soojus- ja valgusenergiat Muudab ühe gaasi teiseks Energiaosake jääb üle Energiaosake vabaneb soojuse ja valgusena Peab veel väga kaua aega vastu Päikese ehitus (alates väljast) Kroon- Päikese atmosfääri välimine, kuum kest Kromosfäär Läbipaistev kiht krooni ja fotosfääri vahel, kus tekivad spektrijooned Fotosfäär - Päikese ,,nähtav" pind Päikeselaigud Tumedad alad fotosfääril, mis on ümbrusest jahedamad Erinevad atmosföörinähtused - Loited ja protuberantsid Konvektiivne tsoon Päikese sisemuse pealmine kiht Kiirgav kiht Sisemuse keskmine kiht Tuum Päikese südamik Kromosfäär Värviline sfäär Läbipaistev kiht 2000km Temp: 4300-400 000 kraadi Fotosfäär Päikese nähtav pind
jäävad punktiks ka kõige suuremates teleskoopides. See muidugi tähendab, et Päikest saab uurida hoopis põhjalikumalt ja täpsemate meetoditega kui teisi tähti. Mõnekümne valgusaasta kauguselt vaadatuna paistaks Päike üsna igava tähena, mille heleduses ei esineks märgatavaid muutusi ja mis pakuks uurijatele huvi peamiselt statistilisest seisukohast. Maalt vaadates ei paista aga Päike sugugi nii rahulik. Tema nähtav pind - fotosfäär - keeb pidevalt nagu pudrupada, tekitades umbes 1000km läbimõõduga mullikesi. Päike on ainuke täht, mida saab uurida lähemalt inimese poolt väljasaadetud aparaatidega. Nagu kõik tähed, saadab ka Päike pidevalt oma ainet maailmaruumi. Päike kaotab sel viisil igal aastal 2x10astmes13 tonni. Tavaline, ent ometi eriline -
Kolmas tase d Soojustjuhtiv Neljas tase tsoon Viies tase Radiaktiiv ne tsoon tuum Tuum Päikese laigud protuberan ts Fotosfäär Koroon a Kromosfäär Protuberants Koroona Päikese laigud Protuberants Punane Hiiglane Neptuun Uraan Mars Saturn Maa Jupiter Veenus Merkuur
PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus
Sisetemperatuur 15 miljonit K Kust saab Päike energia? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Päikese siseehitus Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude - konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon Päikeselaigud Tumedamad kohad Päikese pinnal Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikesetuul Madala tihedusega laetud osakeste vool Huvitavaid fakte Päikesest Päike kiirgab valguskiiri kõikidel lainepikkustel Päike liigub kolmekordselt
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km² Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem ...
vesi PÄIKE PÄIKESE EHITUS TUUM kujutab endast energeetilist tuumakollet, kus suurel rõhul ja kõrgel temperatuuril toimuvad tuumareaktsioonid KIIRGUSVÖÖND - tuumas vabanenud gammakvantide kuni 1025 kordne neeldumine ja taaskiirgumine ümbritsevate plasmaosakeste poolt ning järkjärguline nihkumine väljapoole PÄIKESE EHITUS KONVEKTSIOONIVÖÖND temperatuuri kiire vähenemine ja aine ümberpaigutumine ATMOSFÄÄR fotosfäär ja kromosfäär, koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist PÄIKESE KROON hõre ja kuum gaasi pilv, ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse ja temperatuur on ligikaudi 1 000 000 Kelvinit PÄIKESE EHITUS PÄIKESEKIIRGUS Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog Kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9×10 astmes 26 vatti(W) Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×10 astmes 17 dzauli(J) sekundis ning umbes kolmandik sellest
(prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 6. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K ning nad on oluliselt tumedamad kohad Päikese pinnal võrreldes ülejäänud pinnaga. Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000, mida põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. 7. Päikese siseehitus: 1. Tuum 2. Radioaktiivne vöönd 3. Konvektiivne vöönd 4. Fotosfäär 5. Kromosfäär 6. Kroon 7. Päikeselaigud 8. Graanulid 9. Protuberantsid 8. Protuberantsid on Päikesest väljapurskuvad tohutud gaasi- ja radiatsioonupursked, mis tekitavad Päikesetuuli. 9. Päikese sisemuses tekkiv energia jõuab meieni kiirguslikul teel. Päikese sisemuses toodetav energia liigub selle tuumast väljapoole jõudes Päikese pinnale. Sealt kiirgub energia edasi tohutu kiirusega kosmoses, jõudes Maale, kus osa energiast
