Religioon õhtumaises kultuuris: Test 1. Kesk- ja uusaegse looduskäsitluse peamiseks erinevuseks on, et keskajal, erinevalt uusajast... - arvati loodusobjektidel ja olenditel olevat teatavatele jumalikele tähendustele osutav funktsioon 2. Gellhorni ja Kiely järgi seisneb ekstaatilis-müstiliste ning intensiivsete religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumusest. Sestap ei pruugi kunsti......
18. detsembril 2010 araabia maades alanud suur protestide laine sai tuntuks araabia kevade nime all. Paljud lootsid, et see toob demokraatlikumaid muudatusi ning vanad diktaatorlikud režiimid kaovad. Protestilaine kogus jõudu, algasid mässud olemasolevate režiimide vastu, mõnes riigi puhkes lausa kodusõda. Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid ära islamistlikud ja fundamentalistlikud rühmitused. Tundubki, et islamistlikud jõud ja radikaalsete vaadetega usufanaatikud hakkavad mängima aina olulisemat rolli Lähis-Ida poliitilisel maastikul. Võib tekkida ohtlik olukord, kus nad muutuvad domineerivaks jõuks Lähis-Idas. Seega on islami ja eriti selle kõige radikaalsema elemendi roll maailma poliitikas aina kasvamas. Radikaalsed islamirühmitused ja -liikumised aktiveerusid 21. sajandi alguses. Hiljuti tulid islamistid võimule Egiptuses Muslimi Vennaskonna näol
1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning
1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning
1689. aastast pärineb Londoni baptistlik usutunnistus, mida paljud baptistikogudused kasutavad oma tegevuse alusena. Teise seisukoha järgi on baptismi vaimseks eelkäijaks 16. sajandianabaptistlikud ehk taasristijate liikumised, mis oli üks reformatsiooni harusid. Mõned baptistid aga peavad oma traditsiooni tulenevaks vahetult algkristluse aegadest. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. Vaimulikest talitustest pühitsetakse usklike ristimist ja pühaõhtusöömaaega, sealjuures viimase puhul rõhutatakse tegevuse sümboolset iseloomu ning eitatakse transsubstantsiatsiooni. Usutakse inimese usulise valiku vabadust ning
Sageli omistatakse neile seisukohtadele ka jumalik päritolu. Fundamentalismi üks oluline tunnus on eelarvamuslikkus teisitimõtlejate ja -uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Ka ühiskondlikke protsesse tõlgendatakse usulistes kategooriates. Kui teaduse seisukohad satuvad vastuollu usuliste veendumustega, siis teaduse arvamust kas tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse. Selle tulemusel on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ega allu muutmisele või ümberkujundamisele. Usulist terrorismi kajastatakse palju ka meedias. Kirjutatakse erinevaid raamatuid, kus räägitakse üksikasjalikult terroriaktidest. Avaldatakse pidevalt artikleid terrorirünnakutest, sest need köidavad kõige rohkem lugejate meeli, kuna usk on kõigile tähtis ja mida ollakse usupõhimõtete tõestamise nimel tegema, on alati huvitav. Kuid usun, et ka terroriste õhitab
Keskmine araablane pole vastastikusest verevalamisest sugugi rohkem huvitatud kui keskmine ameeriklane, hollandlane või soomlane. Rääkimata araabia intellektuaalidest, kes võivad läänemaailma suhtuda liigagi optimistlikult (või vähemalt on seda seni teinud). Muide, "araablane" on siin vaid näide. Kui aga kõnelda tõsisest vägivaldsest terrorismist, siis on "sealpool" usupiiri sellega kokku puututud palju otsesemalt. Suured fundamentalistlikud liikumised tekivad vaeses maailmas. Kõige selgem näide on Alzheeria, kus kümmekond aastat tagasi hoiti ära fundamentalistide võimuletulek. Järgnes tõeline tapatalgute laine, kuid Lääs ei osutanud üldse märkimisväärset abi: ei mingeid maavägesid mägipiirkondades. Kriis kestis aastaid, kuid viimaks suudeti Lääne-Araabia Liidu (UMA) riikide ühiste pingutustega panna vägivallale piir. Eks ole imelik, et selline koostöö ei olegi praeguse USA valitsuse idee
