Cholodovechi riik tükeldati tema 3-e poja vahel. 7. sajandi keskel algas frangi riigis nn. laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte (ülemteener) kes olid esialgu kuninga majapidamise korrashoiu eest vastutavad. 687. aastal kuulutas Pippin Heristalist riigi ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos Karli juhtimisel õnnestus frankidel peatada araablaste edasitung. Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust: *võeti kasutusele sadulajalus *endisest pikem ja raskem mõõk Frankide peamiseks väeüksuseks sai raske ratsavägi, mis oli 600 aastat peaegu võitmatu. Karl Martell andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, millega tagati alamateustavus. 1.4 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma sai võimule tema poeg Pippin "Lühike". Selleks, et saada
Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini uuesti kuningaks ja keelas frankidel valida endale kuningat mõnest teisest dünastiast. Seega seadustas paavst õiguslikult küsitava Karolingide dünastia. Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks. Võimule tulles ei osanud Karl lugeda ega kirjutada, aga rääkis ladina ja veidi ka kreeka keelt
teraviljaga; kümnis - Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel Kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §10), Vana-Vene riik ( §17), Bütsants ( 15,16). Valida tööks üks nendest riikidest. Õppida: Frangi riik: Tekkis 5-7 saj. I kuningas oli Chlodovech ( 481 511 ). 495. aasta paiku lasi Chlodovech end ristida ja sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale. Kuna frankidel ja roomlastel usulisi erimeelsusi polnud, ühines Chlodovech katoliku kirikuga. Majordoomused olid Frangi riigis valitseja majapidamisjuhid ja sõjalise kaaskonna ülemad. Kellega sõditi ja mis tulemustega? Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end 752 ja paavst kroonis ta 756. 741 756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud
Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Pippin pani aluse 756.a kirikuriigile. Chlodovech Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Karl Suur Frangi riigi kuningas, Pippini poeg. Ta laiendas riiki peaaegu kõikides suunades. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare. 2) Kuna frankidel ja roomlastel usulisi erimeelsusi polnud, ühines Chlodovech katoliku kirikuga. Pippin Lühike pani aluse aastal 756 paavsti otsese võimu all seisval kirikuriigile. Karl Suur oli valdavalt kristliku Lääne Euroopa valitsejana sobiv kandidaat taastamaks 5 saj. katkenud Lääne Rooma keisrivõimu. 3) Feodaalühiskond: Arenes järk järgult riigiametnikele tuginev võimukorraldus senjööri ning vasalli suhted põhineva feodaalkorrale 11 saj.
ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel. Kuulsaim -Karl Martell-Sõjaväes tema ajal võeti kasut pikem, raskem mõõk ja sadulajalused- raskeratsaväest sai lahingus põhijõud. Andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu.732 a Poitiersi lahing. Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks. 9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile abi ning ajas langobardid ära (tekkis kiriku-e paavstiriik)paavst kroonis Pippine frankide kuningaks- algas Karolingide dünastia. Karl Suur-Pippini järeltulija, karolingide soost valitseja. Sõjaretkedega laiendas Frangi kr. 800a lasi end Roomas keisriks kroonida., tahtes
hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajat ja piirkondade valitsejaid. Igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht. 12. Karl Martell oli frangi riigi majordoomus, kes sellest loobus ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli, ning temast sai Frangi riigi uus ülesseehitaja. Valitses: 688- 741 aastal. TEGEVUS: 732. aastal Poitiers`lahing - Karl Martelli juhtimisel õnnestus frankidel araablaste edasitung peatada ja vallutajad valgusid üle Püreneede lõuna poole tagasi. ( Lahing toimus sell ajal kui islam hakkas väga jõutsalt levima ja tahtis tungida ka Frankidele peale. Ühesõnaga õnnestus Karl martellil peatada islami levik frangi riiki.) Kaks olulist uuendust sõjavarustuses: senisest pikema ja raskema mõõda kasutuselevõtt ja sadulajalused. Peamiseks sõjajõuks sai raskeratsavägi. (uus väeliik)
Valitses arvamus, et aadel peaks olema ainult sõjaline seisus, kelle ülesanne on maa kaitsmine välisvaenlaste vastu. Kaugele minev oli kolmanda seisuse nõue, et lammutataks aadli lossid, mis ei ole piirikindlused, ja keelataks duellid. Kolmanda seisuse raames esindatud kodanlus taotles kaubanduse vabadust, kuid nõudis tsunftide kaitset. Hoopis radikaalne oli kolmanda seisuse nõue, et kehtestataks põhilised seadused, nagu kunagi olid olnud Prantsusmaale asunud frankidel. Toetati tugevalt kuningavõimu. Esitatud taotlused jäid seekord siiski rahuldamata. Generaalstaatidest ei tekkinud parlamenti, nad saadeti laiali ja edaspidi seisuste esinduse kokkukutsumisest hoiduti. 4 Liiga noor ja väheste teadmistega Louis XIII usaldas valitsemise oma sõbrale Luynes'ile, kes ei suutnud vältida ei uusi kodu-ja ususõdu ega Prantsusmaa mõju kadumist välismaal. Saksamaal oli vahepeal puhkenud Kolmekümneaastane sõda
Lääne-Rooma riik varises kokk uja lakkas 476. a lõplikult olemast. Euroopas algas ebastabiilsuse ja sõdade ajajärk. 3. EESIT HAKKAB AJALOOLAVALE JÕUDMA Rahvasterändamise ja viikingiaeg *Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu saj n.-ö. sadulas ja relvil, mil märkimisväärne osa kristlikust kultuurist, kirjavarast ja traditsioonist oli aga kaugel varjul Iirimaa kloostris. *Pürenee pm kaudu tungidsid Euroopasse araablased ja vaid suure hädaga õnnestus frankidel nende edasitung 732.a Prantsusmaal seisma panna. *Kui tuumik-Euroopa oli valmis rahunema- mille avalduseks oli Karl suure impeeriumi kujunemine- tabas energiapuhang skandinaavlasi, mille tulemuseks oli nn viikingiaeg(kokkuleppeliselt piiridega 800.-1050.a) ja taas rahvaste rändanded ning uute riikide tekkimine. Viikingid jõudsid kõikjale Sitsiiiliasse, Bagdadi ja iegi Ameerikasse. *Eestlased ei rännanud, kui rahvasterändamine mõj neid. Eriti oluliseks tuleb pidada kolme nähtust
Kui Karl ikkagi otsustas Sakside sõja kasuks siis seepärast, et seal oli olukord kriitilisem. Pilk ajalukku jätab mulje, et Karl oli sõdadepidaja mees aga talle tegelikult meeldis hoopis läbirääkimisi pidada. Kui välja arvata sõda Hispaaniaga, siis kõik sõjad ta võitis. Karl tegi hoolikalt plaani Langobardide vastu ja oligi Desideriuse saatus otsustatud. Ta kaotas nagu saksidki.. Saja aasta jooksul, alates Karl Martelli võimuletulekust kuni Karl Suure surmani oli frankidel uurimuste kohaselt vaid seitse sõjavaba aastat. Sõda oli reegel, rahu erand. Langobardias oli Hadrianus saanud paavstiks kuningas Desideriuse tahte vastaselt. Paavst otsis frankidelt abi ja see appihüüd jõudis Karlini. Karl pakkus kuningale 14 000 kuldsoldot. Juba 772.aastal olid Langobardia ülikud pöördunud Karli poole, et see tungiks Langobardiasse ja kukutaks nende abiga Desideriuse. Kui Desiderius läbirääkimised tagasi lükkas, siis kuulutas Karl välja mobilisatsiooni
