juures pärilikkude silmahaiguste testi veendumaks, et sündivad kutsikad sünniksid tervetena. Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA Eesti Kennelliidu ainus silmauuringute alal pädev olev usaldusarst, doktor Ülle Kell, kirjutas 15.06.12 Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklis, ,,Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise," järgnevalt: ,,PRA on pärilik silmavõrkkesta haigus, mille puhul geenidefekt kahjustab silma fotoretseptoreid. Tänapäeval on selge, et hoolimata silmapõhja uurides leitavatest üsna sarnastest muutustest on tegemist eri haiguste rühmaga." Nüüdisajal on kindlaks tehtud, et haigust põhjustab geen ligi viiekümnel erineval koeratõul, seal hulgas ka segaverelistel koertel. PRA varieerub tõugude vahel vaid niipalju, et tal on erinevad haiguse avaldumise ajad. Tavaliselt avaldub enamikel koeratõugudel PRA vorm prcd PRA (Progressive rod-cone
* Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ( )~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x
* Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele.
Vastsündinud näevad halvasti, kuna võrkkesta fotoretseptorid pole täielikult välja kujunenud ja arengut lõpetanud. Uuringud on näidanud, et vastsündinu võrkkesta keskmes on fotoretseptorite diameeter üle 7,5 , vähenedes täiskasvanule omaseks 2 diameetriseks kolme aastaga. Sel ajal suureneb võrkkesta fotoretseptorite arv kaheksateistkümnelt neljakümne kahele 100 kohta. Samas toimub ka nende areng. Vastsündinu võrkkestal võib märgata halvasti diferentseerunud fotoretseptoreid ning juba kujunema hakanud retseptoreid, mis ei sobitu antud alale, kuna on liiga laiad (joonis 1). Seetõttu võrkkesta keskne piirkond vastsündinul võtab valgust vastu 350 korda halvemini kui täiskasvanu retina. Väiksem arv fotoretseptoreid võrkkestal on ka üks põhjuseid, miks beebid ei erista distantsilt kahte punkti ruumis ning seetõttu reageerivad nad vaid visuaalsele stiimulile, kui see on beebi näole väga lähedal. 6 KARVAMOODUSTAMISE ARENG
* Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Sissejuhatus psühholoogiasse 10 Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Sissejuhatus psühholoogiasse 11 Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt: Fovea e. macula piirkonnas on inimesel teravaima nägemise
Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot:
* Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele 37 Ganglionirakud: Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist 38 Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt 39 Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni- rakud on paigutatud külgede suunas.
kannatasid ängistuse ja/või depressiooni all ning 54 inimest 1421-st teatasid suitsiidi üle mõtlemist. See uuring leidis, et paljud patsiendid kogesid ebameeldivaid kogemusi tervisespetsialistidega diagnoosi panemise ajal kuna „neid ei koheldud kui inimesi“, mis tegi palju raskemaks olukorraga kohanemise. (Asif 2011) Kollakas-valgete kollete – druuside ilmumine on tavaliselt esimene kliiniline AMD ilming. Reetina hõlmab fotoretseptoreid ja aksoneid sisaldava neurosensoorse kihi aluseks oleva reetina pigmentepiteeliga. Reetina pigmentepiteeli funktsiooniks on toita ja eemaldada jääkproduktid neurosensoorselt reetinalt. AMD-d iseloomustatakse fotoretseptorite kadumisega ja RPE rakkude düsfunktsiooniga. (Asif 2011) 5.1. Maakula pigment Maakula pigment on kollast värvi ja paikneb foveas, milles asub teravaima nägemise ala ja värvide tundmine. See on tehtud kolmest karotenoidist (kokku 600st naturaalselt esinevast
95) Silma ehitus ja nägemine. NÄGEMINE Nägemisretseptorid paiknevad silmas. Silmamuna on kaetud tugeva kaitsekihi kõvakesta e. skleeraga, mille eesmine läbipaistev epiteelkiht kannab sarvkesta e. kornea nime. Pisaranäärmed toodavad pidevalt vähesel hulgal pisaravedelikku, mis hoiab ära sarvkesta kuivamise, ja on määrdeks silmamuna ja laugude vahel. Silma sisemine osa on vooderdatud veresooni ja pigmenti sisaldava soonkestaga (koroidea). Sellest seespool paikneb fotoretseptoreid sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt
95) Silma ehitus ja nägemine. NÄGEMINE Nägemisretseptorid paiknevad silmas. Silmamuna on kaetud tugeva kaitsekihi kõvakesta e. skleeraga, mille eesmine läbipaistev epiteelkiht kannab sarvkesta e. kornea nime. Pisaranäärmed toodavad pidevalt vähesel hulgal pisaravedelikku, mis hoiab ära sarvkesta kuivamise, ja on määrdeks silmamuna ja laugude vahel. Silma sisemine osa on vooderdatud veresooni ja pigmenti sisaldava soonkestaga (koroidea). Sellest seespool paikneb fotoretseptoreid sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks
protaglandiinid (E), histamiinid, serotoniin, KCl jt aferentsed närvikiud •SNS üle stimulatsioonist silelihaste toonuse langus.NA stimul.notsits. •Seejärel peegeldub valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoritele. Notsitseptiivne valu- perif. valuretseptorite ärritusest: •valu ja to impulsid levivad koos •Fotoretseptoreid on kahte tüüpi: (a) kolvikesed, mis on kohanenud valgusärrituse –Kiirelt: peente m-kaetud A kiude vahendusel: terav, torkav valu, lokalisatsiooniga vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (b) kepikesed, mis funktsioneerivad hämara valguse –Aeglaselt: 1m/sek (müeliniseerimata C kiud) tuim, difuusne põletav valuaisting: kaela- puhul. kuklaluu periostis palju, ligamentides, liigestes (müofastsiaalne valu)
annaabi.ee 
