q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistkümnes brümaari riigipööre, 9 10. 11. 1799 ja kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi LAHINGUTEGEVU q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID q Prantsusmaa keiser q Prantsusmaa väepealik q Prantsusmaa riigimees ja konsul q Itaalia Vabariigi president q Reini Konföderatsiooni
Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus Sisepoliitilised ümberkorralduse Purustas 1805 Vene-Austria ühendväed (Austerlitzi lahing) Kaotas 1805 Inglise-Hispaania laevastikule (Trafalgari lahing) 1806 võitis Preisi vägesid 1807 Friedlandi lahing, Napoleon võitis Venemaad Tilsiti rahu (Prant. Lääne- Eur. Venem. Ida- ja Põhja Eur.) 1810 sõltusid enamik Euroopa riite Prantsusmaast, sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Türgi ja Portugal Napoleoni vallutused 1806 loodi Reini Liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist Reformid Saksamaal: Pärisorjuse kaotamine Aadlike eesõiguste kaotamine
Napoleoni loodud riik oli sõjalisbürokraatlik diktatuuririik. Keiser : Sellele järgnes enda kroonimisprotsess Prantsusmaa keisriks 1804. aastal ning rohked vallutused Euroopas: Austria ja vene armee purustamine Ulmi ja Austerlitzi lahingus (1805); kaotus 1805. aastal Trafalgari lahingus Inglismaaga võideldi seejärel majanduslike vahenditega loodi kontinentaalblokaad ehk mandriline piire Suurbritanniaga kui saareriigiga ; Preisi ja Vene armee purustamine Jena, Auerstädti, Friedlandi lahingus (19061807); Hispaania sõjakäik (18081809); veelkordne Austria armee purustamine AspernEsslingi ja Wagrami lahingus(1909); Venemaa sõjakäik ja Borodino lahing (1812); sõjakäik Saksimaale, toimusid Lützeni, Bautzeni, Dresdeni ja Leipzigi lahing (1813), kus viimases saadi lüüa ja selle tagajärjel saadeti Napoleon Elba saarele asumisele. Juba järgmise aastal maabus ta jälle Prantsusmaa territooriumile. Uuele 100päevasele valitsemisperioodile järgnes
1805 *Napoleon purustas Austra-Vene ühendväed Austerlitzi ehk kolme keisri lahingus * Inglise-Hispaania ühendlaevastik admiral Nelsoni juhtimisel purustati Napoleoni laevastik Trafalgri merelahingus 1806 * moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon * Napoleon purustas Preisimaa Jena ja Auerstedti kaksiklahingus * Napoleon kuulutas Inglismaa vastu välja kontinentaalblokaadi 1807 * Venemaa ja Prantsusmaa vaheline sõda Friedlandi all, lõppes Napoleoni hiilgava võiduga, Venemaa oli sunnitud rahu paluma * Napoleon ja Aleksander I sõlmisid Tilsitis rahu-, sõpruse- ja liidulepingu 1810 Napoleon abiellus uuesti Austria keisri tütrega 1811 *Venemaa ja Prantsusmaa alustasid ettevalmistusi sõjaks * Prantsusmaa jaoks lõppes sõda katastroofiga 1813 * Napoleon suutis kokku kutsuda äärmiselt tugeva sõjaväe ning saavutas mitu hiilgavat võitu * Napoleon purustati Rahvastelahingus
a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel. Saksamaa reformid: · kodanliku ühiskonna kujunemine · pärisorjuse kaotamine · muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes · mitmed uuendused tsiviilelus 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid
võtteid. Ja tema sõjavägi oli väga suur, sest Robespierre oli kehtestanud värbamissüsteemi, mille kohaselt kõik täiskasvanud mehed olid sõjaväekohuslased. Armees oli 1799. aastal 750 000 sõdurit ning aastail 1803-1815 liitus sellega veel 2 miljonit meest. Seda suurt jõudu püüdis Napoleon ära kasutada Euroopa vallutamisel. Napoleoni sõjad Napoleon võitis 1805. aastal Austerlitzi all Austria ja Vene väed, 1806. aastal Jena juures Preisi väed ning 1807. aastal Friedlandi lahingus uuesti venelasi. Napoleon rajas uusi riike ja aitas seal võimule oma sugulased. Samuti lõi ta üle-euroopalisi seadusi ja võimuorganeid, mida nimetati kontinentaalsüseemiks. 1805. aastal saavutas Suurbrirannia Prantsusmaa üle võidu suures Trafalgari merelahingus. Briti admiral Horatio Nelson (1758-1805) sai lahingus surma, aga tema võit päästis Suurbritannia invasiooniohust. 1808. aastal tungis Napoleon Hispaaniasse ja puhkes sõda Suurbritanniaga, kes
tõus. Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror. 1799.a. moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni Austria, Inglismaa, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa 1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati "Tsiviilkoodeks" *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, 1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a. *1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele, kus ta ka suri 1821.a.
