Francesco Borromini (sünninimi Castelli) 1599 - 1667 Barokk Sündis Lugano lähedal Bissones, Sveitsis Melanhoolne ning kiire temperamendiga. Tegi enesetapu. Esialgu kivitahuja. Kolis Rooma. Töötas Carlo Maderno heaks Püha Peetruse Basiilika kallal. Maderno surma järel liitus Bernini juhitud rühmitusega ning lõpetas Madernol pooleli jäänud Palazzo Barberini juureehitused ja fassaadi. Tema tähelepanuväärsemad tööd on: San Carlo alle Quattro Fontane, Sant'Agnese in Agone, Sant'Ivo alla Sapienza, Oratorio dei Filippini 1652 1672 Barokk kirik Carlo Rainaldi kavandatud Piazza Navona, Püha Agnese hukkamispaik, Rooma Kiriku lasi ehitada paavst Innocentius X. Borromini töötas hoone fassaadi kallal aastatel 1653-1657. Muutis kahe torni vahelist kaugust ning muutis seinad nõgusaks. Ehituse lõpetas Carlo Rainardi poeg Girolamo Rainardi. On legend, et Bernini Ne...
Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal · Barokk-kirikute ülesehitus o Pikergune hoone o Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal o Valgusallikateks aknad kupli alumises osas o Valgus koondus idaossa (kooriruumi) · Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo M...
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine k...
Arhitektuur Itaalias 17. 18.sajandil Koostaja: Timo Ränk Klass: 11 Orissaare 2011 Itaalia arhitektuur Esmajärguline ülesanne oli kirikute püstitamine Valitsev kirikutüüp oli pikergune hoone Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa Kirikute siseruumid Suure tähtsuse omandasid skulptuurid ja maalid Nende abil püüti inimese tundeid mõjutada Laemaalidel kujutatakse sageli arhitektuuridetaile Kiriku välisilme Oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil Läänefassaadi ülemist ja alumist korrust ühendavad voluudid Kõik detailid on allutatud tervikule Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu Kiriku välisilme Kasutati seinaosade eendamist ehk risaliiti Esineb väga palju ebasümmeetriat, kuid sellega saa...
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapäras...
Barokiajastu kunstikultuur Baroki termin tuleneb itaaliakeelsest sõnast barocco, mis tähendab naljakat, kummalist (nähtust). Baroki mõiste sisu on diskuteeritav ühed peavad seda stiiliks, teised kunstivooluks, kolmandad praktiliseks süsteemiks, neljandad kultuuriepohhiks jne. Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks. Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on valgusküllased ja avarad. Selle saavutamiseks loobuti löövis...
BAROKK(1600 1750) Eestisse umbes 1640. 1.monarhistlikud maad (absolutism,kuningas,jne) kõige baroklikum . N: Itaalia,Hispaania. 2.revolutsiooni & ususõdade maad baroklik klassitsism. N: Prantsusmaa,Saksamaa 3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektid...
BAROKK korrapäratu pärl, eriskummaline EUROOPAS 16-17 SAJ. Poliitiline taust · Absolutism - riigis üks valitseja · Kaubanduse ja tööstuse areng · Rahvuste väljakujunemine, eriti Prantsusmaal · Arenenud kapitalismi riikides vabaneti feodaalidest Usulised reformatsioonid, protestantismi pealetung · Mitmel pool tegutses inkvisitsioon · Geograafilised avastused olid avardanud maailma · Maailmapildi avardumine mõjus ka kunsti arengule Barokk Kunsti sünnimaa taas Itaalia ·Maalikunst ·Arhitektuuris ·Skulptuur ·Kõige olulisem ·kirikute ehitamine ·Muutub maaliliseks ·Realistlik esmajärguline ·Paraadlike ·järgiti häid ·lossid monumentide eeskujusid püstitamine ·otsiti...
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle ...
TÖÖLEHT Barokk NIMI Maarja Kumm KLASS X BAROKK 1. Millal oli barokk? 17-18 sajand. 2. Mis avaldas barokile suurt mõju? Vapustuste ja sõdaderohke aeg,usulised põhimõtted,poliitilised nägelemised,absolutism,hoogne areng,maadeavastuse aeg, 3. Mida iseloomustab baroki? Ülevus,hoogsus,jõulisus,tundeküllasus,toreduseihalus,sündis katoliku kiriku soosingul,oli hea inimeste mõjutamiseks. 4. Millistele maadele oli barokk omane ja iseloomusta ka mis oli igal maal iseloomuliku? Prantsusmaal, Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks.Lähtus antiiksetest eeskujudest. Hollandis (Madalmaade i...
KUNSTIAJALUGU 18.Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal. Iseloomustus : · 17. 18. Saj I pool · Sünnimaaks Itaalia, keskuseks Rooma · Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest, kus see tähistas korrapäratu kujuga pärlit · Rahutus, pinge, kuhjatus, kontrastsus, vormide moonutamine, vägivaldsus, ebasümmeetria. · Diagonaal ja ristdiagonaal kompositsioon. · Arhitektuuris püüe näidata hooneid suuremana (trepid, kaarjad fassaadid) · Sisearhitektuuris toretsemine (palju kulda, peegleid, värve). · Kirik ja paavst soovisid, et kunst oleks esinduslik, tore, ja see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu · Looduslähedane kunst · Suur rahvalikkus (Saksa mängukaardid. Koloreeritud vasegravüür) Baroki tekkimise taust: · Euroopas valitsesid monarhiad · Valitseja võimu peeti absoluutseks absolutism · Absolutismi toetas pea kog...
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutaval kunstile, muusikale jailukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel va...
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Pall...
BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja...
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
Sissejuhatus XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mida üldiselt nimetatakse barokk- kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina barok...
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maa...
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant...
BAROKK Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. · Ots...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduv...
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad kat...
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
