Estofiilide ideede ja algatuste tähtsusest Referaat Koostas: X Juhendas: õp X Tallinn 2010 Sissejuhatus 1730. aastail jõudis Eestisse vennastekoguduse liikumine. Nende toel levis kirjaoskus, mis võimaldas esile tõuste ka eestlastel, põhiliselt eesti kõster-koolmeistritel. Nad tegelesid elulugude,päevikute, kõnede, aruannete ja muude tekstide koostamise, levitamise trükkiandmisega. Kirjasõna polnud eestlastele seinini niisuguses ulatuses kättesaadav olnud. Kõik see lõi soodsa vaimse õhkkonna huvi tekitamiseks eesti keele ja kirjanduse, rahvaluule ja kultuurilise omapära vastu ka baltisakslaste seas. Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva ...
Tuntumad estofiilid Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium 2010 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 August Wilhelm Hupel 3-4 Johann Wilhelm Ludwig von Luce 5 Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes hulk ini...
ESTOFIILIDE AEG Valgustuskirjandus. Juturaamatud. Valgustus ja romantismiideede jõudmine siinsesse kultuuriruumi 18.sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpe...
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles o...
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
annaabi.ee 