Inglismaa vallutamise plaan. Inglismaad, kes oli osalenud kõikides Prantsusmaa-vastastes koalitsioonides, üritati põlvili suruda kontinentaalblokaadiga. Prantsusmaa liitlastel ning sõltlasriikidel keelustati igasugune majanduslik suhtlemine Inglismaaga. Kuigi majandusblokaad avaldas Inglise majandusele negatiivset mõju, tõi see Prantsusmaal ja tema liitlasriikides kaasa hinnatõusu ning vohama hakkas salakaubandus. Preisimaa purustamise järel võitis Napoleon 1807 Friedlandi lahingus Vene armeed ning viimased olid sunnitud rahu paluma. 1807 Tilsiti jõel sõlmitud rahu-, liidu- ja sõpruslepinguga tunnustas Vene keiser Aleksander I Prantsusmaa vallutusi Euroopas ja pidi liituma Inglismaa vastase kontinentaalblokaadiga. Samas andis Napoleon antud lepinguga Venemaale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas. Prantsuse-Vene liidusuhted olid siiski ajutise iseloomuga ning juba 1812 aastal alustas nn Suure armeega kampaaniat Venemaa purustamiseks
a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda: *1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge *1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule *1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid *1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu 1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel. Saksamaa reformid: · kodanliku ühiskonna kujunemine · pärisorjuse kaotamine · muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes · mitmed uuendused tsiviilelus 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid
seaduslikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Parlamendisaadikutele kehtestati sõnavabadus, kõigile kuninga alamatele petitsiooniõigus. Tsiviilkoodeks- 1804. aastal vastu võetud Napoleoni koodeks, mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist. Tilsiti rahuleping- olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast tema võitu Friedlandi lahingus. Esimene sõlmiti 7. juulil Vene tsaari Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel, kui nad kohtusid parvel Nemunase jõe keskel. Teine sõlmiti Preisimaaga 9. juulil. Lepingud lõpetasid Neljanda koalitsiooni sõja Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui Grande Armée oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon
Sügisel alustas ta sõda Preisimaa vastu ning purustas viimase väed 14 oktoobril 1806 toimunud Jena ja Auerstädti lahingus. Vene abiväed jäid hiljaks (samal ajal sõdis Venemaa ka Türgiga) ja Preisimaa oli täielikult Napoleoni armualune. Napoleon tungis Preisist Vene Poolasse, ning võttis venelasi Eylau lahingus veebruaris 1807. Nüüd oli Venemaa üksinda Napoleoniga silmitsi, sest Pitti surma järel jäi ka brittide toetus sisuliselt olematuks. 14 juunil 1807 said vene väed Friedlandi lahingus Napoleonilt lüüa. Napoleon soovis aga Venemaaga rahu, et naasta Saksamaa ja Itaalia probleemidega tegelema. See võimaldas Venemaal saavutada soodsa rahu ja liidu. Juunis 1807 algasid personaalsed läbirääkimised Napoleoni ja Aleksander I vahel – alul Neemeni jõel, seejärel Tilsitis. 7 - 9 juulil allkirjastati Tilsiti lepingud, mis sisaldasid nii rahu kui liidulepingut. Venemaa loovutas Napoleonile alasid Aadria merel, sai aga osa varem Preisile kuulunud Poolast.
