või kiudplaatidena. Mõlemaid saab kasutada soojustamisel, nt puitkarkasstarindites või sarikate vahel. Helbed sobivad selliste väikeste õõnsuste täitmiseks, kuhu muid, vähemelastseid soojustusmaterjale ei saa paigaldada. Tselluloostooteid valmistatakse peenestatud vanapaberist ja seega läheb nende tootmiseks vaja vähe energiat. Tsellulooshelbed ja -plaadid sisaldavad oma massist kuni kolmandiku tuleaeglusteid ja fungitsiide. Kõige sagedamini lisatakse boorisoolasid (booraksit), mis tekitavad probleeme tselluloosmaterjali kasutuselt kõrvaldamisel neid ei saa kompostida. Boraadid klassifitseeritakse reproduktiivtoksilisteks ja need on vähesel määral ohtlikud veekogudele, sest imenduvad põhjavette. Seetõttu tuleb tselluloossoojustuse paigaldamisel kanda kaitsevahendeid, näiteks suud ja nina katvat maski. Et boraadid ei aurustu, on see materjal inimestele ohutu, eriti kui soojustuskiht on suletud
• Ohtlik on haigus taimlates. Kahjustunud taimi ei tohi kasutada metsakultuuri rajamisel. Võrsevähk • Põhjustab nii kuuse- kui ka männivõrsete kuivamist. • Erinevalt pudetõvest, kus kuivavad vaid okkad ja võrsed ning pungad jäävad terveks, siis võrsevähi korral kuivab võrse koos pungadega. • Levib nii vanematel mändidel kui ka noortel taimedel. • Hukkunud männid tunneb ära okaste alaspidise asetuse järgi. • Tõrjeks kasutatakse fungitsiide (Daconil, Tilt) • Haiged taimed tuleks välja korjata ja põletada. Punavöötaud • Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella (Scirrhia) pini. • Peamisteks peremeestaimedeks on perekonna mänd Pinus liigid. • Haigust on leitud ka harilikul ebatsuugal Pseudotsuga menziesii, euroopa lehisel Larix decidua ja harilikul kuusel Picea abies. Sümptomid • Esmalt on sümptomid näha võra
välisilmet. Pärast puidu kuivamist on hallitus kergesti eemaldatav, jättes siiski mõnikord puidu pinnale määrdunud või värvilised laigud. Pinda tuleks pesta sooja vee, pesuaine ja valgendi (naatriumhüpoklorit) seguga. Hoonetes esinevad hallituskahjustused tavaliselt katuseräästastel, verandade ja rõdude lagedel ning muudes mittekütmata kohtades. Hallitusseened kahjustavad värve, eriti neid, mis baseeruvad linaseemneõlil. Kohtades kus on oht hallituse tekkeks, tuleks kasutada fungitsiide (seenihävitavad ained) sisaldavaid värve. Niisketes tingimustes asuva puidu kaitseks sobib kasutada Boracoli lahust. Puidul kasvava hallituse korral on meil tegemist siiski ennekõike välimuse probleemiga puidu tugevust hallitusseened eriti ei mõjuta. Küll näitavad nad seda, et puit on liiga niiske. Unustada ei tohiks ka väga olulist tõsisasja igasugune hallitus on inimese tervisele ohtlik. Majavammi levikuviisid:
Puidu värvimine kuna niiskuse ning temperatuurikõikumiste mõjul muudab puit suures ulatuses oma dimensioone, on vaja kasutada elastseid ja hästi puituimenduvaid värve. Kasutusel on spetsiaalseid puidukaitselisandeid sisaldavad lahustipõhised (õli ja õlialküüdvärvid) ja veepõhised (akrülaatvärvid) puiduvärvid. Spetsiaalsetele puidu välisvärvidele on lisatud ka puidukaitseaineid e fungitsiide. Välitööl ei sobi puidu värvimiseks kõva ning jäika kilet moodustavad emailvärvid. Põrandavärv, lakk peab olema kulumiskindel, vastupidav veele ja kemikaalidele. Saavutatakse erinevaid sideaineid kombineerides (nt uretaanalküüd, karbamiidalküüd, polüuretaanakrüül jt). Kasutusel on nii vee kui ka lahustipõhised materjalid. Roostetõrje oluline metallpindade viimistlemisel. Eeltöötluse käigus eemaldatakse juba tekkinud rooste
3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001. Taimekaitses nimetatakse pestitsiidideks preparaate, mida kasutatakse taimekahjustajate, taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohu tõrjeks. Fungitsiide tarvitatakse taimehaigusi tekitavate seente tõrjeks, bakteritsiide bakterite tõrjeks, herbitsiide umbrohutõrjevahenditeks ning insektitsiide putukate tõrjeks. (Leivategija 1982, lk 4,5,24) 1995.aastal kasutati kõige vähem pestitsiide Eestis (kokku 0,16 kg/ha), kõige rohkem aga Taanis (1,72 kg/ha). Rohkesti taimekaitse preparaate tarvitati ka Saksamaal (1,05kg/ha), vähem aga Iirmaal ja Soomes, kus vastav näitaja jäi alla poole kilogrammi hektarile
mitmekesisem on agroökosüsteem, seda stabiilsem ta on. Kasvatatakse paljusid eri kultuure, säilitatakse looduslikke alasid ja soodustatakse mitmekesise elustikuga servaalade teket. Teades, et paljud agroökosüsteemides toimivad protsessid on tootmisele kasulikud, püütakse neid võimalikult efektiivselt ära kasutada. Mahetootja peab loodust rohkem tundma, kui tavatootja ning oma tegevuse palju põhjalikumalt läbi mõtlema. Ei kasutata sünteetilisi väetisi ja pestitsiide (herbitsiide, fungitsiide ja insektitsiide) ega geneetiliselt muundatud organisme (GMO), soodustatakse elustiku mitmekesisust ja pööratakse suurt tähelepanu tootmise keskkonnasõbralikkusele. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Altieri, M. A. (1999). The ecological role of biodiversity in agroecosystems. – Agriculture, Ecosystems & Environment. Vol. 74, No. 1–3, pp. 19–31. 2. Benton, T.G., Vickery, J.A., Wilson, J.D. 2003. Farmland biodiversity: is habitat