plasmaosakeste poolt ning järkjärguline nihkumine väljapoole. Kiirgusvööndi läbimine võib footonitelt (elektromaget kiirguse väiksem osakestel) võtta kuni miljon aastat. Liigeskiht(millega seostatakse Päikesel toimuvat magnetdünamot) on kiirguskihi vahevöönd, mis läheb üle konvektsioonivööndiks- selles toimub keemisele sarnane reaktsioon. Ainus kiht, mida me ainukesena Päikesel silmaga näeme on fotosfäär. Fotosfäär näeme me, sest ta on erinevalt alumistest kihtidest valgusele läbipaistev. Edasi algab Päikese atmosfäär. Selle alumine kiht on kromosfäär, milles tõuseb temperatuur kuni 10000 K. Kromosfääris tõusevad aeg-ajalt kuni 5000 km kõrgusele miljonid peenikesed kuumade gaasijugade piigid- spiikulid. See protsess kestab vaid mõned minutid. Päikese atmosfääri ülemine ülimalt hõre ja kuum kiht kannab nimetust kroom ja ulatub miljonite kilomeetrite kaugusele
PÄIKE Nimi 1 Nimi 2 Nimi 3 12. B Mis on Päike? Päike on meie päikesesüsteemi täht, heledaim maal nähtav täht Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massist) ja heeliumist (24,85%) Asub maast 150 miljoni km (ühe astronoomilise ühiku kaugusel) kaugusel Päikesel on 3 kihti: -Fotosfäär valgust tekitav sfäär -Kromosfäär Fotosfäärist kõrgemale, nn. Päikese ,,atmosfäär" -Kroon Hõre gaasi pilv kromosfääri peal Click Click icon to icon addtopicture add picture Päikese ehitus Fotosfäärist allpool olevat osa nimetatakse lihtsalt sisemuseks Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest Kiirguslik energiaülekanne - eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam Päikese kiirgus ...
· Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus. Nähtava pinna kohal on kromosfäär (hõre gaasikiht). Kõige välimine kiht on Päikese kroon selle hõreda gaasi temperatuur võib tõusta miljoni oCni. · Päike on soojuskiirguse,röntgenkiirguse, valguse allikas. · Kosmilise kiirguse allikas Päikese tuum (prootonite ja elektronide voog) . Magnetväli mõjutab Maale jõudva kiirguse hulka. Päikesetuul põhjustab
kiirgusribad WN ja EC kategooriatesse. Jagamine sõltus sellest, kas spektrumis oli rohkem lämmastiku vastavalt siis WN riba või süsinik-hapniku ühendeid ehk EC riba. Massikadu WR-tähed on suurima pideva massikaoga objektid kõigi täheklasside hulgas. Oma eluajal, mis on ligikaudu 500 tuhat aastat, jõuab WR-täht emiteerida tähtedevahelisse keskkonda ligikaudu 15 Päikese massi jagu ainet. Nii suure aine väljavoolu tõttu nende tähtede nähtav fotosfäär mitu tuhat kilomeetrit sekundis liikuvas tähetuules muudab tähe parameetrite määramise raskeks. Nagu kõigil massi kaotavatel tähtedel, kiirendadakse ka WR-tähtede tuult tähe pinna lähedalt ja tuule kiirus kasvab eemaldudes tähest. Huvitav WR-tähed loetakse kaugele arenenud massiivsete tähtede hulka. On selgunud ka see, et WR- tähed on ära puhunud oma vesinikurikka kesta. WR-tähed on hiigeltähtede evolutsiooni üks tüüpilistest arengujärkudest, mille jooksul on
PÄIKESEST Anu Palmi PÄIKE - TAVALINE TÄHT Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Läbimõõt:1392 mln km Temp: 5500 K (pinnal),15,600,000 K (tuumas) Kaugus Maast: u. 150 mln km PÄIKESE EHITUS l Päike on gaasiline keha millel ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. l Valgust tekitav sfäär e. Fotosfäär U. 400 km paksune l Fotosfäärist kõrgemale jääb atmosfäär 2.kihist Kromosfäär ja kroonist l Kromosfääri paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile ilmutab ennast punase sähvatusena enne päikese kustumist l Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber ulatub kuni kahe päikese läbimõõdu kaugusel. PÄIKESE EHITUS Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi
