik vabaneda, kui kompostimisprotsess on nõuetekohaselt juhitud. 58 Kui võrrelda komposti väetatud kasvuturbaga, võib tuua välja mõningaid nende vahelisi erinevusi: Kompost on
annaabi.ee 