Karl Suure valitsusajal. Suure osa veetis sõjaretkel. Ühendas Frangi riigi Põhja- Itaaliaga. Aastal 800 krooniti ta keisriks, seega oli keisri võim taastatud. Puudus tugev keskvõim. Karl Suure impeeriumi lagunemine ja Verduni leping (põhjused, tagajärjed seoses tänapäeva Euroopa kujunemisega). Võim ja valitsemine jäid killustunuks. Pärast Karl Suure surma puhkes tema pärijate vahel võimu võitlus, mis koos välisvaenlaste rünnakutega põhjustas suurriigi lagunemise, kuna frankidel oli tene arusaam riigist (riik on isiklik omand). Suurriigi lagunemisele aitas kaasa ka see, et majanduslikud ja muud sidemed olid nõrgad- puudus tugev keskvõim. 843. aastal sõlmisid Karl Suure pojad Verdunis lepingu, mullega Frangi riik jagati kolmeks: Ida-(Saksamaa); Lääne-(Prantsusmaa); Lõuna-(Itaalia kunngriik) Frangi riik. Verduni lepigule järgnes hulk teisigi maade ümberjagamisi. Tagajärg: jäeti Euroopa kaardile püsiv jälg, sest nende
Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik – see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini uuesti kuningaks ja keelas frankidel valida endale kuningat mõnest teisest dünastiast. Seega seadustas paavst õiguslikult küsitava Karolingide dünastia. Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks. Võimule tulles ei osanud Karl lugeda ega kirjutada, aga rääkis ladina ja veidi ka kreeka keelt
Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini uuesti kuningaks ja keelas frankidel valida endale kuningat mõnest teisest dünastiast. Seega seadustas paavst õiguslikult küsitava Karolingide dünastia. Karl Suure keisririik Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (Charlemagne; võimul 768-814), Pippin Lühikese poeg. Juba eluajal muutus see mees legendiks, teda peeti keskaja ideaalvalitseja kehastuseks. Võimule tulles ei osanud Karl lugeda ega kirjutada, aga rääkis ladina ja veidi ka kreeka keelt
25. Õiguslik pluralism Euroopa õiguslikus arengus, eriti keskajalPõhilisi tunnusjooni on partikularism – st. õiguslik killustatus väga erineval alusel. Tihe seos kohalikutavaõigusega ja keskajale omane riiklik-poliitiline killustatus viisid territoriaalse partikularismini – erinevatesadministratiiv – territoriaalüksustes kehtis erinev õigus. Samuti põimus administratiivne partikularism läbirahvuslikuga näit. Frangi riigis kehtis mitme rahva tavaõigus (frankidel oma, saksidel oma jne.).Õigusliku partikularismi teine oluline väljendusvorm – seisuslik paljusus – talurahva jaoks ühed ja rüütliteleteised seadused. Seisuste paljususega seondub ka isikuline vahetegemine – erinevused meeste ja naistekaristamisel. Maaomanikud olid võimu ja õiguse allikaks nemad karistasid vasalle ja talupoegi. See oli igasmaakonnas erinev. Seoses kaubanduse ja eelkõige merenduse arenguga tugevnes linnade seisund(Itaalia), midarikkam ja
Lex Salica loomine: Pandi kirja 6. sajandil (507-511). Sel ajal olid rahvasteränded (hõimud liikvel). Ühelt poolt oli tegu sõjalise invasiooniga. Lääne-germaanlased tungivad vaikselt föderaatitena endistele Rooma aladele. Kirjapanek seotud: · üleminek ristiusule · keskvõimu kujunemisega/ võimu tsentraliseerimine (kuningas) Lex Salica kehtib kuni13. sajandini. Siis hakkab vaikselt käibelt kaduma, kuna toimus Rooma õiguse retseptsioon. Saali frankidel säilib alati seos oma põlise alaga. Sellega seletatakse ka nende püsivust (nt Frangi riigi säilimine vs Burgundia). Germaaniõigused: 1. rahvasterändamise hõimuõigus (gootide, burgundide + Lex Salica) 2. bajuvaaride + ............ õigused (8. sajand) 3. tüüringite, sakside seadused (9.sajand)- Karl Suure valitsemise ajal Lex Salica- KÕIGE VÄGEM mõjutud Rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Maaeraomand, klassid ja pärimine:
annaabi.ee 