Suuline arvestus füüsikas 1. Päike · G2 täht ( kollane kääbus), pole kõige heledam täht. · Umbes 4, 5 miljardit aastat vana. · Sisaldab 99,8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu
päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus −5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures. Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud Plancki seadusega. Iga temperatuuri juures on olemas sagedus fmax, mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus fmax on võrdeline musta keha temperatuuriga T. Päikese fotosfäär, mille temperatuur on umbes 6000 K, kiirgab enamiku valgusest elektromagnetilise spektri nähtavas piirkonnas. Maa atmosfäär on vaid osaliselt läbipaistev nähtavale valgusele ning maapinnale jõudev valgus neelatakse või peegeldatakse. Maapind kiirgab elektromagnetlaineid, mille spekter vastab musta keha kiirgurile temperatuuriga umbes 300 K. Majapidamises kasutusel olevad hõõglampide spekter katab nii päikese kui ka maa musta keha spektrit
Päike Päikese tuum on ülikuum ja äärmiselt suure tihedusega piirkond tähe keskel, kus toimub pidev vesiniku aatomi tuumade ühinemine heeliumi tuumadeks. Järgnevad kiirgusülekande ja konvektsioonitsoon. Päike Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist alumine on umbes paartuhat kilomeetrit paks kromosfäär. Sellele järgneb kroon, mis võib ulatuda kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Päikese atmosfääri ja sisemuse vahele jääb umbes 400 km paksune fotosfäär. Kuigi fotosfäär on Päikese atmosfääri tihedaim osa, on seal gaase niivõrd vähe, et Maa mõistes on tegemist vaakumiga. Sealne atmosfääri rõhk on 1/10000 Maa atmosfääri rõhust merepinnal. Päikeseplekid Fotosfäär on sageli kaetud tumedate, kord ilmuvate, kord kaduvate laikudega e. päikeseplekkidega. Suurimad neist võivad ületada Maa läbimõõdu mitmekordselt. Päikeseplekid paistavad tumedad, kuna ümbritseva fotosfääriga võrreldes on nad tunduvalt jahedamad.
Sisemine temperatuur on aga 15 000 000 K. Aga miks päike on nii kuum? Päikese tuumas muudab termotuumareaktsioon vesinikku heeliumiks ning tekib energia, mis tõuseb fotosfääri ning sealt kosmosesse. Fotosfäär on päikese pindmne kiht. Foosfääril on ka päikeselaigud. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. Fotosfäärist kõrgemale jääb päikese "atmosfäär", mis
sisemusest läbi pinna. Päikeseplekkide arv sõltub Päikese magnetilisest aktiivsusest. Muutus nende arvus, ehk miinimumist (0) kuni maksimumini (umbes 250 päikeselaiku) ja jälle tagasi, on tuntud kui Päikese tsükkel ja tavaliselt kestab umbes 11 aastat. Tsükli lõpus vahetab magnetiline väli pidevalt oma pooluseid. 11 Pilt 4 : Päikese skeem 1. tuum 2. kiirguslik ala 3. konvektiivne ala 4. fotosfäär 5. kromosfäär 6. kroon 7. päikeseplekk 8. graanulid 9. protuberants 12 Kokkuvõte Ma loodan, et see referaat aitab taevaruumi paremini mõista , kuigi see võib tunduda päris keeruline. Sain ka ise teada palju uut ja huvitavat tähtedest ja päikesest. Näiteks tean nüüd, et täht ei olegi alguses nii suur, kui on praegu Päike. Soovin, et keegi kasutaks seda referaati teadmiste allikana ja õpiks siit midagi. Seda polnud
täistiiru tähistaeva suhtes *Sünoodiline periood ajavahemik, mille jooksul teeb taevakeha Maalt vaadatuna täistiiru Päikese suhtes 6. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. R= 1AU= 1,495 978 7*1011m M=1,989*1030 kg 332 946 x suurem kui Maa mass r= 6,955*108 m 109x suurem kui Maa raadius k=1409 kg/m3 1) tuum - 200,000 km T=15 000 000 K 2) kiirgustsoon - 300,000 km T=7 000 000 K 3) konvektsioonitsoon- 200,000 km T=2 000 000 K 4) fotosfäär - tekib nähtav kiirgus, < 500 km, T=5750 K - 5780 K 5) kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht, 1500 2500 km 6) kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päikese laik Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset.