minevik on selektiivne. Fundamentalistis on aktiivsed,erinevad traditsiooni hoidjatest kes on tavaliselt kaitse positsioonis,fundamentalistid sageli ründavad e on ründepositsioonis. 6.küllalt sageli on aktsioonid agressiivsed ,,meie ja nemad ,, mentaliteet,selged piirid nende vahel. 7.maksimaalselt kasutatakse moodsat tehnoloogiat. 8.fundamentalism on modernismi sünnitis,kuna on sündinud modernsuse ja traditsionaalkultuuri kokkupõrkel.kõik sellised kokkupõrked pole veel fundamentalistlikud. Missugune on fundamentalism?! 1.ideede allikas on vabad vigadest.jumala sõna on õige ja muutumatu,veatu.koraan- tähttäheline jumala sõna. 2.võib tagasi pöörduda idealiseeritud minevikku.piibli teksti suhtes selektiivne,piibli tekst veatu.minevik on selektiivne,kõik mis ei sobi kokku nende õpetusega,neid eiratakse.juurte juurde pöördumine tähendab kristlaste varasemate vormide juurde pöördumist. 3.fundamentalism ilmneb traditsioonide pinnal
Islami fundamentalismi iseloomustab äärmine konservatiivsus, moslemite 7.-8. saj kujunenud tavaõiguse täpne järgimine ja sõjakas sallimatus läänemaailma vastu. Oma vaateid kuulutades osutasid nad tõsiasjale, et Lääne ideed ja saavutused pole inimest õnnelikums teinud; seal levib narkomaania, alkoholism, kuritegevus, vägivald. Islami fundamentalismi juurde kuulub ka ,,püha sõja" pidamine kõigi uskmatute vastu. Langenud lähevad otse paradiisi. Läänemaailma kõrval kuulutasid fundamentalistlikud liikumiseks oma vaenlaseks ka mõõdukamad araabia riigid, eriti Saubi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. UUSKONSERVATIIVSED SUUNDUMUSED Muutused Lääne ühiskonnas 1970. aastate teisel poolel: Teadude- ja tehnikarevolutsioon muutis lääneriikide sots struktuuri vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes diplomeeritud spetsialistide nind teeninduses töötavate inimeste osa, hoogustus väikeettevõtlus
puudutavad Jumalat. Jumalat ja tõde käsitletakse ühese ja kindlapiirilisena. Tõde ei muutu, teisene ega arene, tõde lihtsalt on. Inimese osaks on püüelda tõe (Jumala) tunnetamise poole. Sealjuures on fundamentalistid veendunud, et nemad on oma mõistmises jõudnud Jumalale kõige lähemale, on kõige paremini tunnetanud tõde. 2. Nende veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmu tunde, mida nad ei leia teadusest ega loogikast. Fundamentalistlikud uskumused võivad väljasseisjatel tunduda rigiidsete ja põhjendamatutena. Asjaosaliste endi jaoks on nende usulised veendumused eluliselt tähtsad ja nad tunnevad rõõmu ja rahuldust nende järgimisest. 3. Nad on kuulutusmeelsed, püüdes kaasata ateistlikus keskkonnas kasvanuid. Fundamentaliste iseloomustab suhteliselt kõrge pühendumise määr oma vaadete levitamisel. Esmajärguliseks sihtrühmaks on inimesed, kellel puudub religioosne taust
