Fridtjof Nansen NANSEN TEADLASE JA MAADEAVASTAJANA Nansen õppis Kristiana (Oslo) ülikoolis zooloogiat. Ta uskus, et valitud erialal on tal parimad võimalused välistingimustes töötamisteks. Hiljem on ta oma otsust siiski kahetsenud ning arvanud, et õigem valik oleks olnud füüsika ja matemaatika, mis oleksid andnud talle paremad võimalused spetsialiseerida okeanograafia alal. 1888. aastal sai Nansen doktorikraadi. Esimese ekspeditsiooni tegi ta 1882 Norra küttimislaeva Viking pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale tiivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt. Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888- 1889. aastal ületas ta esimes...
Fridtjof Nansen (10.10.1861-13.05.1930) Siret Bugajev 10a Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva V...
Norra maadeavastajad Rebeka Kübard 11.klass Roald Engelbregt Gravning Amundsen · Norra polaaruurija (16.juuli 187218.juuni 1928) · Ta läbis 19031906 esimesena loodeväila ja jõudis 14. detsembril 1911 esimesena lõunapoolusele. Ta oli ka esimene inimene, kes lendas üle põhjapooluse, saades sellega esimeseks inimeseks, kes käinud mõlemal poolusel. · Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridtjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1888. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. · 1911. aastal suundus ta laeval "Fram" Antarktisele. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades ühe kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. Roald Engelbregt Gravning Amundsen · 1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil Teravmäedpõhjapoolus Alaska. Sellega oli ta neljas inimene põhjapoolusel ja kuna esimesi kolme (Fre...
Norra Rahvaarv: 4 799 252 Pealinn Oslo Riigikeeled norra ja uusnorra Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. ...
3. Selgita mõisted. Mäeliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Laguunrannik- maasäärte ja väikeste saartega merest eraldatud lahtedest ehk laguunidest koosnev rannik Tõus- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis Mõõn- maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, kus päike on s...
Norra. Norra pindala on 323 877 km (1996) ning see näitab väikest kasvutendentsi meil Eestiski täheldatav jääajajärgne maapinna tõus, mis kagust loode suunas tugevneb, on Norras, kus jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. ...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal ...
Norra Koostanud: 2008 Sisukord 1. Üldinfo...............................................................3 2. Haldusjaotus..........................................................3 3. Poliitika...............................................................3 4. Ajalugu...............................................................4 4.1 Esimesed norralased 4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. P...
Norra kuningriik on üks suurimaid riike Euroopas, hõlmates kokku 324 219 km2. Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen sotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas.Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Riigi ulatuseks on 175...
Mina valisin oma refraadi teemaks polaaralad. Nende soojenemine mõjutab kogu maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlasi. Olgugi, et polaaralad on kauged, külmad ja inimtühad, mõjutavad nad siiski maakera ja selle kliimasüsteemi. Seetõttu on polaaralad pakkunud palju kõneainet nii teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmast...
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõun...
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelis...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
annaabi.ee 