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikesesüsteemi suurim ,,rike" on Maa ja Jupiteri vahel, kus korrlikku planeeti polegi tekkinud on vaid suhteliselt väike Marss ning palju asteroide. 11. Päike. Fotosfäär. Pinnatemperatuur. Päike on täht, mis asub Maast 150 miljoni km ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese mass on 330 000 korda suurem kui Maa mass. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Pimestavalt heleda päikese vaatlemine teleskoobiga ei tule kõne alla, seepärast kasutatakse Päikese uurimisel erivahendeid ja isegi spetsiaalseid päikeseteleskoope
fookuses on Päike Kepleri II seadus • Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed Kepleri III seadus • Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuupidega 7. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. V: tuum 200,000 km T=15 000 000 K kiirgustsoon 300,000 km T=7 000 000 K konvektsioonitsoon 200,000 km T=2 000 000 K fotosfäär tekib nähtav kiirgus < 500 km T=5750 K - 5780 K Energia allikad: Termotuumareaktsioonid, H => He Päikese energia allikad- päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest – vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekid tekivad, kui Päikese pinna plasma
(0.90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus -5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures. Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud Plancki seadusega. Iga temperatuuri juures on olemas sagedus fmax, mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus fmax on võrdeline musta keha temperatuuriga T. Päikese fotosfäär, mille temperatuur on umbes 6000 K, kiirgab enamus valgust elektromagnetilise spektri nähtavas piirkonnas. Maa atmosfäär on vaid osaliselt läbipaistev nähtavale valgusele ning maapinnale jõudev valgus neelatakse või peegeldatakse. Maapind kiirgab elektromagnetlaineid, mille spekter vastab musta keha kiirgurile temperatuuriga umbes 300 K. Majapidamises kasutusel olevad hõõglampide spekter katab nii päikese kui ka maa musta keha spektrit.
Päikese ehitus. 1. tuum suurel rõhul ja temperatuuril kulgevad tuuma-reaktsioonid 2. kiirgusvöönd energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole 3. konvektsioonivöönd temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine 4. atmosfäär foto-, kromosfäär, protuberants. Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Fotosfäär ehk valguskiht 200-300 km paksune alumine atmosfääri kiht, graanulitekujuline struktuur. Kromosfäär atmosfääri kiht, milles temperatuur Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toimub H, He jt ioniseerimine. Päikese kroon hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool. Laigud fotosfääris graanulitevahelised tumedad alad, radiaalselt välja venitatud.
Tema keskmiseks pinnatemperatuuriks on 5500 kraadi ja päeva pikkus 25,38 Maa ööpäeva. Ta koondab endast 99,8% Päikesesüsteemi massist nii et ülejäänud ruumi peavad ära mahutama ennast veel kaheksa planeeti, kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev kuuma gaasi kera. Ehituselt jaguneb ta kolmeks piirkonnaks: südamikuks ning kiirgus-ja konvektsioonitsooniks. Päikese pind 500 kilomeetri paksune fotosfäär ( Päikese atmosfääri helendav alumine kiht), kust lähtub nähtava päikesevalgusena suur osa tema kiirgusest. Meieni jõuab see ümbes kaheksa minutiga. Päikesel on äärmiselt tugev magnetväli, mis kaugusega küll nõrgeneb, kuid ulatub Pluuto- tagusesse ruumigi. Aeg-ajalt toimuvad Päikesel ka metsikud plahvatused, millega käib kaasas tohutu energiahulk ja Päikesest eemale suunatud osakestevoog. Kui Maa või kosmoselaev peaks
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Päikesesüsteem Päike lähim täht, pinnatemperatuur 6000K. Päikese ehitus. 1)tuum suurel rõhul ja pemp kulgevad tuuma-reaktsioonid 2)kiirgusvöönd energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole 3)konvektsioonivöönd temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine 4)atmosfäär foto-, kromosfäär, protuberants. Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Fotosfäär e valguskiht 200-300km paksune alumine atm.kiht, graanulitekujuline struktuur. Kromosfäär atm kiht, milles temp Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toim H, He jt ioniseerimine. Päikese kroon hõreda ja kuuma gaasi pilv. Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool. Laigud fotosfääris graanulitevahelised tumedad alad, radiaalselt välja venitatud.
KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses n...
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