Mikropaljundus – kõige kallim paljundusviis ning seda tehakse spetsiaalsetes laboratooriumides. Generatiivne paljundamine – kasutatakse eelkõige sordiaretustöödes, kuna see ei anna tootmisistanduse tarbeks ühtlaste omadustega istikuid. Kahjustused Haigused Võrsevähk Hahkhallitus Seenhaigused Haiguste tõrje Haigestunud oksad tuleb välja lõigata ja põletada. Tugevalt nakatunud istandikes on kasutatud edukalt ka fungitsiide enne õitsemist või õitsemise ajal. Leida preparaadid ja maksumus! Kahjurid Lehetäid Liblika röövikud Viljapuu-tupslase röövikud Tutt- ja lehevaksikud Kahjurite tõrje Kahjureid saab tõrjuda edukalt insektitsiididega. Leida preparaadid ja maksumus! Rajamine Maa ettevalmistamine Rajamisega alustatakse istutusaastale eelneval sügisel ja sügisene maaharimine sõltub eelkultuurist
neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse Tänapäeval kasutatakse üha enam herbitsiide, fungitsiide ning insektitsiide. Kuna need kõik on mürgised siis probleemi lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem. Integreeritud taimekaitse tähendab bioloogiliste, biotehnoloogiliste, keemiliste, agrotehniliste ja sordiaretuse meetodite kombineeritud kujul rakendamist, kus keemilisi taimekaitsevahendeid kasutatakse võimalikult piiratud hulgal, et hoida taimekahjustaja populatsioon tasemel, mis ei põhjusta ebasoovitavat majanduslikku kahju või kaotust. Seega
sügavusele mulda või hoopis taimejäänused põletada) 2. Puhtimisega ( tavaliselt enne kartuli mahapanekut) 3. Seemnematerjali hoolikas sorteerimine 4. Seemnematerjali pidev uuendamine ( on olemas resistentsed kui ka väga vastuvõtlikke sorte) 5. Keemilise tõrje kasutamine ( tehakse esimeste haiguslaikude ilmnemisel lehtedele. Enamus kontaktseid kartuli – lehemädaniku tõrje fungitsiide aitavad kuivlaiksuse vastu) Alternaria solani ennetamisel tasub meeles pidada,et antud haigustekitajat saame ära hoida juba agrotehniliste võtetega. Kas põletada taimejäänused või künda need mulda. Seemnematerjali tasub kas lausa iga aasta või vähemalt iga paari aasta tagant uuendada. Uuendamine aitab ära hoida ka teiste haiguste levikut. Keemilise tõrjega ei tasu kiirustada, sest antud haigust saab peatada ka veel siis kui on ilmnenud esimesed haigusnähud ( ei ole
kaitse mädanike vastu. Eseme värvisse kastmine on nendest kõige efektiivsem ja seda kasutatakse esmajoones värske saematerjali kaitseks sinetuse vastu. Kõige laiemalt levinurn meetod on siiski pintseldamine. Pinnaviimistlustnaterjalid koosnevad lahustitest ja sideainest, peale selle sisaldavad need veel värvaineid ning pingmente. Välistingimustes kasutatavad värvid sisaldavad tihti ka seeni suretavaid aineid fungitsiide. Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, sest muidu tekivad mõrad. Oluine on ka mingil määral niiskuse läbi laskmine, et saaks nn aurata niiskust välja. Viimistlusmaterjali põhikomponendid: kelmemoodusti, lahusti, täiteained, plastifikaator, (pigment). 4.2.2. Vaakum- ja surveimmutus Levinumad surveimmutamismeetodid on nn täisrakuprotsess. Raku-õõnsustest õhu eemaldamiseks asetatakse puit autoklaavis esmalt vaakumi alla. Immutussilinder täidetakse
Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu, seebivesi, taimsed tõmmised,
Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid.Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu,
osa. Preparaat Moddus sobib kõikidele teraviljadele ning ergutab ka juurte kasvu ja arengut. Kahjurputukatest tõrjutakse viljakukke, rootsi kärbest, lehetäisid, ripslasi jt. Enamlevinud preparaadid on Fastac, Karate, Decis, Malasiin jt. Taimede hilisemas kasvufaasis hakkavad taimede lehtedele lööbima mitmed haigused - jahukaste, laiktõved, roosted. Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ( fungitsiidid) on nii kontaktsed kui süsteemsed, samuti raviva ja haigusi tõrjuva toimega. Fungitsiide tuleks anda enne haigustunnuste ilmnemist. Reeglina pritsitakse taimi fungitsiididega 1 kord. 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Suviteraviljade külviaeg Külviaeg jaotatakse varajaseks, keskmiseks ja hiliseks. Varajane külviaeg saabub mulla tehnoloogilise küpsusega (muld ei kleepu harimisriistade külge). Keskmine külviaeg langeb kokku mulla bioloogilise küpsusega, mis saabub 7-10 päeva pärast
annaabi.ee 