sissetungi ei pooldanud ju kuningakoda ka enam bin Ladenit ning heitis ta riigist välja. Ehk võib järeldada, et bin Laden käitus nii, nagu tema õigeks pidas selles olukorras, et kaitsta oma riiki. Õhkkond Sudaanis oli küps selleks, et kellegi bin Ladeni taolise ideoloogia seal toetust leiaks ning et tal oleks võimalik oma ideid ka ellu rakendada. Lahesõda ja USA vägede jätkuv kohalolek Lähis-Idas oli kohalike islamiäärmuslaste tõekspidamisi tugevasti raputanud. Fundamentalistlikud grupid olid veendunud, et imperialistlikud reziimid tuleb kukutada, et asemele saaks luua tõelised islamiriigid. Oma eesmärkide saavutamiseks kavatsesid need sõjardid rünnata USA objekte kogu maailmas. Nad lootsid, et halastamatu terrorikampaania sunnib Ühendriike lõpuks Lähis-Idast lõplikult taanduma. USA toetusest ilma jäetuna oleks võimalik paljud kohalikud ilmalikuma suunitlusega valitsused kukutada ning asendada islamifundamentalistlike reziimidega. Suur
• Iraan, Iraak on jagunendu Sunnitide ja šiiidide vahel 9. Juutide pühakiri, traditsioonid ja eluviis TOORA • Iisraeli rahvale üle antud Jumala seadus, kirjas viies Moosese raamatus • Ei kujuta seadust, vaid õpetust • Sellesse uskumine ja sellele tuginemine kuulub olemuslikult juudi usu juurde • Toora on jumalikku päritolu ja selle fikseeris Mooses • Toora anti Moosesele üle valmiskujul ja Mooses ainult edastas selle rahvale (ortodoksed ja fundamentalistlikud juudid arvavad) • Koosneb omavahel läbi põimunud põhilistelt jahvistlikku, elohistlikku, deuteronomistlikku ja preesterlikku päritolu tekstidest • Toora sisu on asendamatu ja vahematu, olles sellega jumaliku seaduse täielik ilmutus • Toora on antud inimesele kui “puhastumise vahend” • 613 keeldu ja käsku vastab arvuliselt kümne käsu tähtede arvule • Jumalateenistus • Liturgiat (palveteenistust) on nimetatud “südameteenistuseks”
mis puudutavad Jumalat. Jumalat ja tõde käsitletakse ühese ja kindlapiirilisena. Tõde ei muutu, teisene ega arene, tõde lihtsalt on. Inimese osaks on püüelda tõe (Jumala) tunnetamise poole. Sealjuures on fundamentalistid veendunud, et nemad on oma mõistmises jõudnud Jumalale kõige lähemale, on kõige paremini tunnetanud tõde. 2. Nende veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmu tunde, mida nad ei leia teadusest ega loogikast. Fundamentalistlikud uskumused võivad väljasseisjatel tunduda rigiidsete ja põhjendamatutena. Asjaosaliste endi jaoks on nende usulised veendumused eluliselt tähtsad ja nad tunnevad rõõmu ja rahuldust nende järgimisest. 3. Nad on kuulutusmeelsed, püüdes kaasata ateistlikus keskkonnas kasvanuid. Fundamentaliste iseloomustab suhteliselt kõrge pühendumise määr oma vaadete levitamisel. Esmajärguliseks sihtrühmaks on inimesed, kellel puudub religioosne taust ja usulised teadmised. 4
[Fundamentalism seostub konkreetsete katsetega ühiskond üle võtta.] · Reaktsioonide loomus ja vorm on tähtsad (agressiivsus, must-valge nägemine jne). Minevik on selektiivne. · Küllalt sageli on aktsioonid agressiivsed. Meie vs teised. · Maksimaalselt kasutatakse moodsat tehnoloogiat. · Fundamentalism modernismi sünnitis, sest on tekkinud modernismi ja traditsionaalkultuuri kokkupõrkel. NB! Kõik sellised kokkupõrked pole veel fundamentalistlikud. Organiseerimata religioon: vabas vormis religioon. Erikujud. Organiseeritud ja organiseerimata religioonil hakati vahet tegema 1960.-1970. aastail, mil kiriklikest institutsioonidest täiesti erinevat religiooni tähele panema hakati. Rahvausund on ametliku religiooni kõrval kogu aeg olemas olnud. Traditsiooniliselt tähendas see amtliku religiooni rahva seas levinud tõlgendusi (selle poolest on rikkaim
annaabi.ee 