maal,e samuti mõned Saksamaal läksid Pr.liitlastele. Lpeing tegi lõou Püha Rooma riigile. Loodi Reini Liit. Pr.sai ligi 40milj frangi suuruse hüvitise. Trafalgari lahing- 21.okt 1805, merelahing UK mereväe ja Pr.maa ja Hisp.ühislaevastiku vahel. Lahing oli osa Nap sõdade (1803-1815) aegsest Kolm.Koalsõjast. Lahing oli brittide otsustavaim merevõit tolles sõjas. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Neljas koalitsioon (Jena-Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine). Hispaania hõivamine ja Josephi reformid. Hispaania dos de Mayo, gerilja ja juntad. Cadizi Cortes ja 1812. aasta konstitutsioon. Fernando VII võimuletulek. Napoleoni 1812. a Venemaa sõjakäik (Grande Armée, Barclay de Tolly, Kutuzov, Borodino lahing, Moskva kahvel). 1812 suvel alustas Nap oma Suure Armeega(650 tuh meest) sõjakäiku Venemaa vastu(220 tuh meest). Kuna Vene sõjavägi oli väike
2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga, mis sõlmitakse pärast Ulmi ja Austerlitzi lahingus lüüasaamist. Austria loovutab osa oma territooriumist. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad SB vastasus. See ei õnnestunud, sest SB oli merel liiga võimas ning kõik riigid ei tulnud blokaadiga kaasa. Neljas koalitsioon (Jena-Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine) (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi). Jena-Auerstedti lahing oli kaksiklahing Napoleoni ja Friedrich Wilhelm III vahel Preisi armee kaotas. Friedlandi lahingus võitis Pr Venemaad. Sõlmisid Tilsti rahu. Lisaks Tilsiti rahule sõlmiti ka salaprotogollid . Napoleon lubas Venemaale Soomet enda valdusesse võtma, Soome kuulus sel ajal Rootsi alla. Aleksander I kuulutas Rootsile sõja, lõppedes Aleksandri
Prm võitis suure Marengo lahingu. Sama nime kandis ka napoleoni hobune. 1805 Kolmas koalitsioon (SB, Venemaa, Austria, Rootsi). Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria. 21. okt 1805 Trafalgari lahing 2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga. 1806 Neljas koalitsioon (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi). Preisimaa sai suure löögi. Juunis 1807 lõi napoleon Friedlandi lahingus Venemaad. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad SB vastasus. See ei õnnestunud, sest SB oli merel liiga võimas ning kõik riigid ei tulnud blokaadiga kaasa. Juuli 1807 Tilsiti rahu. Sõlmisid napoleon ja Venemaa Keiser. Poolamaast andis napoleon tüki Aleksander I-sele. Oluline, et Aleksander I nõustus ühinema SB vastase kontinentaalblokaadiga. Napoleon nõudis, et ka rootsi astuks blokaadi Venemaa mõjutusel. Lisaks Tilsiti rahule sõlmiti ka
1806 moodustati 16 riigist Reini Liit, hiljem ühinesid sellega ka teised Saksa riigid va Pr ja Au lakkas olemast Püha Rooma riik, keiser Frantz II jäi Austria keisriks Koalitsioonisõjad: 1805 dets Austerlitzi lahing (Au,Vm) Preisi väed purustati Jena ja Auerstedti lahingus 1805 okt purustas Nelson pr laevastiku Trafalgari merelahingus 1806 lõpus kuulutas N välja kontinentaalblokaadi elukallidus a-il 1805-1812 kuni 300% salakaubandus Tilsiti rahu: juuni 1807 Friedlandi lahing, Vene vägede purustamine juuli 1807 N ja A(Aleksander I) kohtumine Tilsitis 1808-1809 sõdis Vm Rootsiga, Soome läks Vm koosseisu(kuni 6. dets 1917) ! Preisim pidi loovutama üle poole oma aladest, tasuma kontributsiooni, sõjaväes võis olla 42 000 meest. Pre jäi riigina püsima tänu A eestkostele Reformid Sm-l: pärisorjuse kaotamine linnad said omavalitsuse koat. aadli eesõigused ilmalikud abielud sõjaväereform juutidele kod õigused rahvusliku eneseteadvuse tõus
Vene abiväed jäid hiljaks (samal ajal sõdis Venemaa ka Türgiga) ja Preisimaa oli täielikult Napoleoni armualune. 64 Napoleon tungis Preisist Vene Poolasse, ning võttis venelasi Eylau lahingus veebruaris 1807. Nüüd oli Venemaa üksinda Napoleoniga silmitsi, sest Pitti surma järel jäi ka brittide toetus sisuliselt olematuks. 14 juunil 1807 said vene väed Friedlandi lahingus Napoleonilt lüüa. Napoleon soovis aga Venemaaga rahu, et naasta Saksamaa ja Itaalia probleemidega tegelema. See võimaldas Venemaal saavutada soodsa rahu ja liidu. Juunis 1807 algasid personaalsed läbirääkimised Napoleoni ja Aleksander I vahel – alul Neemeni jõel, seejärel Tilsitis. 7 - 9 juulil allkirjastati Tilsiti lepingud, mis sisaldasid nii rahu kui liidulepingut. Venemaa loovutas Napoleonile alasid Aadria merel, sai aga osa varem Preisile kuulunud Poolast
annaabi.ee 
